3-12-1790/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1790 Otsuse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi M.K.’a kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3006,50 eurot Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.K. Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2011 otsusega haldusasjas nr 3-09-2923 kohustati Tartu Vanglat asendama kinnipeetav M.K.ale kuuluv televiisor Roadstar samaväärse televiisoriga või hüvitama selle väärtus. Tartu Halduskohtu otsus jõustus
4. jaanuaril
6. jaanuaril 2012 asendas Tartu Vangla televiisori.
8. juunil 2012 esitas M.K. Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3006,5 eurot.
9. juulil 2012 otsusega nr 1-13/119-1 jättis Tartu Vangla taotluse rahuldamata.
10. augustil 2012 esitas M.K. kaebuse Tartu Halduskohtusse. Kaebuse põhjendused 1
11. M.K. taotleb Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3006,50 eurot. Kaebaja märgib, et ta kandis karistust Tartu Vanglas alates 2009 kuni 2012 aasta 20 jaanuarini. 05.08.09 saabus talle vanglasse sünnipäevakingitusena teler ROADSTAR, mis hävines Tartu Vangla süül. 09.09.09 otsusega nr.V2/1123 keeldus Tartu Vangla kaebajale televiisorit kambrisse lubamisest, põhjusega et teler on katkine. Vanglale esitatud mittevaralise kahju nõe jäeti rahuldamata. Vangla keeldumises märgitakse, et tal on võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tegelikult ta neid ajalehti ja ajakirju ei saanud, kuna vangla poolt kasutatav trükimeedia levitamise vorm ja viis ei taga igale kinnipeetavale nende lugemise võimaluse. Mõni kinnipeetav kasutab neid oma äranägemise järgi. Nende lugemine on seotud tõsiste raskustega ning nõuab tutvuste omamist teiste kinnipeetavate seas või siis tuleb oodata trellide juures ajalehtede jagamist.
12. Ühiskasutuses oleva televiisori vaatamise osas märgib kaebaja, et see ei ole võrdne isiklikus kambris oma televiisori vaatamisega. Ühiskasutuses olevat televiisorit vaatavad peamiselt spordiharrastajaid, kes vaatavad televiisorit hommikust saadik. Samuti paikneb see televiisor samas toas kahe telefoniga, kus valdav osa päevast kinnipeetavad helistavad koju. Seetõttu puhkevad teleri vaatajate ja telefonikasutajate vahel konfliktid. Eeltoodu alusel oli M.K. sunnitud peaaegu üldse loobuma ühiskasutusel oleva televiisori vaatamisest probleemide vältimiseks ja närvide säästmiseks. Samuti õhtul, kui kinnipeetavaid suletakse kahe kaupa oma kambritesse ja eetris käivad kõige ihaldatumad saated, ei ole võimalust vaadata ühiskasutusel televiisorit.
13. Kaebaja märgib, et talle õe poolt kingitud teler oli väga kallis. Õe kingitus on unikaalne ja selle tähtsus on kordumatu, sest kaebaja oli vanglas, kuhu ta enam ei sattu ( kuna astus paranemise teele ja käitub seadusekuulekalt). Just selle kingituse häving just tolles olukorras tekitas kaebajale lisakannatusi ja südamevalu. Vanglale esitatud kahju nõudes tugines ta VÕS-le ja Riigivastutusseaduse § 9 lg.1 -le mille kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist muuhulgas eraelu puutumatuse rikkumise korral.
14. Televiisor ei ole ainult informatsiooni allikas, kuid kaasaaegses maailmas on see oluline vaba aja veetmise ese. Võimalus kinnipeetavatel vaba aega omada ja veeta seda oma äranägemuse järgi on sätestatud VangS-s ja Tartu Vangla kodukorras. Tartu Vangla keeldus kaebajale telerit kambrisse lubada otsusega nr.V2/1123, põhjendades oma otsuse sellega, et teler on katkine, kuid katki ta sai Tartu Vangla enda oma tegude tõttu. Selline põhjuslik seos ja sellele järgnenud tagajärjed (859 päeva ilma televiisorita elamist, mis oluliselt halvendas kaebaja eraelu kvaliteeti, pannes ta olukorda, kus ta pidi kandma moraalseid kannatusi) on kaebaja eraelu puutumatuse rikkumine. Tartu Vangla rikkus kaebaja Põhiseadusliku õiguse informatsiooni saamisele ning hävitas tema lähedase sünnipäevakingituse, mis oli kaebajale väga tähtis. Eeltooduga tekitas Tartu Vangla ka hingelist valu. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla peab hüvitama talle tekitatud mittevaralise kahjus 859 päeva eest summas 3006.30 eurot (859 x 3.50). Vastustaja vastuväited
15. Vastustaja hinnangul on küsitav, kas juhul, kui isikul ei ole võimalik vaadata oma kambris televiisorit, on rikutud tema eraelu puutumatust. Massikommunikatsioon on aga ühepoolne suhtluse vorm, mis ei ole mõeldud konkreetsetele indiviididest adressaatidele ning millele reeglina puudub võimalus vastata. Sellisel juhul ei ole võimalik kõnelda eraelu puutumatuse rikkumisest. 2 Ei ole välistatud, et eraelu puutumatuse kaitsealasse võib langeda eriline huvi lähedase käest saadud asja suhtes ning et RVastS § 7 lõike 4 kaudu on kohaldatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg
16. Kuid M.K.a esitatud väidete põhjal ei ole võimalik pidada tema huvi televiisori vastu VÕS § 134 lõike 4 mõttes erandlikuks. M.K. võinuks tugineda antud sättele juba oma kaebuses haldusasjas nr 3-09-2923, milles ta televiisori asendamist nõudis. Selles kaebuses aga nõuti üksnes teleri asendamist samaväärsega ning oli selge, et kaebaja sooviks oli saada võimalus kambris telerit vaadata. Kingituste puhul võib küll möönda, et VÕS § 134 lõike 4 mõttes erandlik huvi asja vastu võib tekkida aastaid või isegi aastakümneid pärast kinkimise fakti ennast, kuid see peab olema tekkinud siiski enne asja hävimist, et seda saaks kahju hüvitamisel arvesse võtta. Praegusel juhul jääb mulje, et vastav erandlik huvi tekkis ligi kolm aastat pärast asja hävimist. Samuti ei ole esitatud mingisuguseid tõendeid, mis kinnitaksid erandliku huvi olemasolu. 14.03.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-2923 saab küll tõendatuks lugeda asjaolu, et teler oli õe kingitus M.K.ale, kuid kaugeltki mitte igasuguse kingituse suhtes ei saa eeldada erandlikku huvi.
17. Tõsiasi on, et põhiseaduse (PS) § 44 lõikest 1 tulenev igaüheõigus saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni laieneb ka kinnipeetavatele ning seda õigust tagavad vanglas vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 1 ja § 31 lg
18. Isegi juhul, kui tuvastataks, et Tartu Vangla rikkus vastavat õigust, ei ole tegemist ühegi RVastS § 9 lõikes 1 loetletud avalikõiguslikus suhtes mittevaralise kahju hüvitamise alusega. Järelikult puudub käesoleval juhul M.K.al õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist telerita oldud aja eest. Samas kaebaja ei eita, et talle olid tagatud ajalehed ning osakonnas ühiseks kasutamiseks televiisor. Seejuures oli M.K. ajalehtede lugemise osas paremas olukorras kui paljud kinnipeetavad, kuna ta valdab nii eesti kui vene keelt. Seega põhimõtteliselt oli PS § 44 lõikest 1 tulenev põhiõigus M.K.ale tagatud. On selge, et ühiseks kasutamiseks mõeldud ajalehtede lugemine ei ole niisama mugav kui isiklike väljaannete lugemine. Samas ei tähendagi PS § 44 lg 1, et informatsioon peaks olema kättesaadav ilma igasuguste pingutuste ning kulutusteta. M.K.al oli võimalus ajakirjandusväljaannete tellimiseks olemas. Üksnes teleri puudumine ei saa antud põhiõigust rikkuda, kuna selle kaitsealas on informatsioon kui selline, mitte selle edastamise konkreetne vorm. Lisaks mainib M.K. telerit vaba aja veetmise vahendina. Meelelahutus aga antud põhiõiguse kaitsealasse ei kuulu. Kohtu põhjendused ja otsus
19. Haldusasjas nr 3-09-2923 on kohus jõustunud otsusega tuvastanud, et 05.08.2009 saabus postiga Tartu Vanglasse M.K.ale adresseeritud televiisor Roadstar. Vangla 09.09.2009 otsusega keelduti M.K.ale elektriseadme (televiisori) kasutamise loa andmisest, kuna kontrollimisel oli selgunud, et televiisor ei olnud töökorras. Tartu Halduskohtu 14.03.2011 otsusega tuvastati, et teler kahjustati Tartu Vangla süül. Kohus kohustas Tartu Vanglat asendama M.K.ale kuuluv televiisor Roadstar samaväärse televiisoriga või hüvitama selle väärtuse. Kohtuotsus jõustus 10.01.2012.a. Kaebajale tekitatud varaline kahju on vastustaja poolt hüvitatud 20.01.2012 uue teleri andmisega. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 859 päeva eest.
20. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3006,5 eurot selle eest, et ta oli Tartu vangla tegevuse tõttu sunnitud olema 859 päeva jooksul ilma televiisori vaatamise võimalusest, sellega rikuti tema informatsiooni saamise ning teleri kui ühe vaba 3 aja veetmise vahendi kasutamist, hävitati tema lähedase sünnipäevakingitus, mis oli talle väga tähtis.
21. M.K.a kaebuse puhul on tegemist mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigivastutuse eelduseks on kahju tekkimine kannatanul ning avaliku võimu kandja süüline ja õigusvastane tegevus selle kahju põhjustamises. Kaebuse põhjendustest saab järeldada, et mittevaraline kahju põhjustati sellega, et tal polnud võimalik isiklikku televiisorit vaadata, millega oli piiratud informatsiooni saamine. Sellega kaasnes elukvaliteedi langus, lähedase kingituse hävimine tekitas lisakannatusi ja südamevalu. 12.Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Mittevaralise kahju rahas hüvitamisega on sisuliselt tegemist valuraha maksmisega, mis RVastS § 9 lg 1 kohaselt tuleb kõne alla vaid kindlate põhiõiguste rikkumise korral. Asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik mitme aasta jooksul vaadata oma kambris isiklikku televiisorit ja saada just selle televiisori kaudu vajalikku informatsiooni, ei ole sellise põhiõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse RVastS § 9 lg 1 kohaldamiseks ja läbielamiste rahaliseks hüvitamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ei piisa sellest, et televiisori kahjustamine toimus vastustaja süül, ning sellest, et informatsiooni saamine kas ühiskasutuses oleva televiisori või vangla poolt antavate ajalehtede ja ajakirjade kaudu oli keerulisem ja problemaatilisem kui isikliku teleri kaudu. Kohus nõustub kaebajaga, et isikliku teleri vaatamine oma kambris ei ole samane ühiskasutuses oleva teleri vaatamisega. Kuid kaebajal, nagu igal teisel kinnipeetaval, oli võimalus informatsiooni saamiseks lugeda nii üleriigilisi ajalehti ja ajakirju, samuti vaadata üldkasutuses olevat televiisorit ja kuulata raadiot. Vastustaja on märkinud, et kuna kaebaja valdab nii eesti kui vene keelt, oli tal suurem võimalus vanglas antavate ajalehtede-ajakirjade kätte saamiseks ja lugemiseks. Lisaks nähtub vastustaja 23.07.2012 kahju hüvitamise taotlusest, et kaebaja kandis kogu vaidlusaluse aja karistust S7 osakonnas, kus kinnipeetavatel oli võimalik vabal ajal ühiselt televiisorit vaadata. Asjaolu, et see polnud mugav ning ei võimaldanud näha just neid saateid, mida kaebaja vajalikuks pidas, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks aluse mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kaebaja pidi olema isikliku televiisorita rohkem kui kaks aastat. Sel ajal toimus vaidlus kohtus, ning kaebajal ei saanud sel ajal olla kindlust, et tema kaebus rahuldatakse. Vangla ei ole samas viivitanud kohtuotsuse täitmisega, kohtuotsus jõustus 10.01.2012 ning kaebaja teler on asendatud vangla poolt uuega 20.01.
23. Kaebaja märgib, et lähedase isiku, so õe poolt kingitud televiisori lõhkumisega ning sellele järgnenud tagajärgedega (859 päeva ilma televiisorita halvendas tema eraelu kvaliteeti, tekitas lisakannatusi ja südamevalu) rikuti tema eraelu puutumatust. Kaebaja viitab seejuures kahju hüvitamise nõudes VÕS § 134 lg-le
24. VÕS § 134 lg 4 sätestab, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitamisena, kui kahjustatud isikul on hävinenud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. 4
25. Kohus nõustub vastustaja poolt antud seisukohtadega, et teleri sünnipäevakingituseks saamine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis teeks kaebaja huvi selle teleri suhtes eriliseks, seda ka mitte seetõttu, et kinkijaks oli kaebaja õde või et kaebaja kui kingi saaja viibis sel ajal vanglas. Televiisor on sisuliselt tarbeese, mitte mälestusese või unikaalne ese, nagu kaebuse esitaja on märkinud. Kaebajal ei saanud kingituseks saadud televiisori suhtes mingeid mälestusi või erilist huvi tekkida, kuna kingitud televiisor kaebaja kasutuses üldse ei olnud. Ka haldusasjas nr 3-09-2923, kus M.K. taotles lõhutud teleri asendamist või teleri maksumuse hüvitamist, et soovinud kaebaja kingitud teleri võimalikku parandamist või selle teleri peale vanglast vabanemist kättesaamist. Sellised andmed kohtul puuduvad. Sisuliselt oli kaebaja esmaseks sooviks saada kambris võimalust vaadata talle kuuluvat telerit, mitte see, et selleks televiisoriks peab olema just kingituseks saadud televiisor.
26. Seega ei ole leidnud tõendamist vastustaja poolt kaebajale mittevaralise kahju tekkimine. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või sooritatud toiming, millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimusest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5