KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-9846 Tsiviilasi Tiina

§ 637

lg 1 p 6 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna kaebust ei saaks isegi faktiväidete õigust eeldades ilmselt rahuldada. Rahuldamata tuleb jätta menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus. 3.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Puudub vaidlus, et hageja on kinnisasja omanik. Hageja esitas vindikatsioonihagi asja väljanõudmiseks (AÕS § 80). Vindikatsioonihagi saaks rahuldamata jätta siis, kui kostjal oleks kinnisasja valdamiseks õiguslik alus (AÕS § 80 lg 1). Apellant leiab, et tal on õigus kinnisasja kasutada tasuta (apellatsiooni p 1.2.). Seetõttu ei saa tegu olla üürilepinguga (VÕS § 271), kuna üürileping on VÕS § 271 järgi tasuline leping. Ainult üürileping läheb kinnisasja omaniku vahetumisel omandajale üle (VÕS § 291 lg 1).

1. Apellandi väidete õigusust eeldades saaks tegu olla tasuta kasutamise lepinguga (VÕS § 389), mis ei lähe kinnisasja omandale üle. Kuna puudub vaidlus, et hageja ei ole kinnisasja algse omaniku A. Veso pärija ja on kinnisasja hiljem omandanud, ei saanud tasuta kasutamise leping minna hagejale üle ka üldõigusjärgluse alusel. Kostja ei ole toonud esile asjaolu, et pärandaja oleks pannud hagejale testamendiga kohustusi. Kuna hageja ei ole A. Veso pärija, ei saa A. Veso testamendist hagejale kohustusi tekkida.
2. Kuna apellandi väidete õigust eeldades (tal oli pärandajaga suuline tasuta kasutamise leping ja pärandaja kohustas pärijaid sõlmima kostjaga lepingu, mille järgi saab kostja asja ilma kasutustasuta kasutada; hageja ja kostja ei sõlminud üürilepingut), ei saanud A. Vesoga sõlmitud tasuta kasutamise leping hagejale üle minna ja hagejale ei saanud A. Veso testamendist kohustusi tekkida, ning poolte vahel ei ole üürilepingut, puudub valdamiseks õiguslik alus. Apellant ei tugine väitele, et ta sõlmis hagejaga uue tasuta kasutamise või üürilepingu. Apellant märgib, et ta keeldus lepingu sõlmimisest, kuna selles nõuti temalt üüri (apellatsiooni p 1.2.). 6.

§ 181

lg 1 p 2 alusel ei anta menetlusabi, kui pole piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna apellatsioonkaebust menetlusse ei võeta, ei saa eeldada menetluses osalemise edukust. Samal põhjusel ei saa anda ka riigi õigusabi (

§ 181lg 1 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 5).

7.

§ 638

lg 4 järgi tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse apellandile.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Ringkonnakohtu määruse jõustumisel jõustub maakohtu otsus. /allkirjastatud digitaalselt Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi