2-18-8407/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-8407 Tsiviilasi J.S. ja D.S. hagi D.S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus J.S. nõude osas 450 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): D.S. (isikukood XXX), esindaja Silvi Erro D.S. nõude osas 450 eurot Vastustajad:
3. J.S. (hageja I) (isikukood XXX)
4. D.S. (hageja II) (isikukood XXX) Vastustajate seaduslik esindaja S.S., vastustajate lepinguline esindaja advokaat Allan Valk RESOLUTSIOON
5. Rahuldada D.S. i apellatsioonkaebus osaliselt.
6. Tühistada Viru Maakohtu
7. septembri
8. a otsus osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas.
9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista D.S. ilt kummagi hageja kasuks alates
10. septembrist
11. a välja elatis summas 220 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.
12. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 sõnastatuks järgmiselt: „
13. Välja mõista D.S. ilt J.S. kasuks ja ülalpidamiseks alates
14. septembrist 2018 kuni J.S. täisealiseks saamiseni
15. aprillil 2023 elatis 220 eurot. Kui kostja D.S. tasus
16. a septembris elatist vabatahtlikult, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse sundtäitmisel.“ „
17. Välja mõista D.S. ilt D.S. kasuks ja ülalpidamiseks alates
18. septembrist 2018 kuni D.S. täisealiseks saamiseni
19. juulil 2027 elatis 220 eurot. Kui kostja D.S. tasus
20. a septembris elatist vabatahtlikult, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse sundtäitmisel.“
21. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
22. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
23. J.S. ja D.S. (hagejad) esitasid D.S. i (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis miinimumsummas alates 01.06.
24. Hagiavalduse kohaselt on kummalegi lapsele ühes kuus tehtavad eluasemekulud 30 eurot, kulutused toidule 100 eurot, transpordile 30 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuste täitmiseks 60 eurot, riietele ja jalanõudele 200 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 100 eurot. Hagejad võivad takistamatult külastada kostjat ning osa hagejate riideid asuvad kostja juures. Kostjal on suurem korter ning laste ema ei saa võtta kõiki laste asju enda korterisse. Hagejad elavad nii ema kui isa juures. Pesu peseb ja ravimeid ostab laste ema. Ema annab lastele ka taskuraha. Kostja ei saa määrata laste ema kulusid lastele, sest summa võib oleneda aastaajast, sellest kui tihti laps haigestub ning mida peab ostma.
25. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja kannab hagejate emale regulaarselt üle elatist 500 eurot mõlema lapse jaoks. 2 Kostja ei nõustu, et kummagi lapse peale kulub kuus 30 eurot transpordikuludena. Piisav on 15 eurot. Samuti ei nõustu kostja 50 euro ulatuses tervishoiukuludega – kui kulub, siis mitte üle 20 euro. Ei ole võimalik, et iga kuu kulub mõlema lapse peale 200 eurot riietele ja jalatsitele (kostja on nõus 50 euroga). Samuti ei nõustu, et kuus kulutatakse 100 euro laste sünnipäevadele ja koolisõitudele, see summa võib olla umbes 50 eurot. Kostja leiab, et rääkida tuleb vajalikest kuludest ning seega võib laste peale kuluda mitte 600 eurot, vaid 400 eurot kuus. Hagejad elavad kahes majas. Kostja korteris on mõlemal lapsel oma tuba igapäevaste asjade ja esemetega, kus nad sageli ka ööbivad, peaaegu iga päev söövad, õpivad. Kostja ostab lastele mitte üksnes toitu, hambapastat ja seepi, vaid ka maiustusi ning maksab meelelahutuse eest. MAAKOHTU LAHEND
26. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata elatise nõude ajavahemiku 01.06.2018 kuni 31.08.2018 osas. Kohus mõistis kostjalt alates 01.09.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja kummagi hageja kasuks elatise 250 eurot kuus kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta kui palju aega veedavad lapsed tema juures ja kui suured kulutused on temal sel ajal laste ülalpidamisega seonduvalt. Hagejate esindaja ei kinnita, et kostja kulud on sedavõrd suured, et see annaks alust jätta elatis välja mõistmata või vähendada seda alla miinimumi. Hagejate esindaja tunnistas, et
27. a juunis ja juulis tasus kostja elatisena 400 eurot ning augustis 500 eurot. Samuti ei vaielnud ta vastu, et juuli lõpust kuni augusti lõpuni viibis tütar koos kostjaga Bulgaarias. Eluliselt on usutav, et välismaal koos isaga lapse viibimisega kaasnevad kulutused, kuid vaatamata sellele tasus kostja elatist ka nendel kuudel. Vastavalt kostja pangakonto väljavõttele (tl 15-24) kandis ta hagejate esindajale 07.06.2018 (tl 24) üle 500 eurot elatisena juuni eest. Kohus ei arvestanud varem ülekantud summat, kuna elatist nõutakse alates 01.06.
28. Kohus ei võtnud arvesse kostja ega hagejate seadusliku esindaja kohustusi krediidiasutustes, kuna need ei saa mõjutada laste ülalpidamise kohustust. Kohus järeldas esitatud tõendist, et kostja sissetuleku suurus on piisav maksmaks elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ning et
29. a juunis, juulis ja augustis on kostja täitnud laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ka
30. a septembris täitis kostja laste ülalpidamiskohustust, seega tuleb alates 01.09.2018 (kohtuotsuses ilmselt ebatäpselt märgitud 01.12.2016) mõista kostjalt välja hagejate kasuks elatis hagejate poolt nõutud ja seadusega ettenähtud miinimummääras. Samuti ei ole esitatud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejate vajadused võiksid olla miinimummäärast väiksemad. Kohus leidis, et kostjalt elatise väljamõistmine on põhjendatud, kuna vanemal, kelle juures lapsed elavad, peab olema kindlustunne, et tal on olemas iga kuu piisavalt raha laste ülalpidamiseks, sõltumata kostja tujust, ainult temale arusaadavatest arvestustest jne. Lähtudes eeltoodust pidas kohus põhjendatuks hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt välja igakuine elatis hagejate ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras kummalegi hagejale alates 01.09.
31. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
32. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha uus otsus, millega mõista kummagi hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Kostja märkis vastuses hagile, et hagejad elavad faktiliselt kahes kohas, s.o kummagi vanema juures. Kostja korteris on lastel omad toad, kus asuvad nende asjad. Hagejad ööbivad sageli kostja juures. Laste ema kinnitas, et hagejad elavad ja ööbivad nii laste ema kui ka laste isa korteris. Maakohus ei pööranud nimetatud asjaolule piisavalt tähelepanu. Maakohtul tuli asja õigeks lahendamiseks juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada laste kõigi ülalpidamiskulude suurust, kuid maakohus seda ei teinud. Samuti jättis maakohus põhjendamatult tuvastamata kummagi vanema osa suuruse laste ülalpidamiskulude kandmisel. Need rikkumised tõid kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kohus ei hinnanud mõlema vanema majanduslikku olukorda, laste tegelikke vajadusi ja vanemate tegelikke kulusid laste ülalpidamiseks. Kostja märkis, et laste ema poolt esitatud lastele tehtavad kulutused on tegelikest suuremad. Laste ema ei esitanud tõendeid kulutuste tõendamiseks. Laste ema kulutused laste ülalpidamiseks ei saa olla 500 eurot kuus, kuna laste ema ei tööta ja tal ei ole sellist sissetulekut lastele kulutamiseks Mõlemad vanemad peavad lapsi võrdselt ülal pidama.
33. Hagejad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks. Hagejad jäävad oma maakohtus esitatud seisukohtade ja väidete juurde. Hagejatel ei ole vahelduvat elukohta. Hagejad elavad ema juures ja külastavad kostjat kokkulepitud aegadel. Külastused ei ole pikaajalised ega ka regulaarsed. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagejad ei nõustu, et peavad miinimumelatist nõudes oma kulusid tõendama. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedavad hagejad ühe või teise vanema juures. Väär on kostja arvamus, et kohus peaks talle selgitama, milliseid tõendeid ja kui palju esitama peab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 220 eurot kuus alates
35. septembrist
36. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
37. Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras.
38. aastal on elatise suurus ühele lapsele 250 eurot kuus, alates
39. jaanuarist 2019 aga juba 270 eurot kuus. Riigikohus on oma
40. juuni
41. a otsuses nr 3-2-1-35-17 (p 28.3) selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures. 4
42. Pooled vaidlesid selle üle, kas lapsed elavad või ei ela osa ajast isa juures ning kas ja missuguses ulatuses kannab isa vahetult lastega seotud kulutusi. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad vanemad elavad Narva linnas ning mõlemad eluruumid asuvad üksteisest jalgsi läbitava vahemaa kaugusel. Seejuures asub isa elukoht laste kooli lähedal. Lastel on lisaks ema elukohale ka isa korteris sisustatud omaette tuba. Lapsed käivad isa juures vastavalt oma soovile. Ka isa juurde ööbima jäämine jm tegevused sõltuvad muuhulgas laste endi eelistustest. Lastel n-ö vahelduva elukoha kindlakstegemine on niisuguses olukorras raskendatud, kuna täpset korda ega ajalist raamistikku laste viibimiseks isa juures ei ole paika pandud ning lapsed ise saavad seda ka olulisel määral mõjutada. Samas tuleb ringkonnakohtu arvates toetada perekondlikku elukorraldust, kus vaatamata vanemate lahuselule suudetakse toime tulla kokkuleppel ning isaga suhtlemine ei ole surutud kindlatesse ajalistesse raamidesse. Niisuguses olukorras on aga raskesti tõendatav, kui suures mahus laste isa täpselt laste ülalpidamisse panustab.
43. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, järeldades sisuliselt, et laste isa ei ole tõendanud laste ülalpidamises vahetult osalemist. Selle tagajärjeks on ühtlasi, et laste emale jääks ainuotsustusõigus lastega seotud kulutuste kandmisel. Kui laste isal tuleb tasuda igakuiselt täies ulatuses seaduses ettenähtud määras elatist kahele lapsele, siis on isegi keskmist palka teeniva kostja puhul ülemäärane eeldada, et lisaks rahalise elatise maksmisele kannaks ta veel täiendavaid kulutusi seoses lastega. Kostja avaldas maakohtu istungil, et tema palk on keskmiselt 1200 eurot. Laste ema oli kohtuistungi toimumise aja seisuga töötu (koondatud), oma sissetulekuna nimetas ta elatist ning töösuhte lõpetamisega seotud hüvitisi. Vanemate ülalpidamiskohustuse rahaline ulatus võib olla sõltuvalt vanema varalisest seisundist erinev. Samas on põhjendatud kostja vastuväide, et piiratud rahaliste vahendite (sh vanema töötuse) korral ei ole usutav, et ühele lapsele kuluks igas kuus elatise kahekordne miinimummäär (s.o
44. aastal 500 eurot ühe lapse ja 1000 eurot kahe lapse kohta).
46. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli 2010 – 2012 aastatel keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks 2012.a seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Statistikaameti kodulehekülje andmetel on perioodil 2012 (III kvartal) – 2018 (III kvartal) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 9,8 % ehk ümardatult 10 %. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud 1/10 ehk 28 euro võrra ning
47. a III kvartali seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 308 eurot, mis on 192 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Lisaks on osa laste vajadustest ilmselt kaetud riiklike toetuste ja hüvitistega.
48. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on kostja piisavalt tõendanud, et ta osaleb laste vahetul ülalpidamisel. Asja materjalidest nähtub, et laste isal on valmidus lastega seotud kulutusi kanda ning ta on seda ka teinud. Ehkki täpset isa poolt kantud ülalpidamiskulutuste ulatust ei ole asjas kindlaks tehtud, ei pea ringkonnakohus seda praeguse vaidluse asjaoludel ka mõistlikuks ega vajalikuks. Võimalik on lähtuda hinnangulisest ulatusest. Ringkonnakohus leiab, et kostja on põhistanud, et ta kannab igakuiselt lastega seotud vahetuid kulutusi kokku 100 euro ulatuses, s.o 50 eurot kummagi lapse kohta. 5 Kostja avaldas valmidust tasuda kummagi lapse kohta 200 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja kummalegi hagejale elatis 220 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Selliselt on arvestatud asjaoluga, et miinimumelatis suureneb juba alates
49. jaanuarist 2019 ning tõenäoliselt jätkub selle kasv ka tulevikus. Samas ei ole alust eeldada, et laste ülalpidamisega seotud kulud kasvaksid pidevalt samasuguses tempos.
50. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ja vaidluse sisu ning olemust on põhjendatud jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (õigusabikulud) poolte endi kanda. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6