Obsah (6)

§ 1§ 4062§ 1028§ 94§ 113§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018. a, Tartu Tsiviilasja numbe

) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Express Credit AS-ga (esialgne võlausaldaja) 15.11.2016 laenulepingu nr 20161114020 2000 euro saamiseks (laenuperiood 24 kuud). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.11.

1. Kokku kohustus kostja tasuma 3116,08 eurot, sh laenu põhiosa 2000 eurot ja intressid 1116,08 eurot. 30.05.2017 sõlmisid pooled laenulepingu nr 20161114020 LISA. Vastavalt lisale lepiti kokku, et seisuga 30.05.2017 kostja kohustusest laenuandja ees summas 2178,61 eurot saab uus põhiosa, millele lisandub intress määraga 45% aastas ning põhiosa koos intressidega tuleb tagastada 36 kuu jooksul vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Peale laenulepingu nr 20161114020 sõlmimist on kostja teostanud makseid summas kokku 321,87 eurot. Rohkem laekumisi ei ole toimunud. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.09.2017 nõude kosja vastu hagejale.
2. Kostja hagile ei vastanud. MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1987,93 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 30.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas, kuid mitte rohkem kui 300 (kolmsada) eurot. 2 Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu intressi summas 521,15 euro väljamõistmiseks ja viivise summas 561,78 euro väljamõistmiseks. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt alates 30.05.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 46,8% aastas. Menetluskulud jättis kohus 46% ulatuses hageja kanda ja 54% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 310,50 eurot. Maakohus määras, et kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
6. Kohus leidis, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jättis kohus hagi rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 6). Esialgne võlausaldaja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija (

§ 1lg 5). Tulenevalt Ts

MS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel (RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 15.11.2016 laenu summas 2000 eurot 24 kuuks intressiga 46,8% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr kuni 30.11.2016 oli 18,95%. Hagile lisatud laenulepingust nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 58,26% (tl 10). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda. Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga novembris 2015 avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda, on laenuleping

§ 4062lg 1 alusel tühine. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 1872,11 eurot (Ts

ÜS § 84 lg 1 ja

§ 1028lg 1 alusel).

Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda intressi ega viivist lepingus ja selle lisas sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist ja intressi

§ 94

sätestatud määras (

§ 4062esimene lause).

Arvestades, et hageja nõuab laenu kasutamise aja eest tasu (intressi) annuiteetgraafiku alusel alates 15.02.2017 (tl 5-11) ning et

§ 94

lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.06.2016 on 0%, hageja seadusjärgse intressi suurus on 0 eurot. Kuna kohus on eelpool leidnud, et laenuleping on tühine, on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras annuiteetgraafiku alusel alates hageja tasumata graafikujärgse makse järgnevast päevast, 16.02.2017 kuni laenulepingu ülesütlemiseni ning edasi alates ülesütlemise kuupäeva järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 29.05.2018. Viivise seadusjärgne määr

§ 113lg 1 kohaselt alates 01.07.2016 8% aastas.

Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis annuiteetgraafiku alusel kokku summas 115,82 eurot (1,02+2,31+1,99+1,65+1,27+0,88+0,43+106,27). 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja (apellant) esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus apellatsioonkaebus tühistada osas, millega kohus jättis täielikult rahuldamata intressi summas 521,15 eurot, jättis rahuldamata viivise nõude summas 561,78 eurot ja jättis rahuldamata edasiulatuva viivise alates 30.05.2018 viivisemääras 46,8% aastas. Hageja palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult, sh mõista kostjalt välja intress 521,15 eurot, viivis 677,60 eurot. Samuti palub hageja mõista põhivõlalt arvestatud viivis 46,8% aastas hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub teha uue menetluskulude jaotuse ning jätta menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Intressi suurusele seadus otseselt piirangut ei sea. Seadus seab piirangu tarbijakrediidilepingu kogukulule (

§ 4062lg 1 esimese lause).

Kohus on lähtunud valest krediidi kulukuse määrast. Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 58,26%. Laenulepingu sõlmimise ajal 15.11.2016 oli viimati Eesti Panga poolt 27.06.2016 avaldatud kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2016 19,49%. Selle kolmekordne on 58,47%, seega oli laenulepingu krediidi kulukuse määr seadusega lubatud piires. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud krediidi kulukuse määrast seisuga 30.11.2016 (milleks oli 18,95% aastas), mille kohta avaldas Eesti Pank teate 23.12.2016. Laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud see teade veel ilmunud ning laenuandja ei pidanud ega saanud sellest juhinduda. Kuna laenuleping ei ole tühine, oleks kohus pidanud kostjalt hageja kasuks välja mõistma ka laenulepingus kokku lepitud intressi määras 46,8% aastas ja sellest tuleneva viivise määras 46,8% aastas. Isegi, kui kohus leiab, et laenulepingu viivisekokkulepe on tühine, peab kohus viivisenõuet lahendades seadusest tulenevat viivisemäära kohaldades

§ 113

lg 1 kolmanda lause kaudu ikkagi jõudma laenulepingus kokku lepitud intressimääraga võrdse määra alusel viivise väljamõistmiseni. Samuti ei nõustu apellant viivise väljamõistmisel kohtu seatud piiranguga, et viivise kogusumma ei või ületada 300 eurot. Viivise kogusummale seatud piirang ei tulene seadusest. Käesolevas kohtuasjas ei ole võlgnik üldse vaevunud kohtule vastama, sh ta ei ole esitanud ka viivise vähendamise taotlust, seetõttu ei olnud kohtul alust viivist vähendada ega viivisele piirangut seada. Viivise vähendamine ja piiramine on lubatud ainult kostja taotlusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel saata täies ulatuses maakohtule läbivaatamiseks. Maakohus rahuldas hagi üksnes osaliselt ning hageja vaidlustas maakohtu otsust hagi rahuldamata jäänud osas. Kuigi hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osaliselt, saab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 2 järgi tagaseljaotsuse tühistada üksnes tervikuna, saates sel juhul asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas olid täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Kohus võib teha tagaseljaotsuse, s.o rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). 4 Täidetud on järgmised tagaseljaotsuse tegemise eeldused: hagiavaldus on kostjale kättetoimetatud (kostja ema kaudu); maakohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks; kostja määratud tähtaja jooksul vastust ei esitanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Viimaks tuleb kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus peab omal algatusel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigusnormide alla (Riigikohtu 03.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-121-17, p 17). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keerulisemate õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist, sest tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (vt eelviidatud Riigikohtu määruse p 16). Välistatud ei ole, et kohus saab lugeda hagiavalduses toodud asjaoludele õiguslikku hinnangut andes hagi aluseks olevat tehingut tühiseks TsÜS §-de 86, § 87 alusel. Kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi ta tühisuse korral tagaseljaotsust teha (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, § 407, lk 834). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus maakohus leidis, et laenuleping on tühine, tulnuks maakohtul eelistada asja sisulist lahendamist.
3. Apellant leidis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud laenulepingu tühisuse. Maakohus viitas, et hagile lisatud laenulepingu kohaselt oli aastane krediidi kulukuse määr 58,26 % (tl 10). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr kuni 30.11.2016 oli 18,95 %. Seega ületas krediidi kulukuse määr enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti lähtunud 30.11.2016 seisuga Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määrast. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Laenuleping sõlmiti 15.11.
4. Seetõttu ei saanud ega pidanud laenuandja lähtuma alates 30.11.2016 kehtivast määrast. Laenulepingu sõlmimise ajal 15.11.2016 oli viimati Eesti Panga poolt 27.06.2016 avaldatud kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2016 19,49 %. Selle kolmekordne on 58,47%, seega oli laenulepingu krediidi kulukuse määr (58,26 %) seadusega lubatud piires. Järelikult ei saanud laenuandja 15.11.2016 lähtuda 30.11.2016 krediidi kulukuse määrast. Eeltoodule tuginedes on maakohus ebaõigesti tuvastanud

§ 4062lg 1 alusel laenulepingu tühisuse.

Seega on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust hagi osalise rahuldamisel, mh ebaõigesti võtnud viivise määra aluseks

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja sisulise läbivaatamise korral olnuks võimalik krediidi kulukuse määraga seonduvat menetlusosalisega arutada ning vältida lahendi tegemist alles hiljem kehtima hakanud määrast lähtudes. 9. Apellant heidab maakohtule lisaks ette, et maakohus piiras alates 30.05.2018 väljamõistetavaid viiviseid 300 euroga (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks väljamõistetavad viivised ei tohiks ületada 300 eurot. Samuti ei tulene sellist taotlust hagejalt ega kostjalt, kes jättis hagile üldse vastamata.

§ 113

lg 8 ja § 162 kohaselt võib kohus vähendada väljamõistetavat viivist üksnes viivise maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel. Järelikult ei võinud maakohus omal algatusel viivist vähendada. 5 10. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul asja lahendamisel lähtuda 31.05.2016 seisuga Eesti Panga avaldatud kuue kuu keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrast (19,49%). Maakohtul tuleb uuel läbivaatamisel lahendada uuesti hageja intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise nõuded. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi kohus ei saa viiviseid omal algatusel vähendada, saab kohus tuvastada ebamõistlikult kõrge viivise tühisuse tüüptingimustes (

§ 42lg 3 p 5, vt ka RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 16).

11. Kuivõrd maakohtu tagaseljaotsus kuulub tühistamisele, saadab ringkonnakohus asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2). Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/