, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada D I temale Harju Maakohtu 13.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata D Iile katseaeg kuni 07.05.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada D I katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada D Ii katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada D Ii katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) jätkama eriala omandamist või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Määrata D I kriminaalhooldusele Viru Vangla III (noorte) üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Toomas Laanemaa poolt süüdimõistetu D Ii kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, D Iile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D Ii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.11.2017 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning
238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.07.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava pingutusi ja tahet õiguskuulekalt elada, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, D Ii ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Teda pandi vangi röövi eest ning see karistus muutis tema jaoks palju, ta on mõelnud ja endaga tööd teinud. Enne ta ei teadvustanud oma tegusid, nüüd on aru saanud tegude tagajärgedest. Praegu õpib xxxx, tahab selle eriala xxxx lõpetada. Samuti tahab ruttu ära maksta oma trahvid ja võlad. Suvel tahab minna tööle ja siis edaspidi minna kunsti õppima, kuna kunst talle meeldib. Samuti tahaks ta ära teha ka eesti keele B2 eksami. Ta tegeles enne vangistust breiktantsuga ja ta tahaks sellega samuti jätkata, kuna talle meeldib tantsida. Lähedasteks on ema, vennad, onud, tädid, vanavanemad, kes kõik teda väga toetavad. Vangi sattudes sai ta aru, kui väga lähedased teda hoiavad ja tal on kahju, et ta neid üldse ei näe. Nende isikutega, kelle enne suhtles, ta enam ei suhtle. Ta on aru saanud, et peab elama enda jaoks ja enda plaanid tegema. Ta on lõpetanud xxxxja plaanib minna xxxx, sest muidu xxxx ei saa. Kaitsja on vangla ja prokuröriga samal seisukohal, et kinnipeetava võiks enne tähtaega vangistusest vabastada. Tuleks arvestada seda, et isik on küll toime pannud I astme kuriteo, kuid ta oli teo toimepanemise ajal noor. Kui loeme iseloomustust, siis vangla kirjutab, et isik on täielikult muutunud, nii käitumiselt kui ka suhtumiselt. Kinnipeetav soovib jätkata õpinguid ja talle võiks selle võimaluse anda ennast tõestada. Seega palub kaitsja kohtul taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse tegemise ajaks on kinnipeetav viibinud vangistuses 1 aasta 6 kuud 11 päeva, s.o on üle poole talle mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtub, et isikule ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta omandas riigikeele B1 taseme ja alustas B2 taseme õpinguid, ta on vestelnud psühholoogiga enese toimetulekust, otsuste mõjust elule, samuti sotsiaalprogrammi Viha juhtimine teemadel. Lisaks on kinnipeetav osalenud köögivilja kursusel ning ta alustas õpinguid abikoka erialal. Kinnipeetav on motivatsioonisüsteemi raames hea käitumise eest käinud 4 korral kodukülastusel ning tema käitumine kogu vangistuse jooksul on olnud korrektne ning suhtlemisel ametnikega viisakas. 3 Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad ühiskonnastamist. Tal on kindel elukoht vanaema vennale kuuluvas korteris. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval vabanemisel ei ole, kuna tema puhul on tegemist alaealise ülalpeetavaga. Kinnipeetava suhted perega on head ja üksteist toetavad, kõik lähedased on nõus kinnipeetavat õpingute ajal majanduslikult toetama. Ta alustas vangistuses õpinguid abikoka erialal ning soovib vabanemisel õpinguid jätkata. Õpingutesse suhtub ta kohusetundlikult ning tal on kindel soov õppida ja eriala omandada. Kinnipeetaval on küll tasumata nõudeid 8000 euro ulatuses, kuid ta on huvitatud nende tasumisest. Tunnistab, et on olnud teiste poolt mõjutatav, kuid enda sõnul on ta õppinud enda eest seisma. Kinnipeetav on tarvitanud narkootilisi aineid ja alkoholi juba varasest east alates, kuid tema väärtushinnangud on sõltuvusainete tarvitamise osas muutunud. Enda sõnul on ta loobunud nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisest, kuid seoses sellega, et kinnipeetav on üle aasta olnud vangistuses, kus tal sõltuvusainete tarvitamine on raskendatud, püsib uue kuriteo toimepanemise risk seoses sõltuvusainete uuesti tarvitama asumisega. Kohtu hinnangul saab sõltuvusainete tarvitamisest tingitud uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule katsejaks alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keelu kohaldamisega. Kuigi kinnipeetav pani katseajal olles toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D Ii vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Toomas Laanemaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 115,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Arvestades kinnipeetava majanduslikku seisundit ning asjaolu, et ta on alaealine, jätab kohus kaitsjatasu riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.