2-18-15993/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15993 Tsiviilasi K.I. avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. A.I. avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Esialgne õiguskaitse. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.I. määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: K.I. (avaldaja), ik XXX; esindaja A.H esindajad Vastustaja: A.I. (avaldaja), ik XXX; esindaja advokaat Karin Ploom Puudutatud isikud: 1) E.I., ik XXXX; esindaja advokaat Katrin Jennsen 2) Tartu linn; esindaja Merle Liivak RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus osas, millega maakohus rahuldas A.I. avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja määras menetlusaegse suhtluskorra.
5. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta A.I. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6. Saata K.I. lahendamiseks. Edasikaebamise kord esialgse õiguskaitse taotlus maakohtule Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
7. K.I. (avaldaja, ema) esitas 24.10.2018 Tartu Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtluskorra määramiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse.
8. A.I. esitas 5.11.2018 Tartu Maakohtule avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes määrata kindlaks vanemate suhtluskord lapsega kohtumenetluse ajaks järgmiselt: „A.I. l on õigus suhelda E.I. (puudutatud isik, laps) iga nelja päeva järel vähemalt kolmel järjestikkusel päeval. Isa võtab lapse hommikul kell 08.00 ja tagastab lapse kolmandal päeval õhtul kell 20.00“. Ema avaldusele vaidles isa vastu.
9. Tartu linn toetas ema avaldust.
10. Tartu Maakohus jättis
11. novembri 2018 määrusega rahuldamata ema esialgse õiguskaitse taotluse ja rahuldas isa esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus määras menetluse ajaks kindlaks isa suhtluskorra lapsega järgmiselt: - isal on õigus suhelda lapsega iga nelja päeva järel vähemalt kolmel järjestikkusel päeval. Isa võtab lapse hommikul kell 8.00 ja tagastab lapse kolmanda päeva õhtul hiljemalt kell 20.00; - lapse terviseküsimusi otsustavad pooled ühiselt, arvestades lapse parimaid huve, vältimatu meditsiiniline abi on lapsele tagatud riigilt. Maakohus leidis, et isal on erinevalt emast kogemus kolme vanema lapse kasvatamisel. Lapse ilmastikule mittevastav riietamine pole meteoroloogiliste andmetega kontrollitav. Nakkuse võib saada teistelt lastelt. Irrelevantne on ema väide, et lapsele antakse vaid mahla. Kaheaastane laps suudab väljendada soovi saada juua või süüa. Seoses haigestumisega on söögiisu langus paratamatu. Abielu lahutamise initsiatiiv tuli emalt. Isa leidis, et lahtutus polnud lapse huvides ja poolte koosellu sekkus ämm. Maakohus märkis, et abielu eesmärk on perekonna loomine nii heas kui halvas. Lapse emotsionaalset sidet ei tohi isaga katkestada ja suhtlus isaga saab toimuda kolmel järjestikkusel päeval nädalas. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse punktid 2 ja
13. Ema esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskord menetluse lõpuni, mis vastab kohtu hinnangul kõige paremini lapse huvidele, ent mille kohaselt ei veedaks isa lapsega igal nädal rohkem kui kaks järjestikust päeva (vastavalt isa töögraafikule, isa Tartus viibimise teine ja kolmas päev). Ema palub määrata esialgse õiguskaitse korras, et lapse haigestumisel viibib laps ema juures ning lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus kaalutlusreegleid, kuna ei arvestanud kõigi asjaoludega ja arvestas asjaolusid valikuliselt. Sellega rikuti TsMS § 377 lõiget 2 ja § 4771 lõiget 2 ja PKS § 123 lõiget 1; 2) ei lähtu maakohtu määrus eeskätt lapse huvidest. Isa käitumine võib last kahjustada. Arvestades lisaks määruskaebuse esitaja väidetele ka Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse ja lapse seisukohti, oli maakohtul piisavalt alust lugeda väited isa last kahjustavast käitumisest põhistatuks ja usutavaks. Sellises olukorras pidanuks maakohus PKS § 123 lõikes 1 ja LKS § 6 lõikes 1 sätestatut arvestades seadma esiplaanile lapse huvid ja heaolu ning kohaldama esialgse õiguskaitse korras meetmeid, mis kaitsevad last võimaliku kahjustava tegevuse eest kõige enam.
14. Isa vaidleb määruskaebusele vastu. Määruskaebuse eesmärgiks on piirata isa ja lapse suhtlusõigust, mis ei saa olla määruskaebuse legitiimne eesmärk.
15. Tartu linn peab määruskaebust õigeks. Maakohtu määrus ei vasta lapse huvidele. 2
16. Laps leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Maakohtu määrus ei lähtu lapse parimatest huvidest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas isa esialgse õiguskaitse taotluse ja määras kindlaks meneltusaegse suhtluskorra. Määruskaebus rahuldatakse. Ema esialgse õiguskaitse taotluse saadab ringkonnakohus maakohtule lahendamiseks.
18. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra seadmine TsMS § 377 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsus, kus tuleb arvestada kõigi asjaoludega ja eelkõige lapse huvidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus kaalutlusreegleid, kui määras kindlaks ajutise suhtluskorra, mille resolutsioon ei ole piisavalt arusaadav ja selgelt täidetav. Maakohus määras, et isal on õigus lapsega suhelda iga nelja päeva järel vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Selline resolutsiooni sõnastus võib tekitada tõlgendusprobleeme ja see ei ole lapse huvides, kuna võib lapse ellu tuua ebastabiilsust. Maakohtu määrusest ei nähtu ka sellise suhtluskorra rakendumise algusaeg. Maakohtu määrusest ei nähtu ka seda, et maakohus oleks analüüsinud, kuidas sobib määratud suhtluskord vanemate töögraafikuga. Suhtluskorra täitmisel on tekkinud probleeme (kd II, tl 7).
19. Ringkonnakohus sedastab, et vanemate vaidlus lapse jookide, toidu ja riietuse üle võib olla menetluse jaoks ebaoluline ja vajadusel saab maakohus selliste asjaolude üle vaidlemist ohjata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele ja küsimustele, kas laps peab jooma mahla või vett, mida peab laps sööma ning kuidas riietuma. Tegu on igapäevaste küsimustega, milles peavad vanemad leppima kokku või otsustab need lapsega koos elav vanem iseseisvalt, arvestades ka lapse arvamust. Määruskaebuses esitatud asjaoludel ei ole mõlema vanema tegevus seoses lapse toitumise ja riietusega selline, mis tingiks vajaduse selle üle võtta kohtulik seisukoht. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 137 lg 1 alusel võib ühise hooldusõiguse lõpetamiseks aluse anda see, et vanemad ei suuda last puudutavates küsimustes kokku leppida.
20. Ema esitas koos määruskaebusega uue esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus peab selle TsMS § 377 lg 2 järgi lahendama. Kui maakohus peab vajalikuks enne asja lahendamist kohaldada esialgset õiguskaitset, peab maakohus formuleerima ajutise suhtluskorra selliselt, et selle täitmine ei tekitaks vaidlusi, arvestades eelkõige lapse huve, samuti vanemate õigustatud seisukohti. Maakohus võib ka esialgse õiguskaitse rakendamise asemel asja kohe sisuliselt lahendada.
21. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3