S § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendati karistust 05.07.2017.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 1 aasta vangistuse, võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust, mis asendati 539 tunni üldkasuliku tööga; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 29.05.2018.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 06.05.-07.05.2018.a., 27.05.-28.05.2018.a. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vitali Jermilov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
S § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Vitali Jermilov’ile Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra- 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva vangistust-ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06-07.05.2018.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada Vitali Jermilov’i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.05.2018.a. Vitali Jermilov’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
, § 179, 180 alusel välja mõista Vitali Jermilov’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot; - kaitsjatasu summas 346.32 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid: xxx OÜ volitatud esindaja J S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista Vitali Jermilov’ilt välja xxx OÜ kasuks 2,03 eurot, mis tasuda xxxx OÜ arveldusarvele xxx. xxx AS volitatud isiku J J poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista Vitali Jermilov’ilt välja xxx AS’i kasuks 247,90 eurot, mis tasuda xxx AS arveldusarvele xxx. U Õ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt summas 24,9 eurot (mobiiltelefon Huawei P10 View kaaned helehallid), mis tasuda U Õ arveldusarvele XXX, ülejäänud tsiviilhagi osas, summas 399 eurot – jätta rahuldamata. Asitõendid ja salvestised: - neli DVD-plaati videosalvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mobiiltelefon Huawei P10 IMEI koodiga xxx (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) - tagastada kannatanule U Õ’le kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 24.09.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda 2 kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist, s.o hiljemalt 16.10.2018.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Vitali Jermilov`it selles, et tema olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi ning keda on Harju Maakohtu poolt 16.02.2018 otsusega 1-18-802 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 22.04.2018 kella 17.07 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas ja xxx AS-ile kuuluvas kaupluses xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 4 pudelit rummi Caribbean tume maksumusega 15.49 eurot/pdl, seega kaupa kogusummas 61.96 eurot, millised pani müügisaalis endaga kaasas olnud õlakotti ning seejärel möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Seega põhjustas Vitali Jermilov xxx AS-ile materiaalset kahju kokku summas 61.96 eurot. Samuti tema, olles varem toimepannud vargusi, uuesti 24.04.2018 kella 13.40 paiku viibides xxx asuvas ja xxx AS-ile kuuluvas kaupluses xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 6 pudelit alkohoolset jooki Whisky Jhonnie Walker Black Label maksumusega 30.99 eurot/pdl, seega kaupa kogusummas 185.94 eurot, millised pani müügisaalis endaga kaasas olnud kotti ning seejärel möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Seega põhjustas Vitali Jermilov xxx AS-ile materiaalset kahju kokku summas 185.94 eurot. Samuti tema, olles varem toimepannud vargusi, uuesti 06.05.2018 kella 14.00-14.14 vahel Tallinnas xxx asuvas kaupluses xxx, võttis võõra vallasasja ebasedusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügiletil oleva ning U Õle kuuluva mobiiltelefoni Huawei P10 DS IMEI koodiga xxx maksumusega 399 eurot, mis oli halli värvi kaante vahel maksumusega 24.90 eurot, peitis selle jope taskusse ning seejärel väljus kauplusest. Seega põhjustas Vitali Jermilov U Õle materiaalset kahju kokku summas 423.90 eurot. Samuti tema, olles varem toimepannud vargusi, uuesti 06.05.2018 kella 19.34 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas ja xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe jäätise vanilje plombiir maksumusega 1.05 eurot, 122 grammi puuviljakreemi maksumusega 0.54 eurot, ühe kohupiimasaiakese maksumusega 0.44 eurot ja ühe apelsini, mille maksumust ei saanud kauplus kindlaks teha, seega kaupa kogusummas 2.03 eurot, millised sõi müügisaalis viibides ära ning seejärel möödus kassadest, jättes tahtlikult söödud kauba eest tasumata. Seega põhjustas Vitali Jermilov xxx OÜ-ile materiaalset kahju kokku summas 2.03 eurot. Samuti tema, olles varem toimepannud vargusi, uuesti 27.05.2018 kella 11.25 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas ja xxx AS-ile kuuluvas xxx kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaks pudelit Martell Gordon Blue maksumusega 119 eurot/pdl, seega kaupa kogusummas 238 eurot, millised pani müügisaalis endaga kaasas olnud kotti ning seejärel möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult. 3 Süüdistusakti kohaselt oma tahtliku tegevusega pani Vitali Jermilov toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Vitali Jermilov tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav avaldas ühtlasi soovi minna rehabilitatsioonikeskusesse selleks, et saada lahti narkosõltuvusest. Ta lisas seotult tervisliku olukorraga, et ta on xxx. Eelmise töölepingu lõpetas ta tervisliku seisundi tõttu, kuna tegemist oli öötööga, mis oli talle väga raske. Vargused pani ta enda sõnul toime, kuna puudusid vahendid elamiseks ning alkoholi varastas ta selleks, et see hiljem maha müüa ja saadud raha eest toiduaineid osta. Süüdistatav võttis kohtuistungil kõik hagid omaks. Süüdistatav kahetses tehtut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Vitali Jermilovi’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 alusel viies varguse episoodis, sh neist neljas, mis on lõpule viidud ja ühes, mis jäi katse staadiumisse, ning nõudis Vitali Jermilovi karistamist 1 aastase reaalse vangistusega, mida vähendada
S § 65 lg 2 alusel eeltoodud karistuse suurendamist Harju maakohtu 16.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra, milleks on 1 aasta, 5 kuud ja 13 päeva vangistust, see tähendab kokku 2 aasta, 1 kuu ja 13 päeva pikkust vangistust. Prokuröri täpsustas, et antud kohtuotsusega mõisteti Vitali Jermilovile ühiskondlikku tööd, millest jäi ära kandmata 523 tundi, kuna 16 tundi on tal tehtud. Lisaks taotles prokurör, et kohus arvestaks viimati nimetatud karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aja 6.-7.05.2018, mistõttu taotles ta lõpliku karistusena isikule 2 aasta, 1 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse määramist. Karistuse kandmise ajaks palus prokurör lugeda viimast kahtlustatavana kinnipidamise aega 27.05.
S § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mis asendati 539 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat. - isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /t kd 1 lk 147-150/, millest nähtub, et Vitali Jermilov kandis 06.05.2017 tema kinnipidamise ajal pruuni värvi jopet, jalas olid tal sinist värvi teksad ja helesinist värvi spordijalanõud Adidas (musta värvi diagonaaljoonega kannaosal). Kohus leiab, et Vitali Jermilov’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et Vitali Jermilov’i poolt toimepandud vargused on tingitud tema tervislikust seisundist, kleptomaaniast (t kd 1 l 235-236). Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused viited sellele, et isik ei oleks olnud süütegude toimepanemisel võimeline nende keelatusest aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et isikul oleks diagnoositud kleptomaania, ka ei tuvastatud kohtuistungil mitte ühtegi asjaolu, mis kinnitaksid kaitsja väidet kleptomaania olemasolust. Kleptomaaniale ei ole omane, et isik tegutseb varastatud esemeid valides. Antud juhul varastas isik valdavalt alkoholi ning ta ise on nii eeluurimisel, kui ka kohtus antud ütlustes kinnitanud, et vargused pani toime teadlikult ning varastas ta seetõttu, et varastatud esemed maha müüa ja selle eest saadud rahaga osta toiduaineid. Seega isiku tegevuse iseloom kinnitab asjaolu, et tegemist ei ole kleptomaaniaga. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et Vitali Jermilov on süüvõimeline ja käesolevas kriminaalasjas ei esine ka süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 8 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Vitali Jermilov’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Vitali Jermilov’i süü kuritegude, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Vitali Jermilov pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise) ja pidi seda ka võimalikuks pidama. Seejuures tuleb tähele panna, et Vitali Jermilov on eeluurimisel, kui ka kohtuistungil selgitanud, et ta varastas muuhulgas alkohoolseid jooke ja hilisemalt müüs need maha selleks, et osta endale toitu. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Vitali Jermilov’i pani kavatsetult toime teise astme kuriteod. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava Vitali Jermilov’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sealhulgas reaalsetest vangistustest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, tema sissetulek on vähene. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatava sissetulek 2017.a 4416 eurot (t kd 1 lk 31). Vitali Jermilov’it on 6-l korral karistatud kuritegude toimepanemise eest ning kõigil 6-l korral on tegemist varavastaste 9 kuritegudega, samuti on isikut karistatud 31-l korral väärtegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata (t kd 1 lk 33-45). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Vitali Jermilov suudaks rahalist karistust täita, isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Samas peaks mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks ületama eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määra. Kohus peab põhistatuks karistada Vitali Jermilov’it vangistusega 1 aasta, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt
lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 4 kuud vangistust), seega on Vitali Jermilov’ile mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 –le peab kohus vajalikuks suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva vangistust ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06-07.05.2018.a s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 2 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada Vitali Jermilov’i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.05.2018.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud kriminaalkorras 6-l korral nii reaalse vangistusega, kui ka vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, pani ta toime uue kuriteo katseajal, vaid kahe kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Kohtu hinnangul iseloomustab antud asjaolu ilmekalt Vitali Jermilov`i üldist suhtumist õiguskorda, millest tulenevalt saab järeldada, et Vitali Jermilov’i poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Seega leiab kohus, et Vitali Jermilov’i väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises, käesolevate kuritegude toimepanemise katseajal). Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Kohus rõhutab, et tulenevalt kohtupraktikast tuleb vangistuse üldkasuliku tööga asendamist pidada ka vangistuse vältimise viimaseks võimaluseks (RKKKo 3-1-1-99-06, p 19). Antud juhul on 16.02.2018. a Harju Maakohtu otsusega Vitali Jermilov`ile sellisel moel ka vastu tuldud (t kd 1 lk 46-47). Kriminaaltoimikust nähtuvalt mõisteti Vitali Jermilov`ile Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsusega liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati 539 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Isikut kohustati ka üldkasuliku töö tegemiseks määratud aja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatav on ettenähtud üldkasuliku töö tundidest ära teinud üksnes 16 tundi (t kd 1 lk 50). Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse 10 asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel - korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui Vitali Jermilov peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Vitali Jermilov’i kinnipidamisest, s.o alates 27.05.2018.a. Tsiviilhagid Tsiviilhagisid puudutavalt märgib kohus järgmist. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanud juriidilised isikud xxx OÜ (summas 2,03 eurot), xxx AS (summas 247,90 eurot) ja füüsiline isik U Õ (summas 423,90 eurot). Kohtuistungil taotles prokurör U Õ tsiviilhagist tuleneva nõude vähendamist eeluurimise käigus kätte saadud ning U Õle tagastatava mobiiltelefoni väärtuse võrra ning mõista täitmisele tsiviilhagi mobiiltelefoni kaante maksumuse ulatuses, s.o summas 24,90 eurot. Kaitsja toetas prokuröri taotlust. Kohtuistungil nõustus süüdistatav Vitali Jermilov tsiviilhagidega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanutest juriidiliste isikute xxx OÜ (summas 2,03 eurot) ja xxx AS (summas 247,90 eurot) täiest ulatuses ja füüsilise isiku U Õ tsiviilhagi osaliselt, summas 24,90 eurot ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kannatanu U Õ on esitanud tsiviilhagi mobiiltelefon Huawei P10 IMEI koodiga xxx, kui ka telefonikaante osas, kogusummas 423,90 eurot. Kuna mobiiltelefon on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks ning see on rikkumata, siis kohus tagastab kannatanule mobiiltelefon Huawei P10, IMEI koodiga xxx kohtuotsuse jõustumisel. Kuna mobiiltelefoni kaaned ei olnud pandimajas koos telefoniga, ega ole ka käesolevas kriminaalasjas asitõendiks lisatud, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada U Õ tsiviilhagi osaliselt, s.o 24,90 euro ulatuses. Menetluskulud ja asitõendid 11 Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 346,32 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 750 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine Vitali Jermilov’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise või riigi kanda jätmise ning kohus ei pea põhjendatuks jätta riigi kanda osa kaitsjatasust. Vitali Jermilov’i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kohus peab võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.. Kriminaalasjas asitõendiks olev mobiiltelefon Huawei P10, IMEI koodiga xxx (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas), tuleb tagastada kannatanule U Õ’le kohtuotsuse jõustumisel
Asitõendiks olevad neli DVD-plaati videosalvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) on dokumentaalsed asitõendid
Kohus juhindub
Merle Parts kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.