← Eesti

3-09-2923/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2923 Haldusasi A. kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks või kahjustatud eseme asendamiseks samaväärsega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – A. Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.03.
  5. a otsus muutmata.
  6. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta Tartu Vangla enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Tartu Vangla 09.09.
  7. a otsusega nr V2/1123 keelduti kinnipeetav A. elektriseadme kasutamiseks loa andmisest, kuna selle kontrollimisel selgus, et televiisor, mida kaebaja kasutada soovis, ei olnud töökorras.
  8. 08.12.2009 esitas A. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 09.09.
  9. a otsuse nr V2/1123 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks asendada kaebaja teler samaväärsega või hüvitada tekkinud kahju rahas (3500 kr). Tartu Halduskohtu 26.02.
  10. a otsusega jäeti A. kaebus rahuldamata. A. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.
  11. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10.09.
  12. a otsusega A. apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu 26.02.
  13. a otsuse osas, millega jäeti rahuldamata esitatud kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus saatis selles osas asja tagasi esimese astme kohtule menetlemiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus jättis kontrollimata, kas kaebajale postiga saadetud teler oli 05.08.
  14. a töökorras, kas teler võis kahjustada saada enne või pärast selle vanglasse saabumist ning kas kaebajale on üldse varalist kahju tekkinud.
  15. A. kaebuse kohaselt saabus 05.08.
  16. a talle maksikiri, milles oli talle sünnipäevakingituseks saadetud 3500 krooni maksnud teler Roadstar. Maksikiri avati kaebaja juuresolekul, kuid tema ega ka vanglaametnikud ei märganud, et teleril oleks olnud sel hetkel väliseid vigastusi. Vanglaametnikud pakkisid teleri tagasi ümbrikusse ja saatsid lattu. 10.08.
  17. a esitas A. taotluse saada teler kambrisse kuid sai vastuse, et teler ei ole töökorras, kuna selle ekraan on viga saanud. 21.09.2009 nägi kaebaja ka ise, et teleri ekraan oli katki. Tartu Vangla rikkus hoolsuskohustust ega taganud kaebajale kuuluva vara säilimist pärast selle vanglasse saabumist. Kuna teleri rikkumine toimus Tartu Vanglas, peab vastustaja asendama rikutud teleri, et taastada endine olukord või hüvitama tekkinud kahju. HALDUSKOHTU LAHEND
  18. Tartu Halduskohus kohustas 14.03.
  19. a otsusega Tartu Vanglat asendama A. le kuulunud televiisor Roadstar samaväärse televiisoriga või hüvitama kaebajale selle väärtus rahas. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebajale maksikirjaga saadetud teler ei olnud vangla peaspetsialisti P.T. poolt läbiviidud turvakontrolli ajal 02.09.2009 töökorras. Tunnistaja N.G. ütlustega on tõendatud, et teler oli enne selle postitamist 28.07.2009 töökorras ja terve. Tunnistajate A.O. ja T.L. `i ütlustega on tõendatud, et saabunud maksikiri avati kaebaja juuresolekul, ja kirjas olnud telerit nägid nii kaebaja kui ka vanglaametnikud T.L. ja A.O. . Tunnistajate ja kaebaja selgituste kohaselt ei olnud sel hetkel teleril väliselt ühtegi vigastust näha. Seega saab järeldada, et kaebajale saadetud teleril 05.08.2009 välised vigastused puudusid. Kui teleril oleksid olnud juba selle maksikirjast väljavõtmisel P.T. poolt hiljem kirjeldatud vigastused, siis oleksid need vigastused olnud nähtavad juba maksikirja avamisel nii kaebajale kui ka ametnikele. Tunnistaja P. T on märkinud, et 02.09.
  20. a ümbrikust televiisorit välja võttes oli kohe näha, et televiisor on saanud kannatada, sest keset LCD ekraani oli umbes 6 cm läbimõõduga must laik. Ka kaebaja ise on korduvalt väitnud, et 21.09.
  21. a, kui talle uuesti telerit näidati, oli selgelt näha, et selle ekraan on katki. Seega on P.T. õiendi ja kaebaja enda ütlustega tõendatud, et teleri vigastused olid väliselt selgelt nähtavad. Seega pidid need vigastuste olemasolu korral olema nähtavad ka teleri ümbrikust väljavõtmisel 05.08.
  22. a. Kirjeldatud vigastuste olemasolu märkamiseks ei olnud vaja omada eriteadmisi. Kuna aga siis teleri ekraanil vigastusi ei nähtud ega fikseeritud, saab sellest järeldada, et neid sel hetkel ka ei olnud. Seega sai teleri ekraan vigastada selle hilisema transpordi või muu käitlemise käigus Tartu Vanglas. Võttes teleri lattu hoiule, tuli vanglal kindlustada ka teleri korrasolek. Tegemist oli teleri mehhaanilise vigastusega ja seega vastustab teleri kahjustamise eest Tartu Vangla. Kuigi teleri ostis kaebaja õde, kuulus see alates 05.08.
  23. a kaebajale. Tunnistaja N.G. ja kaebaja seletuse järgi sai ta teleri õelt sünnipäevakingituseks. Seega ei pidanudki kaebaja ise teleri eest tasuma, et selle omanik olla. Teleri edasise kasutamise ja käsutamise õigus vastavalt vangla eeskirjadele oli alates teleri vanglasse saabumisest kaebajal, mitte N.G. l. Teler paigutati 08.08.
  24. a A. le kuuluva esemena lattu ja kanti temale kuuluvate esemete nimekirja. Seega on teleri kahjustamisega kaebajale kui selle omanikule varalist kahju tekitatud. Kui teler ei oleks Tartu Vanglas kahjustada saanud, oleks kaebajal olnud võimalik saada töökorras teler kambrisse, mis oligi tema eesmärk. 2 Teleri müünud kauplus ega tootja ei vastuta asjale mehhaanilistest vigastustest tekkinud rikete korral. Teler sai vigastada selle transportimisel või muul käitlemisel vanglas. Seega ei vastuta selle käigus saadud vigastuste eest ei kauba müüja ega tootja. Kohus peab põhjendatuks kaebaja taotlust, et vangla hüvitaks talle tekitatud kahju esmalt katkise teleri asendamisega samaväärsega. Kaebaja on menetluse käigus olnud nõus ka sellega, et vangla asendab katkise teleri Roadstar sellest odavama, vangla kaupluses müüdava teleriga BEKO. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  25. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.03.
  26. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid ning Tartu Vangla süü A. televiisori kahjustamisel ei ole tõendatud. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kui teleri vigastus oleks olnud tekkinud enne selle Tartu Vanglasse saabumist, siis pidi vigastus olema nähtav selle maksikirjast väljavõtmisel nii ametnikele kui ka A. le. Tunnistajate T.L. ja A.O. ütluste kohaselt toimus teleri ülevaatamine suhteliselt hämaras ruumis ja kiiresti, kuna tööd oli palju. Seega ei saanud ka A. kindlasti vaadata telerit ise üle 10 minutit, vaid oluliselt vähem. P.T. l oli erinevalt vanglaametikest oluliselt lihtsam teleri ekraani muljumist märgata, kuna ruumis, kus tema töötab, on lisaks üldisele valgustusele laua kohal ka veel kaks täiendavat kohtvalgustit. Muljumisele viitav teleri ekraanil olev tume laik oli temale nähtav kui spetsialistile, mis aga ei tähenda, et nimetatud asjaolu pidi olema koheselt nähtav ka ametnikele ja vastustajale. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et Tartu Vangla ametnikud oleksid toiminud oma tööülesandeid täites A. teleriga hooletult. P. T väitis, et tavaliselt telereid mulliümbrikus ei saadeta ning seda tunnistust saab pidada asjakohasemaks kui N.G. seletusi, kuna P.T. ülesanne oli igapäevaselt tegeleda kinnipeetavatele vanglasse saadetud tehnika kontrolliga. N. G võttis otsusega, pakendada LCD ekraaniga teler maksikirja suurusele vastavasse mulliümbrikusse, endale vastutuse juhuks, kui teler peaks saama mingil moel kahjustada. Kuna kinnipeetavale saadetud teler oli ilmselgelt selleks mittesobivas pakendis, siis ei ole vangla vastutav teleri kahjustamise eest ning vastutus on teleri mittesobilikus pakendis saatjal. VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 ning § 140 lg-e 1 alusel ei ole vangla poolt varalise kahju täies ulatuses hüvitamine õiglane isegi siis, kui pidada tõendatuks, et teleri ekraani kahjustused tekkisid Tartu Vanglas. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks peab vangla hüvitama teleri maksumuse täies ulatuses või asendama selle samaväärsega, kui teleri saatja valis teleri saatmiseks ilmselgelt vale pakendi. Ka kaebaja ise ei juhtinud vanglatöötajate tähelepanu sellele, et nad tulenevalt kirjaga saadetud teleri kahjustatavusest peaksid edaspidi seda paremini pakendama või eriliselt käsitsema.
  27. A. märkis vastuses Tartu Vangla apellatsioonkaebusele, et halduskohtu otsus on õige. Põhjendatud ei ole vangla väide, et teleri saatmine mulliümbrikus posti teel ei vasta ilmselgelt saadetise eripärale. Kui vastab tõele vangla väide, et tunnistajatel oli sel päeval postiga saabunud asjade kontrollimisel kiire, võis see mõjutada teleri taaspakendamist. Teler ja selle lisaseadmed saabusid Tartu Vanglasse eraldi maksikirjades. Kui P.T. lauale jõudis ühes ümbrikus teler, pidi lisaseadmetest sellega samas ümbrikus koos olema vähemalt adapter, sest muidu poleks P. T saanud ühendada telerit selle kontrollimiseks vooluvõrku. Kui tunnistajad pakkisid kiirustamise tulemusena teleri ja adapteri ühte ümbrikusse, võis ka adapter muljuda teleri ekraani. 3 Kaebaja ei olnud teadlik sellest, kuidas toimub teleri edasine käitlemine Tartu Vanglas pärast teleri ümbrikust väljavõtmist ja kontrollimist ning mil määral oli üldse vajalik teleri taaspakendamine. Seetõttu ei ole kaebaja nõus väitega, et ta peaks ise osaliselt varaliselt vastutama selle eest, et kingitud teleri ekraan sai vanglas muljuda. Eksitavad on Tartu Vangla väited, et ruum, milles toimub kirisaadetiste avamine, on hämar. Tegelikult on see ruum hästi valgustatud. Vastasel juhul poleks samas ruumis võimalik teha näiteks sissekandeid saabuvate kirjade žurnaali. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.03.
  29. a otsus tuleb jätta muutmata ning Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ega valesti hinnanud tõendeid.
  30. Asja materjalide põhjal (eelkõige tunnistaja N.G. ütlused) on halduskohus õigesti kindlaks teinud selle, et kauplusest ostetuna ja ka postkontoris 29.07.2009 telerit maksikirjaga saatmiseks pakkides oli vaidlusalune teler Roadstar ilma väliste vigastusteta ja töötas. Seega tuli kaebuse lahendamise eeldusena välja selgitada, kas teler võis saada mehaanilise vigastuse (LCD ekraan katki, ekraani keskel u. 6 cm läbimõõduga must laik) enne selle vanglasse jõudmist 05.08.2009 või pärast seda kuni defekti avastamiseni 02.09.
  31. Ringkonnakohus leiab asjas kogutud tõendite pinnalt sarnaselt halduskohtuga, et tõendamist ei ole leidnud vastustaja väide, et eeldatavasti tekkis kaebajale saadetud teleriekraani vigastus juba enne selle vanglasse jõudmist teleri postiga saatmise käigus põhjusel, et seda ei olnud nõuetekohaselt pakendatud. Nimelt kinnitas teleri saatja ja tunnistajana üle kuulatud N. G, et ta viis kaupluses originaalpakendisse pakitud teleri postkontorisse, et saata see oma vennale A. le sünnipäevakingitusena posti teel Tartu Vanglasse. Postitöötaja pakkis tema juuresolekul teleri kahekordsesse mullikilesse ning pani selle lisaks ka maksikirja ümbrikusse, mille sees oli omakorda mullikile, samuti oli teleri otstesse kaitseks pandud penoplast. Teler ja selle lisatarvikud pakiti erinevatesse maksikirja ümbrikutesse. Postkontoris selgitati saatjale, et selliselt pakendatud asjade saatmisel ei ole nendega postis midagi juhtunud (tl 87). Halduskohus kuulas tunnistajatena üle Tartu vangla ametnikud A.O. ja T.L. ´i, kes maksikirja 05.08.2009 kaebaja juuresolekul avasid. Ka nende ütluste kohaselt nad paki avamisel ja teleri ülevaatamisel sellel mingeid väliseid vigastusi ei näinud. Telerit näidati ka kaebajale, kes samuti ei märganud, et teleriga oleks midagi korrast ära. Teler tuli maksikirja ümbrikus ja sellele olid paigutatud kaitseks penoplastist liistud ja ekraanil oli turvakile peal. Ametnikud võtsid teleri pealt korraks ka penoplasti ära, et näha, kas selle alla ei ole peidetud keelatud esemeid. Saabunud ese pandi ümbrikusse tagasi ja viidi koos teiste asjadega lattu. Juhul, kui saabunud ese on katki, siis koostatakse kohe kinnipeetava juuresolekul akt eseme äravõetuse kohta. Sellist akti vaidlusaluse teleriga seoses ei koostatud. Tunnistajad ei mäleta täpselt, kas peale maksikirja ümbriku enda oli teler veel täiendavalt mullikilega pakitud, kuid ei välista seda (tl 88-89). Seega on eelnimetatud tunnistajate ütlustega tõendatud, et maksikirjad avati kaebuse esitaja juuresolekul ja sellisel viisil, nagu kirjeldas seda ka kaebaja (tl 2, 24, 81). Pärast maksikirjaga saabunud teleri ümbrikust väljavõtmist nägid seda nii kaebuse esitaja ise kui ka vanglaametnikud T.L ja A.O. Ei nende ütluste ega kaebaja selgituste kohaselt, kes sai ise paki avamisel telerit käes hoida ja seda vaadata niikaua, kui ametnikud selle kohta dokumente vormistasid, ei esinenud teleril selle vanglasse saabumise ja ümbriku avamise hetkel väliselt ühtegi vigastust. Sellest saab järeldada, et kaebajale saadetud teleril selle saabumisel Tartu Vanglasse ja ümbriku avamisel välised vigastused puudusid ja 02.09.2009 teleril avastatud mehaaniline vigastus sai sellele tekkida üksnes vanglas ajavahemikul 05.08.2009-02.09.
  32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui teleril oleks juba 4 selle maksikirjast väljavõtmisel esinenud selline mehaaniline vigastus, mida on kirjeldanud kaebuse esitaja 21.09.2009 seisuga ja teleri turvakontrolli teostanud spetsialist P.T. 02.09.2009 seisuga, siis oleksid need vigastused (LCD ekraan katki, ekraani keskel u. 6 cm läbimõõduga must laik) olnud teleri ümbrikust väljavõtmisel nähtavad nii kaebajale kui saadetist üle vaadanud ametnikele. P.T. on 05.11.2009 õiendis märkinud, et 02.09.2009 postiümbrikust televiisorit välja võttes oli kohe näha, et televiisor on kannatada saanud, sest keset LCD ekraani turvakile all oli umbes 6 cm läbimõõduga must laik (tl 16). Seda kinnitas P.T. ka halduskohtu istungil (tl 29). Seega on P.T. õiendi ja ütlustega ning kaebaja enda selgitustega tõendatud, et telerile tekkinud vigastus oli väliselt selgelt nähtav. Seetõttu pidi selline vigastus, kui see oli tekkinud juba teleri postiga saatmise käigus, olema ilma täiendava valgustuse ja asjade tehnilise kontrolli teostamise kogemuseta nähtav teleri ümbrikust väljavõtmisel nii maksikirja avanud ametnikele kui ka kaebajale. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja, kui teleri saamisest huvitatud isik nägi seda ka ise ja hoidis telerit teatud aja enda käes ning ei oleks seetõttu kindlasti jätnud juhtimata ametnike tähelepanu sellele, et teler on saabunud katkisena. Seda, et ka teleri saaja ei näinud selle vanglasse saabumisel teleril ühtegi välist vigastust ja mõistis seega, et teler on korras ning ta saab seda vastava loa olemasolul kasutada, kinnitab ka asjaolu, et 10.08.2009 esitas ta vanglale taotluse teleri laost kambrisse saamiseks (tl 71). P. T ei ole väitnud, et teleri ekraani mehaaniline vigastus oli nähtav ja arusaadav üksnes temale kui selliste esemete turvakontrolli teostavale isikule või, et see eeldas tavapärasest paremat valgustust või teleri ekraanil olnud turvakile eemaldamist. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased ka apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt võis teleri ekraanil olev vigastus saadetise esmakordsel avamisel jääda märkamata ekraanil olnud turvakile, hämara valguse ja spetsiaalsete tehnikaalaste teadmiste puudumise tõttu. Lisaks sellele ei ole ka usutav, et kirjade läbivaatuse ruum oli väga hämar, kui seal oli siiski võimalik asju läbi vaadata eesmärgiga avastada võimalikke vanglas keelatud esemeid ning koostada kirjalikke dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vanglaametnike ütlustest välja lugeda ka seda, et kaebajale saabunud asjad vaadati läbi nii kiirest, et just seetõttu võis teleril juba olemas olnud vigastus ametnikel märkimata jääda. Nimelt selgitas A.O. kohtule korduvalt, et visuaalsel vaatlusel teleril ühtegi sellist viga ei olnud, et nad oleks kohe seda märganud, ning et vanglaametnikud hoidsid ka telerit käes, võtsid keelatud esemete olemasolu välistamiseks teleri ümbert korraks ära sinna kaitseks paigutatud penoplasti, märkasid, et ekraanil oli turvakile peal ja panid ka teleri ümbrikusse tagasi. Arvestades seda, et vaidlusaluse teleri näol on tegemist lameekraaniga kaasaskantava LCD teleriga, mis kaalub alla 2 kg ja mille umbkaudsed mõõdud on 30x23x4,5 cm (tl 28), ei ole usutav, et isikud, kes seda eelkirjeldatud viisil kontrollisid, ei saanud sellise tegevuse käigus märgata teleriekraani vigastust. Kuna 05.08.2009 teleri ekraanil ühtegi defekti ei täheldatud, saab sellest järeldada, et neid sel hetkel seal ei olnud, ja et teleri ekraan sai vigastada selle hilisema transpordi või muu käitlemise käigus Tartu Vanglas. Arvestades seda, et teler oli pärast selle kontrollimist võetud hoiule Tartu Vangla poolt ja pandud lattu, vastustas teleri tervena säilimise eest sel ajal Tartu Vangla. Tartu Vangla kodukorra p 10.4.4 kohaselt ei kanna vangla vastustust elektriseadmete kahjustuste eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestustest, pinge muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest. Antud juhul ei ole tegemist ühegi eelpoolmärgitud juhtumiga, vaid teleri mehhaanilise vigastusega, mistõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajale saadetud teleri kahjustamise eest vastutab Tartu Vangla ja süü vormiks on vähemalt hooletus. Kuna asja materjalidega ei ole tõendatud, et kaebajale saadetud teler sai kahjustada selle postiga saatmise käigus, siis ei ole asjakohased vastustaja väited, et telerile tekkinud mehaanilise vigastuse eest vastutab selle saatja N. G ja viited VÕS §-le 101 lg
  33. 5
  34. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna kaebuse esitaja ei ole ise telerit ostnud, siis ei ole talle ka mingit kahju tekitatud. Kuigi teleri ostis kaebaja õde, kuulus see vähemalt alates 05.08.2009 e. teleri Tartu Vanglasse saabumisest kaebuse esitajale, sest vaidlust ei ole selle üle, et teler saadeti kaebajale sünnipäevakingitusena. VÕS § 259 lg 1 järgi on kinkeleping täidetud, kui kinkija annab kingi saajale tasuta üle kinkijale kuuluva eseme ja teeb sellega võimalikuks eseme omandiõiguse ülemineku kingi saajale. Alates teleri Tartu Vanglasse saabumisest oli selle omamise, kasutamise ja käsutamise õigus üle läinud kaebuse esitajale ning seega tekkis kaebajale teleri kahjustamisega seoses kahju. Kui teler ei oleks Tartu Vanglas kahjustada saanud, oleks kaebajal olnud vanglas olemas töökorras teler ja tal oleks olnud võimalik saada see ka kasutamiseks kambrisse.
  35. Põhjendatud ei ole ka vastustaja seisukoht, et käesoleval juhul kuuluksid kohaldamisele VÕS §-d 139 ja 140 ning väljamõistetud kahjuhüvitise suurust tuleks vähendada. Ringkonnakohus ei näe toimiku materjalide põhjal, et käesoleval juhul oleks kahju tekkinud VÕS § 139 lg 1 mõttes kahjustatud isikust (kaebaja) endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik ise vastutab. Kuna teise isiku vara hoiule võttes tuleb hoiulevõtjal tagada selle terviklikkus ja säilimine, siis ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei juhtinud teleri algsel kontrollimisel ise täiendavalt vanglaametnike tähelepanu näiteks sellele, et tegemist on LCD ekraaniga teleriga, mis võib saada edasisel transportimisel või muul käitlemisel vanglas kahjustada ja ei palunud neil telerit seetõttu turvalisemasse pakendisse ümber pakkida. Nagu juba eelpool märgitud, ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebajale saadetud teleri ekraani vigastus tekkis selle postiga saatmisel ja põhjusel, et saatja oli valinud selle saatmiseks vale pakendi. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohane ka vastustaja väide, et VÕS § 140 lg 1 alusel tuleks kahjuhüvitist vähendada, sest ei ole õiglane, kui vangla peaks kogu teleri maksumuse ise hüvitama olukorras, kus vangla arvates oli teleri ekraanile tekkinud vigastuse põhjuseks selle saatmine vales pakendis. Eeltooduga seoses peab ringkonnakohus vajalikuks veel märkida, et kaebaja taotles kas katkise teleri samaväärse teleriga asendamist või teleri väärtuse hüvitamist rahas. Teleri väärtus rahas oli selle ostuarve kohaselt 3500 krooni (tl 3). Samas on kaebaja esitatud kaebuses märkinud, et ta oleks nõus ka sellega, kui vangla annab talle katkise teleri asemele odavama, vangla kaupluses müüdava teleri BEKO, mille hind oli kaebuse esitamise aja seisuga 2500 kr (tl 1), sest kaebaja esmaseks eesmärgiks oli saada kambrisse teler. Seega on vastustajal võimalik oma väljaminekuid seoses tekkinud kahju hüvitamise kohustusega antud asjas vähendada näiteks sel teel, et ta asendab kaebajale kuulunud teleri mõne samalaadse aga odavama teleriga.
  36. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad Tartu Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel vastustaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.