juuni 2018 Jõhvi kohtumajas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maarja Germann V K, isikukood xxx, elukoht xxx, Venemaa kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 423 lg 1 järgi lõpetada
alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 2 p 1 alusel kohustada V K´it tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 529 (viissada kakskümmend üheksa) eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p 2 alusel kohustada V K´it tasuma kindel summa riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud summas 89 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud ja kindel summa kokku 779 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900001008 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud ja kindel summa. Kui V K ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Asitõendid: Haiguslugu (nr 15-16154) – jätta asja materjalide juurde. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör esitas 26.06.2018 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada kriminaalmenetlus V Ki suhtes
S § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 01.12.2015 kella 07.20 ajal Ida-Virumaal xxx 17 km-l sõiduki R S reg.nr xxx juht V K ei valinud vastavat sõidukiirust oma juhtimiskogemusele, ei tulnud järsus kurvis toime sõiduki juhtimisega libedal teel, kaotas juhitavuse ja libises parem külg ees vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tuleva sõidukiga xxx reg.nr xxx, mida juhtis V A. Prokurör olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas nr 16244000078 kogutud tõendeid kogumis, leiab, et V Kile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega:
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos ja kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 423 lg 1 näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on täidetud esimene kriminaalmenetluse lõpetamise tingimus. Prokuratuur on seisukohal, et antud juhul ei ole kahtlustatava süü suur. 01.12.2015 kella 07.20 ajal Ida-Virumaal Jõhvi vallas XXX km-l liiklusõnnetuse põhjustanud V Kil puuduvad kehtivad väär- ja kriminaalkaristused. Liiklusõnnetuse toimumise ajal olid teeolud väga halvad, oli libe tee ja pime aeg, mistõttu sõites ülemäära kulunud esisilla rehvidega (parema esirehvi mustrijääk oli 1.68 mm ja vasaku esirehvi mustrijääk oli 1,41 mm), kaotas V K ettevaatamatusest enda sõiduki üle kontrolli. Vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist väljus V K oma sõiduautost, kutsus välja kiirabi ja helistas politseisse, mida on võimalik käsitleda Prokuratuuri hinnangul isiku süüd kergendava asjaoluna. V K sai ka ise 2 liiklusõnnetuses vigastada, sh XXX. V Kile asetati kaelalahas ja ta viibis 01.12.201508.12.2015 haiglaravil. Kuigi kannatanu V A sai käesoleval juhul raske tervisekahjustuse, on prokuratuur seisukohal, et kannatanule kuriteoga tekitatud materiaalse kahju täielik hüvitamine kindlustusandja poolt, võimalus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist kindlustusandjalt, mida kannatanu ei ole seni teinud isikliku huvi puudumise tõttu, ning seda ajal, kui teo toimepanemisest on möödas rohkem kui kaks ja pool aastat, ja olukorras, kus süüdistatav V K pani teo toime ettevaatamatusest, põhjustades sellega ka endale tervisekahjustusi, on käesoleval ajal välistatud avalik huvi süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. Prokuratuuri sellist seisukohta toetab ka süüdistatava käitumises süüd kergendavate asjaolude esinemine. Samuti on süüdistatav andnud nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud allpool välja toodud ulatuses. Samuti juhib prokuratuur tähelepanu asjaolule, et kannatanu V A on 3.07.2017 esitanud taotluse, mida on käsitletud kui tsiviilhagi, nii materiaalse kui ka moraalse kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Prokuratuur jättis 05.02.2018 määrusega kannatanu tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata, leides, et kannatanu nõue on olulises osas põhjendamatu, lisades ühtlasi, et kannatanul on seaduslik alus pöörduda kahju hüvitamise nõudega enda kindlustusandja poole. Vastavalt XXX AS-i 14.09.2017 päringu vastusele on hüvitatud V Ai ravikulud Ida-Viru Keskhaiglale summas 6261.29 eurot ning ravikindlustushüvitis (retseptiravimid) Eesti Haigekassale summas 61.97 eurot. Vastavalt V Ai poolt esitatud dokumentidele on hüvitatud ka ravivahendite ja ravimite soetamise kulud perioodil 16.12.2015-22.02.2016 kokku summas 74.02 eurot ning haigla voodipäevade tasu summas 171.40 eurot, millised summad on kantud V Ai arvelduskontole. Lisaks on V Aile kompenseeritud talle kuuluva sõiduauto XXX reg.nr XXX kahjustamisest tekkinud kahju summas 650 eurot. XXX AS-i 28.11.2017 päringu vastusest nähtub, et V Ail on õigus nõuda kindlustusandjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kannatanule on esitatud korduvalt teavitusi, kus on välja toodud, millised dokumendid tuleb selleks kindlustusandjale esitada, kuid V A ei ole teavitustele reageerinud, mistõttu ei ole XXX AS kannatanule mittevaralist kahju seni hüvitanud. 08.06.2018.a vestles prokurör tõlgi I K vahendusel telefoniteel (number XXX) V Kiga ning küsis, kas isik on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning maksma 250 eurot riigituludesse ja hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 529 eurot. Ühtlasi selgitas prokurör, et kriminaalmenetluse kulud summas 89 eurot jäetakse riigi kanda. V K oli nimetatud tingimustega nõus. Asjaolu, et 89 eurot tuleb jätta riigikanda, tingib asjaolu, et V. K peab tasuma 250 eurot riigituludesse ja 529 eurot menetluskuludena. Arvestades isiku sissetulekut, mis 2015.a oli 20 050 eurot ehk kuus 1670,8 eurot ning 2017.a oli see vähenenud märgatavalt ehk 11 475 eurot aastas ehk kuus 956,25 eurot, aga ka asjaolu, et isik töötab, ei oma kriminaal- ega väärteokaristatust, on tema resotsialiseerumisväljavaated head. Seega leiab prokuratuur, et on põhjendatud jätta osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda. Eeltoodud asjaoludel on Prokuratuur seisukohal, et V Ki süü ei ole suur ning peab võimalikuks lõpetada kriminaalmenetlus V Ki suhtes
Prokuratuur edastas 08.06.2018.a kohtusse käesoleva taotluse, kuid kohus jättis selle 14.06.2018.a määruse läbi vaatamata, kuna leidis, et prokuratuur pole põhjendanud asjaolu, miks ei rakendata antud juhul
Viru Maakohtu 14.06.2018.a määruse valguses selgitab prokuratuur, et kuivõrd taotluses leiab prokuratuur, et käesoleva kriminaalasja puhul on otstarbekas jätta osa kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda, saab taolise sisuga otsuse teha 3 üksnes kohus. Eelnimetatu tuleneb selgesõnaliselt
lg-st 3, mis sätestab, et kohus on see, kes otsustab menetluskulude ulatuse ja tasumise viisi osas. Prokuratuuril puudub pädevus jätta enda määrusega menetluskulud riigi kanda
Prokurör palus:
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. V K on varem kriminaalkorras karistamata. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine V Ki osas antud juhul
Muuhulgas võib välja tuua järgmist: käesolevas kriminaalasjas V Kile KarS § 423 lg 1 järgi etteheidetav tegevus leidis aset 2,5 aastat tagasi. Tegemist on II astme kuriteoga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et V Ki suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks V 4 Ki suhtes ning
V K nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega
Samuti nõustub ta
lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku 529 eurot ja kindla summa riigituludesse 250 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 423 lg 1 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. V K on varem kriminaalkorras karistamata, tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. V K on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 529 eurot ning kindla summa riigituludesse 250 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna V Ki mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks V Ki suhtes
Tegemist on teise astme kuriteoga. V K on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja kindle summa riigituludesse 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava V Ki poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine. KOHTU MEETEMED Kohus leiab, et kriminaalmenetlus V Ki süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi tuleb lõpetada
Määrata V K´ile kohustuseks tasuda menetluskulud kokku summas 529 eurot ja kindel summa riigituludesse 250 eurot 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud summas 89 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: haiguslugu – jätta asja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5 Larissa Prokopenko 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.