Obsah (4)

§ 29§ 31§ 15§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2923 Haldusasi

) § 29 lg 1 alusel võtma kaebajalt teleri ära.

§ 29

lg 1 nõuete täitmine eeldab, et vangla kontrollib postiga saabunud elektroonikatoote korrasolekut ja kui toode ei ole töökorras, võtab selle aktiga ära. Tartu Vangla ei kontrollinud ümbrikust väljavõetud teleri töökorras olekut kirja vanglasse saabumisel ja avamisel. Tartu Vangla võttis seega 05.08.2009 enda valdusesse töökorras ja vigastamata ekraaniga teleri ja teleri ekraan sai järelikult viga ajal, mil teler oli Tartu Vangla valduses.

§ 29

lg 1 nõuete täitmiseks ja elektroonikatoote töökorras oleku tuvastamiseks on toote visuaalne vaatlemine ebapiisav. Tartu Vangla hoole alla antud teleri hävimise eest on vastutav hoidja ehk Tartu Vangla. Kui 02.09.2009 selgus, et teler on katki, tuleb Tartu Vanglal hüvitada tema poolt tekitatud varaline kahju, s. o asendada teler samaväärsega. 5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt teleri kambris kasutamise loa andmise otsustamisel ei omanud tähtsust see, kes oli süüdi teleri kasutamiskõlbmatuses, vaid see, kas teler oli töökorras või mitte. Kui teler, mille kasutamiseks kambris luba taotletakse, ei ole töökorras, siis selle kasutamiseks kambris luba ei anta, kuna kinnipeetavatel on õigus kasutada ainult töökorras telerit. Kuna kaebaja teler on käesoleval hetkel jätkuvalt kasutamiskõlbmatu, tuleb tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 65 lg-le 2 vangla 09.09.2009 otsuse V2 1123 tühistamise korral välja anda samasisuline haldusakt ning seega puudub ka seetõttu alus vangla otsuse tühistamiseks. Mõistetamatu on kaebaja järeldus, et vangla pidi

§ 29alusel maksikirjaga saabunud teleri koheselt ära võtma kui keelatud eseme.

Vanglal ei ole kohustust kinnipeetava juuresolekul kirisaadetiste avamisel teostada koheselt asjade töökorras oleku kontrolli. Kirisaadetisest võetakse ära ainult asjad, mis on kinnipeetavale keelatud. Iseenesest ei olnud teler selle saabumise hetkel kaebajale keelatud ese, mistõttu puudus vanglal ka kohustus selle äravõtmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue kahju hüvitamiseks ja saata selles osas asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Muus osas tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus jätta muutmata. 3 Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud rahuldamata A. kaebuse tühistamisnõude osas ning tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks selle nõude osas halduskohtu otsuses toodud põhjendusi korrata. Kuna vaidlusaluse teleri kasutusjuhend ei ole käsitletav tõendina ja ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel ka sisulist tähtsust, siis tagastab ringkonnakohus A. apellatsioonkaebusele lisatud teleri Roadstar kasutusjuhendi selle esitajale. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Käesoleval juhul ei ole asjas vaidlust selle üle, et vaidlustatava haldusakti andmise ajal 09.09.2009 ei olnud kaebaja teler töökorras, kuna selle ekraan oli saanud kahjustada ja Tartu Vangla elektriseadme kasutamiseks loa andmisest keeldumise otsuses on sellele kui taotluse rahuldamata jätmise alusele viidatud.

§ 31

lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Riigikohtu 09.06.2010 lahendi nr 3-3-1-32-10 p-s 19 on

§ 31

lg-t 2 tõlgendatud selliselt, et elektriseadme kasutamiseks loa andmise otsustamisel omab tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus ning ülalnimetatud piirangute laiendamiseks vanglal diskretsioon puudub. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et: „Näiteks rikuks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) selliste esemete kambrisse lubamine ja nende kasutamise võimaldamine, mis

§ 15ning VSk

E § 64¹ alusel on käsitatavad keelatud esemetena, sest sellega seatakse ohtu vangla julgeolek.“ Katkise ekraaniga, s. o mittetöökorras televiisor ei ole küll käsitletav keelatud esemena

§ 15ning VSk

E § 64¹ alusel, kuid ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla käesoleval juhul keeldumisotsuse tegemisel põhjendatult lähtunud Tartu Vangla kodukorra p-st 10.4.6, mille kohaselt on kinni peetaval isikul õigus kasutada üksnes selliseid isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tartu Vangla kodukorra p 1.1 järgi sätestab Tartu Vangla kodukord vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Tartu Vangla territooriumil ja täpsustab

-s, VSkE-s ja muudes õigusaktides sätestatut.

§ 105

lg 21 p 14 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras ka muud reguleerimist vajavad asjaolud. Tartu Vangla kodukorra p-d 10.4.1-10.4.10 reguleerivad täiendavalt VSkE-le elektriseadmete taotlemist, kasutamist ja elektrienergia kulude arvestamist ning neis p-des toodu on käsitletav ka muude reguleerimist vajavate asjaolude reguleerimisena, mistõttu tuli vanglal elektriseadme kasutamise loa andmise otsustamisel arvestada ka Tartu Vangla kodukorras sätestatut. Kuna 09.09.2009, s. o loa andmise otsustamise ajal ei olnud kaebaja teler töökorras ja ei ole seda ka käesoleval hetkel, sest selle ekraan oli saanud kahjustada ja Tartu Vangla kodukorra p 10.4.6 kohaselt on kinni peetaval isikul õigus kasutada üksnes selliseid isiklikke elektriseadmeid, mis on töökorras, siis oli keeldumine sellise teleri kambrisse kasutada andmisest ringkonnakohtu hinnangul õiguspärane.

1. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et käesoleva asja materjalidega, s. o tunnistajana üle kuulatud Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialisti P.T. i ütlustega, 05.11.2009 õiendiga ja pakendist välja võetud telerist tehtud fotoga on veenvalt tõendatud, et Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ja kaebajale teleri lõhkumisega kahju tekitanud. Kaebaja on algusest peale, s. h kohtuistungil väitnud, et televiisor saabus vanglasse postiga 05.08.2009 ja maksikiri avati kaebaja juuresolekul kahe vanglateenistuja poolt ning kaebaja nägi kirja saamisel telerit umbes 10 minuti jooksul ning siis ei olnud sellel mingeid 4 vigastusi. See, et kaebajale saadetud teler on tegelikult katki (ekraan on saanud kahjustada), selgus alles pärast seda, kui kaebaja esitas vanglale taotluse teleri kambrisse saamiseks ja teleri suhtes teostati turvakontroll, s. o
2. a septembri algul. Seda kaebaja väidet, et postiga temale saadetud teler oli 05.08.2009 töökorras ja ta ise nägi seda telerit, millel ei olnud ümbrikust välja võttes mingeid vigastusi, ei ole halduskohtus kontrollinud. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks uurinud kahju hüvitamise nõudega seotud põhiküsimust, s. o seda, kas 05.08.2009 seisuga oli vaidlusalune teler töökorras või ei ja kas sel kuupäeval toimus kaebajale saadetud maksikirja avamine sellisel viisil nagu kirjeldab kaebaja. Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamise nõudega seoses võib olla vajalik kuulata tunnistajatena üle maksikirja saatja ja vanglaametnikud, kes 05.08.2009 A. saabunud maksikirja sisu kontrollisid, tuvastamaks seda, kas kaebajale saadetud teler oli saates terve või ei, kas see läks katki selle postiga saatmise käigus või pärast 05.08.2009 Tartu Vanglas. Samuti võib olla vajalik pöörduda Eesti Posti poole uurimaks, kas on tõenäoline, et teleri sellises pakendis saatmisel võis selle ekraan kahjustada saada juba eseme postiga saatmise käigus. Halduskohus on vaidlustatud otsuse lk-l 3 õigesti viidanud sellele, et kahju hüvitamise kaebuste lahendamisel tuleb kindlaks teha varalise kahju hüvitamise eelduste olemasolu – isikule on varaline kahju tekkinud, vastustaja tegevus oli õigusvastane ning esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse õigusvastasuse ning tekkinud kahju vahel. Samas ei ole halduskohus kaebuse lahendamisel ise seda skeemi järginud, sest kindlaks ei ole tehtud seda, kas kaebajale üldse antud juhul on kahju tekkinud ega ka seda, kas Tartu Vangla tegevuse ja võimaliku kaebajale tekitatud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Arvestades seda, et HKMS § 64 lg 2 järgi põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilistel asjaoludel, peab ringkonnakohus mõistlikuks saata kahju hüvitamise nõude osas asi halduskohtule tagasi uueks arutamiseks ja mitte asuda ise täiendavaid tõendeid koguma ning hindama, tagades selliselt menetlusosalistele võimaluse vaidlustada ka tõendite hindamist. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk