KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. november 20
) § 628 lgle 1 tuleb käsundisaajale tasu maksta ajaperioodi lõppedes, kui maksmisele kuuluv tasu on määratud ajaperioodide järgi. Käesolevas vaidluses on ajaperioodiks kalendrikuu. Seega tekkis võlgnikul kohustus tasuda õigusteenuste eest arvestusliku ajaperioodi ehk aprillikuu lõppedes. 5.
- Nii esimese kui ka teise väite järgi on hagejale loovutatud nõue võlgniku vastu tekkinud
- aprillil 2017, st pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega hageja ei ole võlgniku võlausaldaja PankrS § 8 lg 3 mõttes ja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 5.
- Kolmandaks ei ole hageja tõendanud, millised
- aprilli 2017 toimingud tehti enne kella 15, st enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega saaks maakohtu argumentatsiooni aktsepteerimisel lugeda õigusteenuse mahuks maksimaalselt 6 t, mis 100eurose tunnitasu (lisandub käibemaks) korral annaks nõudeks kokku 720 eurot.
- Hageja vaidleb kaebusele vastu. 3
(5)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
- Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja osas, milles maakohus hagi rahuldas (nõude tunnustamine 900 euro ulatuses). Hageja kaebust ei esitanud, st maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Juhindudes TsMS § 651 lgst 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
- TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas õigesti võlgniku pankroti väljakuulutamise ning hagejale nõude loovutamise ja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise asjaolud, nende üle ei ole pooltel ka vaidlust. Nii selles kui ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebuse esimest ja teist väidet on põhjendatud käsitleda koos. 10.
- Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et advokaadibüroo ja võlgniku vahel sõlmitud leping tuleb õiguslikult kvalifitseerida käsunduslepinguks (
§ 619). Advokatuuriseaduse (Adv
S) § 55 lg 3 näeb ette, et advokaadibüroo pidaja ja kliendi vahelisele lepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kostja arusaamaga, et sellise lepingu täitmisel tekib käsundiandjal (võlgnikul) talle osutatud teenuse eest tasumise kohustus alles arve väljastamise või arvestusperioodi möödumisega. Sellist käsitlust ei toeta
ega AdvS vastavad sätted. 10.2.
§ 628
lg 1 esimene lause käsitleb eelkõige olukordi, kui teenuseid osutatakse perioodipõhiselt ja ka tasumine toimub vastava perioodi alusel, samas teine lause reguleerib tasu maksmist käsundi puhul, mille ese on tehingu tegemine. Tervikuna ei ole
§ 628lg 1 eesmärk näha ette kõigi käsunduslepingute puhul tasu maksmise reeglistik.
Kui käsundi olemuse järgi ei ole see perioodilise teenuse osutamine ega ka tehingu tegemine, siis saab käsundiandja rahalise kohustuse tekkimise aja määrata
§ 82alusel.
10.3.
§ 82
lg 5 esimene lause sätestab, et lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Sama lõike teine lause näeb ette, et kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Mõlema normi järgi tekib kliendil advokaadi osutatud õigusteenuse eest tasumise kohustus vahetult pärast seda, kui õigusteenus on osutatud. Seda ei muuda AdvS § 60 lgs 4 sätestatu, et klient tasub advokaadibüroo pidajale kokkulepitud viisil ja ajal arve alusel. Nii kliendilepingus kui ka advokaadibüroo pidaja väljastatud arves märgitakse arveldamise kord ja tasu sissenõutavaks muutumise tingimused, aga see ei mõjuta tasumise kohustuse tekkimist. 10.4. Eelnevast tuleneb, et maakohus tuvastas õigesti võlgniku kohustuse tasuda advokaadibüroole enne pankroti väljakuulutamist osutatud õigusteenuse eest. Selle kohustuse täitmist saanuks advokaadibüroo nõuda, aga saab ka loovutamise teel nõude omandanud hageja nõuda võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana sõltumata sellest, et arve väljastati alles sama kuu lõpus ja sellele märgiti hilisem maksetähtpäev. 4
(5)- Kaebuse kolmas väide ei ole lubatav, sest kostja ei esitanud seda maakohtu menetluses ja puudub alus lubada selle esitamist alles apellatsioonkaebuses. 11.
- Hageja esitas vaidlusaluse nõude aluseks olevaid toiminguid kajastava spetsifikatsiooni maakohtu menetluses
- juunil
- Kostjal oli võimalik esitada vastuväiteid kuni
- juunini 2018 ja lõplikke seisukohti kuni
- juulini 2018, aga kumbagi võimalust ta ei kasutanud. Kostja esitas
- juulil 2018 menetluskulude nimekirja, aga ei avaldanud ka selles, et tal oleks vastuväiteid hageja esitatud spetsifikatsiooni osas. Järelikult oli kostjal maakohtu menetluses teada, milliste toimingute tegemisele
- aprillil 2017 tugineb hageja, aga kostja ei vaielnud sellele mingis osas vastu. Seetõttu ei pidanud hageja tõendama ega maakohus ka tuvastama, millised selle kuupäeva toimingutest tehti enne pankroti väljakuulutamist kell
- 11.
- Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid TsMS § 652 lgtes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. Neist sätetest tuleneb, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt nt Riigikohtu
- veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt nt Riigikohtu
- novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27; kokkuvõtvalt ka
- märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 24). Kumbki tingimus ei ole kostja kolmanda väite osas täidetud. 11.
- Järelikult ei saa kostja alles praegusel menetlusetapil tugineda väitele, et osa
- aprilli 2017 toiminguid ei olnud tehtud enne pankroti väljakuulutamist. Neil kaalutlustel ei ole vaja kaebuse kolmandat väidet sisuliselt käsitleda.
- Kuna kaebuse ükski väide ei ole edukas, siis jääb vaidlustatud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohus ei määranud kindlaks kulusid rahaliselt, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5
(5)