KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5864 Tsiviilasi M M, S A ja K S hagi M S vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 12 283,81 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I: M M (isikukood xxx) esindajad Hageja II: S A (isikukood xxx) Hageja III: K S (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja T N (e-post txxx) Kostja: M S (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
- Välja mõista kostjalt M S hageja M M kasuks alates 16.04.2018 elatis igakuiselt summas 167,50 eurot kuni M M täisealiseks saamiseni s.o 02.09.
- Välja mõista kostjalt M S hageja S A kasuks alates 16.04.2018 elatis igakuiselt summas 165 eurot kuni S A täisealiseks saamiseni s.o 28.08.
- Välja mõista kostjalt M S hageja K S kasuks alates 16.04.2018 elatis summas 155 eurot kuni K S täisealiseks saamiseni s.o 06.08.
- Elatise summad kanda T N arvelduskontole xxx SEB pank, selgitusega „elatis“.
- Välja mõista kostjalt M S hageja M M kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 22.08.2017-15.04.2018 eest summas 1140,68 eurot.
- Välja mõista kostjalt M S hageja S A kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 22.08.2017-15.04.2018 eest summas 1120,40 eurot.
- Välja mõista kostjalt M S hageja K S kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 09.09.2017-15.04.2018 eest summas 1116 eurot.
- Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: M M, S A ja K S (hagejad) esitasid hagiavalduse M S (kostja) vastu elatisnõude välja mõistmiseks. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kostja ei ole esitanud omapoolset vastuväidet. Kohtu hinnangul on elatisnõude välja mõistmine põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 oli töötasu alammääraks 470 eurot, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla laste arv ja laste igakuised kulud. 2 Riigikohus on selgitanud, et oluliselt on suurenenud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär. Kui elatise miinimummäär oli
- aastal
- aastaga võrreldes kasvanud 54,7%, siis keskmine brutokuupalk kasvas vastaval perioodil 44,7%. Seega, kui keskmist brutokuupalka saaval elatist maksma kohustatud vanemal on kolm last, siis on tal seaduse järgi kohustus üldjuhul maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek. Samuti leiab Riigikohus, et seadusandja poolt kehtestatud elatise miinimummäär ei vasta tegelikele laste vajadustele (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-174-16). Lähtuvalt eelnevast võtab kohus elatise summa kindlaksmääramise aluseks laste tegelikud vajadused. Hagejad on hagiavalduses välja toonud, et hageja I igakuised kulutused on summas 335 eurot, hageja II igakuised kulutused on summas 330 eurot ja hageja III igakuised kulud on summas 310 eurot. Hagejate vajalikud kulutused on väiksemad, kui kahekordne elatise miinimummäär. Kui vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, siis eeldab miinimummääras elatise väljamõistmine lapse vajadusi summas 500 eurot kuus. Miinimumelatisele vastavate kulude tõendamise kohustusest vabastamine ei tähenda, et kui hageja toob hagiavalduses esile sellest väiksemad kulud, siis saaks kohus välja mõista esile toodud kuludest ja vanema kohustuse ulatusest suurema elatise (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2017 lahendit tsiviilasjas 2-16-18181). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatise suurus, mis vastab hagejate igapäevaste kulude katmisele. Kohus arvestab seda ka tagasiulatuva elatise nõude puhul. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 3