Obsah (4)

§ 113§ 25§ 171§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2018. a, Tallinnas Tartu mnt kohtumajas Tsiviilasja number 2-14-59996 Tsivi

§ 113alusel kostjalt ka seadusjärgse viivise tasumist.

Viivise summa hagi esitamise päeva seisuga moodustab 195,65 eurot. Taotleb : - Mõista osaühingult Baroposs OÜ Donberg Trans kasuks välja põhivõlgnevus 7337 eurot. 3 - Mõista osaüningult Baroposs OÜ Donberg Trans kasuks välja

§ 113

järgne viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivis määras 8,15 % kalendriaastas tasumata põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses, mis esitatud kohtule 12.01.2015.a teatas kostja, et ei tunnista hagiavalduses toodud nõudeid, sest hageja ja kostja vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted. Küll oli kostja ja OÜ Baltcity vahel kokkulepe, et viimane võtab rendile osaühingu Baroposs veoauto ja teostab veoseid kostjale kuuluva autoga. Kahepoolse kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Baltcity tasuma auto eest igakuiseid rendimakseid, teostama autole jooksvat hooldust ning vajadusel ka remonti, kusjuures kostja annab oma koormad vedamiseks OÜ-le Baltcity. Selles kokkuleppes hageja osaline ei olnud. Rendilepingu lõpetamisel jättis OÜ Baltcity tasumata osa veoki rendiarvetest ja veoki remondi arve. Kostja teatas OÜ-le Baltcity, et jätab osa veoarveid tasumata vastastikuste nõuete tasaarvestuse korras. Leiab, et Baltcity oleks pidanud sellest hagejale teatama, kuna ta seda ei teinud on ta petnud oma lepingupartnerit. Hagejal ei saa olla mingeid nõudeid kostja vastu. Kostja leiab, et nõue on lõppenud kostja ja algse võlausaldaja (OÜ Baltcity) nõuete tasaarvestusega enne nõude loovutamist. Kostja on esitanud tõendid, et tal oli olemas nõue OÜ Baltcity vastu ning tasaarvestamise eeldused on täidetud. 17.03.2015.a vastuses on kostja selgitanud, et vedaja jättis tasumata osa rendiarveid ja auto remondiga seotud arved, mistõttu tasaarvestas kostja need nõuded veotasuga, mida tuli maksta läbi hageja. Oma nõude tõendamiseks on kostja esitanud kohtule vedajale kinnitamiseks 12.12.2014.a esitatud saldokinnituse (I kd, tl 77 ning 193) ja sellel kajastatud arved (I kd tl 107-110). Arvete kohaselt võlgnes vedaja kostjale sõiduki kindlustusmaksete eest 302,31 eurot, remondi eest 4 248,38 eurot, maikuu renditasu 1 692 eurot ja juunikuu renditasu 733,20 eurot. Kostja esitas tõendina osaühingu Baraposs ja OU Baltcity vahel sõlmitud rendilepingu (tlk 73 ning 81). Samuti 14.07.2014 vedajale edastatud pretensiooni, milles palus tasuda OÜ-l Baltcity remondikulude eest 4 248,38 eurot ning teatas, et peab need arve nr 61 alusel kinni (I kd tlk 144, 159). OÜ Baltcity kinnitas kostjapoolse pretensiooni kättesaamist oma 16.07.2014 e-kirjaga (tl 191). Kõik kostja nõuded OÜ Baltcity vastu muutusid sissenõutavaks, mis nähtub kohtule esitatud arvetest (tl 78-79, 107-110, 148 jne). Rendileping OÜ Baltcity ja kostja vahel oli lõpetatud 13.06.2014.a (tlk 76) ning oli ka fikseeritud odomeetri näit 558503 km. 10.02.2016.a (tlk 142) esitas kostja kohtule tõendina arved summade kohta, mida osaühing Baraposs pidi kandma seoses sõiduki 650 BHX kindlustuse ja remondiga. Tulenevalt 31.12.2013.a rendilepingust oli OÜ-le Baltcity üleantud sõiduk heas korras ning vastas kasutusel olevatele sõidukitele esitatavatele nõuetele /lepingu p 1.3/. Lepingu p 1.4 kohaselt oli rentnik kohustatud tagama omal jõul ja kulul nõuetekohase ekspluatatsiooni vastavalt DAF FX 105 kasutusjuhendile ning kandma sõiduki hooldamisega seotud ja selle kasutamisest johtuvad kulud kogu lepingu kehtivusaja vältel. Rendilepingu p 5.2, 5.3 ja 5.4 olid sisuliselt sätestatud samad kohustused (kandma renditava sõiduki hoolsusega seotud kulud, maksta selle kindlustamise eest ning sõiduki ekspluatatsioonist tulenevad kulud; kogu sõiduki rendilepingu kehtivusaja vältel hoida sõiduk vastavas tehnilises seisundis ning teostama regulaarselt tehnilist hooldust, jooksvat parandust ning tagada 4 sõidukile vajalikud varuosad ja muud tarvikud; sõiduki remondi ja tehnilise hooldusega seotud tööde teostamisel teavitama rendileandjat, esitades dokumentaalseid tõendeid). Baltcity OÜ ei täitnud omapoolseid rendilepingulisi kohustusi: jättis maksmata rendi ja kindlustuse eest. Hageja seisukoht kostja tasaarvestuse vastuväitele Hageja on seisukohal, et kostja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei anna alust lugeda hageja nõuet kostja vastu lõppenuks tasaarvestuse tõttu. Hageja arve nr 14224, summas 3940 eurot, väljastatud 19.05.2014, tasumise tähtaeg oli 18.06.2014, tasutud osaliselt, tasumata osa 2425,2 eurot; arve nr 14265 summas 1422 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 30.06.2014, tasumata osa 1422 eurot; arve nr 14245 summas 2070 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 09.07.2014, tasumata osa 2070 eurot; arve nr 14291 summas 1420 eurot, väljastatud 27.06.2014, tasumise tähtaeg 18.07.2014, tasumata osa 1420 eurot. Asjas on tõendatud, et OÜ Baltcity esindaja esitas isiklikult kostjale iga konkreetse hageja esitatud arve kostjale toomisel, et see tuleb tasuda hagejale. Kuna kostjale oli teada, et hageja ja OÜ Baltscity vahel oli faktooringuleping, siis koosmõjus saab järeldada, et OÜ-l Baltscity (faktooringu klient) ja kostjal oli kujunenud praktika, mille kohaselt teatas vedaja iga arve toomisega arvel esitatud nõude loovutamisest. Lepingupooled on

§ 25

lg 1 järgi oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud muuhulgas järgima praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja leiab, et märgituga on tõendatud, et kostja sai hageja arved kätte ja sai nõude loovutamisest teadlikuks arvete väljastamise kuupäeval. Hageja arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtajal. Tallinna Ringkonnakohus pidas hageja nõuet kostja vastu põhjendatuks, selles osas on poolte vaheline vaidlus lõplikult lahendatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas otsuse üksnes tasaarvelduse küsimuse hindamiseks ning saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule, kontrollimaks tasaarvestuse toimumist. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et võlgnik (antud juhul kostja) võib talle senise võlausaldaja vastu (antud juhul OÜ Baltcity) kuulunud nõude

§ 171lg 3 järgi tasaarvestada ka uue võlausaldaja (antud juhul hageja) nõudega.

Tallinna Ringkonnakohus märkis, et Riigikohus on asunud seisukohale, et kostja võib selle sätte järgi oma nõude hageja vastu tasaarvestada üksnes juhul, kui õiguslik alus, millel põhineb kostja tasaarvestuseks kasutatav nõue, on olemas nõude loovutamise ajal (Riigikohtu 28.märts 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12, p 11). Seejuures võib kostja tasaarvestada ka nõudeid, mis tulenevad OÜ-ga Baltcity sõlmitud teistest lepingutest (mis ei ole seotud nõude loovutamise lepinguga), kuid seejuures tuleb kostjal tõendada, et tal on olemas nõue OÜ Baltcity vastu ning et täidetud on

§-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused (Riigikohtu

1. märts
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-909, p 10).Tallinna Ringkonnakohus märkis samas, et

§ 171

lg 3 järgi ei või kostja siiski nõuet tasaarvestada, kui: 1) kostja on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud või 2) kostja nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui kostja loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Riigikohus on leidnud, et kostja peab tõendama ka seda, et

§ 171lg-s 3 sätestatud tingimused on täidetud (Riigikohtu 28.

märts

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12, p 12). 5 Hageja on seisukohal, et kostja sai hageja arved kätte ja sai nõude loovutamisest teadlikuks arvete väljastamise kuupäeval. Hageja arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtajal. Kostja väidetavad nõuded sõiduki remondikulude eest ja kindlustuse eest kokku summas 4550,69 eurot muutusid sissenõutavaks pärast seda kui kõik hageja arved olid muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole teinud hagejale ega OÜ-le Baltcity avaldust tasaarvestamiseks ning seega on tasaarvestuse formaalsed eeldused täitmata. Kostja ei ole arvete esitamist OÜ-le Baltcity tõendanud. Kostja on tõendanud üksnes 14.07.2014.a pretensiooni ja sellele lisatud sõiduki remondiarve esitamist. Lähtuvalt eeltoodust ei pea hageja põhjendatuks kostja tasaarvestuse toimumise vastuväidet ning palub jätta Harju Maakohtu 21.03.2017.a kohtuotsuse resolutsiooni muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. OÜ Baltcity teostas autovedusid osaühingule Baroposs, kelle veoarve tasumise tähtaeg oli 30 päeva arvates veo teostamisest. Kuna selline pikk tähtaeg ei sobinud vedajale, siis lepiti kokku, et veo tellija osaühing Baroposs maksab veotasud OÜ-le Donberg Trans, kes maksab vedajale kohe peale veo teostamist. Tegemist oli faktooringu laadse lepinguga, mis toimis vedaja huvides ja vedaja soovil. Seega hageja maksis vedajale koheselt veotasu, mille sai kostjalt s o veo tellijalt 30 päeva pärast. Selline koostöö toimis 01.
3. kuni 01.07.2014.a. Pärast seda jättis kostja järgmise arve osaliselt maksmata ja kolm arvet täielikult maksmata. Samal ajal oli hageja juba neli arvet vedajale täielikult tasunud. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlustanud. Kohus tuvastas, et menetlusosaliste vahel toimis faktooringuleping. Sellega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus. Võlaõigusseaduse (

) § 256 p 1 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Antud juhul oli faktooringu kliendiks Baltcity OÜ, kes loovutas OÜ-le Donberg Trans kui faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku faktooringu võlgniku, osaühingu Baroposs, vastu. Nõue tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient Baltcity OÜ osutab veoteenuse osaühingule Baroposs. Faktoor s o OÜ Donberg Trans kohustub tasuma nõude eest ja seejuures kandma nõude täitmata jätmise riisikot st nõude faktooringu võlgnikult sisse nõudma. Faktooril on iseseisev nõudeõigus teenuse omandaja vastu võlgnetava sissenõudmiseks. Faktoori hagi kohus rahuldas. 2. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite. Nimelt selgitab kostja, et temal tekkis vedaja (Baltcity OÜ) suhtes nõue, siis ta tasaarvestas oma nõude veotasu nõudega ja jättis hagejale kolme veose eest tasumata ja ühe veose eest tasus osaliselt. Tema nõue tekkis Baltcity OÜ ja osaühingu Baroposs vahel sõlmitud sõiduki rendilepingust.

§ 197

lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste, mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga on jõustunud Harju Maakohtu 21.03.2017.a otsus osas, millega on tuvastatud, et hageja OÜ Donberg Trans ja Balsity OÜ vahel oli sõlmitud faktooringleping, millest tulenevalt nõude loovutamisest oli teadlik ka osaühing Baraposs. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et võlgnik saab esitada ka 6 faktoorile vastuväite, et nõue on lõppenud võlgniku ja algse võlausaldaja nõuete tasaarvestusega enne nõude loovutamist. Tallinna Ringkonnakohus on saatnud asja tasaarvestuse osas maakohtule uueks läbivaatamiseks ning märkinud, et maakohtul tuleb mh selgitada, millal loovutas vedaja oma nõuded hagejale, millal muutusid tasaarvestatavad nõuded sissenõutavaks ja kas olukorras, kus kohus on tuvastanud faktooringulepingu ja selle alusel nõuete loovutamise hagejale, soovib kostja tugineda endiselt üksnes tasaarvestusele vedaja nõudega enne nõude loovutamist (

§ 171

lg 1) või ka nõude loovutamise järel tasaarvestusele hageja nõudega (

§ 171lg 3).

Kostja leiab, et tema nõue tuleneb osaühingu Baraposs ja OÜ Baltcity vahel 31.12.2013.a sõlmitud rendilepingust, millega kostja andis rendile Baltcity OÜ-le sõiduki ning poolhaagise. Baltcity OÜ kohustus sõiduki eest maksma igakuiselt renditasu 1410 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (tl 81-83). Kohtuistungil kostja seaduslik esindaja Ljudmilla Sibul avaldas (tl 211 ja pöördel), et rentnik hakkas maisjuunis võlgu jääma ja kostjal tekkisid raskused sõiduki liisingmaksete tasumisega. Rääkisime sellest Svetlana Kanniga ja me lubasime teha talle tasaarvestuse. Kostja on korduvalt kinnitanud, et tema ja hageja vahel puudusid igasugused lepingulised suhted, ta keeldus OÜ-ga Donberg Trans suhtlemast ja seepärast ei esitanud ta ka hagejale tasaarvestamise avaldust. 3. Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadest tulenevalt on asja õigeks lahendamiseks vajalik hinnata järgnevaid asjaolusid: a) millal muutusid hageja nõuded sissenõutavaks ja millal sai kostja teada nõude loovutamisest; b) millal muutusid sissenõutavaks kostja väidetavad nõuded OÜ Baltcity vastu. Tulenevalt

§ 171

lg 3 p 2 ei saa kostja tasaarvestada oma väidetavaid nõudeid, kui need muutusid sissenõutavaks hiljem kui hageja nõuded kostja vastu;

1. c)Kas kostja on üldse kasutanud tasaarvestuse õigust ning milliste kostja väidetavate nõuete osas on kostja kasutanud tasaarvestamise õigust (tasaarvestamise formaalsed eeldused);
2. d)Kas kostja väidetavad nõuded on üldse olemas, st kas kostja nõuded OÜ Baltcity vastu on põhjendatud (tasaarvestamise materiaalseks eelduseks on nõude olemasolu). 4. Asjas on tõendatud, et pooltel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt teatas vedaja iga konkreetse hageja esitatud arve kostjale toomisel, et see tuleb tasuda hagejale. Kuna vedaja oli teatanud ka sellest, et tal on hagejaga faktooringuleping, siis koosmõjus saab neid asjaolusid mõista selliselt, et vedajal ja kostjal oli kujunenud praktika, mille kohaselt teatas vedaja (faktooringu klient) iga arve toomisega arvel esitatud nõude loovutamisest. Lepingupooled on

§ 25

lg 1 järgi oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud muuhulgas järgima praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus leiab, et nõuete loovutamisest pidi kostja olema teadlik hiljemalt sel päeval kui tegi esimese makse OÜ Baltcity poolt temale osutatud veoteenuse eest hagejale so OÜle Donberg Trans, kellega ta enda väitel ei olnud mingeid lepingulisi suhteid. Selleks kuupäevaks oli 26.02.2014.a. (tl 61 I kd). Kirjalikus vormis teadet nõude loovutamisest kostja ei nõudnud. Sarnased ülekanded jätkusid kujunenud praktika kohaselt 3-4 korda kuus kuni 27.06.2014.a : - Hageja Arve 14224, summas 3940 eurot, väljastatud 19.05.2014, tasumise tähtaeg 18.06.2014, tasutud osaliselt, tasumata osa 2425,2 eurot; - Arve 14265 summas 1422 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 30.06.2014, tasumata osa 1422 eurot; 7 Arve 14245 summas 2070 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 09.07.2014, tasumata osa 2070 eurot; - Arve 14291 summas 1420 eurot, väljastatud 27.06.2014, tasumise tähtaeg 18.07.2014, tasumata osa 1420 eurot; Tasumata jäi 2 juunikuu tähtajaga arvet ja 2 juulikuu arvet. Svetlana Kann’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt „kostja juhatuse liige teadis kõike. Kui viisin Baltcity arved, tasus otse. Kuid Donbergi arved pidi kostja tasuma hagejale“. Tõendatud on, et kostja sai hageja arved kätte ja nõude loovutamisest teadlikuks arvete väljastamise kuupäeval. Hageja arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtajal. 5. § 171 lg 3 p 2 ei saa kostja tasaarvestada oma väidetavaid nõudeid, kui need muutusid sissenõutavaks hiljem kui hageja nõuded kostja vastu. Kostja väidetavate nõuete sissenõutavaks muutumise aeg: - kostja arve OÜ-le Baltcity liikluskindlustuse eest summas 302,31 eurot, maksetähtaeg 31.07.2014; - kostja arve OÜ-le Baltcity nr 61 sõiduki remondikulud, summa 4248,38 eurot maksetähtaeg 29.07.2014.a; kostja arve OÜ-le Baltcity nr 39 sõiduki rent, summa 733,20 eurot, maksetähtaeg kostja väitel 29.06.2014.a ja kostja arve OÜ-le Baltcity nr 35 sõiduki rent, summa 1692 eurot maksetähtaeg kostja väitel 29.05.2014.a. Kostja ei ole tõendanud, et arved nr 35 ja 39 olid OÜ-le Baltcity üldse esitatud ning kui need arved olid esitatud, siis et need arved jäid OÜ Baltcity poolt tasumata. Hinnates kostja väidetavate nõuete sissenõutavaks muutumise tähtaega ning hageja nõuete sissenõutavaks muutumise tähtaega, on ilmne, et kostja väidetavad nõuded sõiduki remondikulude eest ja kindlustuse eest kokku summas 4550,69 eurot muutusid sissenõutavaks pärast seda kui kõik hageja arved olid muutunud sissenõutavaks. Tallinna Ringkonnakohus märkis kohtuotsuses õigesti, et

§ 171

lg 3 p 2 keelab võlgnikul (kostjal) talle senise võlausaldaja (OÜ Baltcity) vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja (hageja) nõudega tasaarvestada kui võlgniku (kostja) nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik (kostja) loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Seega kostja väidetavad nõuded OÜ Baltcity vastu autoremondi ja kindlustuse eest kokku summas 4550,69 eurot ei saanud

§ 171

lg 3 p 2 tulenevalt olla aluseks hageja nõuetega tasaarvestamisel, isegi kui vastavad kostja nõuded oleksid materiaalõiguslikult põhjendatud. Rendilepingust tuleneva pretensiooni esitas kostja Baltcity OÜ-le 14.07.2014.a, samuti esitas tasumiseks arved, mille tasumise tähtajaks oli 29.juuli 2014.a. Seega muutus kostja tasaarvestatav nõue sissenõutavaks alates 30.juulist 2014.a.

1. Tasaarvestuse hindamisel tuleb kontrollida ka tasaarvestuse formaalseid ja materiaalseid eeldusi. Kohus märgib, et kostja ei ole täitnud rendiarvete ja kindlustuse väidetavate nõuete osas tasaarvestuse formaalseid eeldusi. Eelkõige on tasaarvestuse toimumiseks vajalik poole tahteavaldus. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuotsuses (p 14) märkinud, et kostja esitas OÜ-le Baltcity 14.07.2014.a pretensiooni, milles palus OÜ-l Baltcity tasuda üksnes remondikulude eest 4249 eurot ja 38 senti ja teatas, et peab need arve 61 alusel kinni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks OÜ-le Baltcity kunagi väljendanud tahet tasaarvestada rendiarveid ja kindlustuse arvet . OÜ Baltcity on äriregistrist 27.01.2017.a kustutatud ning lõppenud isikule ei saa enam teha tahteavaldust, milleks on ka tasaarvestuse avaldus. Kuna tasaarvestuse teostamine eeldab tasaarvestuse tahte avaldamist, siis on kohus seisukohal, et rendiarvete ja kindlustuse arve osas ei ole - 8 kunagi tasaarvestust tehtud. Eelnevat toetab ka kostja enda poolt esitatud tõend, saldokinnitus (tl 77 I) Märgitud tõendist nähtub, et 12.12.2014.a (saldokinnituse kuupäev) ehk üle poole aasta pärast hageja arvete tasumise tähtaja saabumist leidis kostja, et OÜ Baltcity on kõik kostja poolt viidatud arved kostjale võlgu. Kui tasaarvestus oleks toimunud, siis oleks kostja nõue OÜ Baltcity vastu lõppenud ja kostja ei oleks näidanud OÜ-le Baltcity saldokinnituses võlgnevust enda ees. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja ei ole teinud hagejale ega OÜ-le Baltcity avaldust tasaarvestamiseks ning seega on tasaarvestuse formaalsed eeldused täitmata.
2. Kostja on esitanud vastuväite, et OÜ Baltcity jättis kostjale tasumata järgnevad arved: - Arve nr 109, maksetähtaeg 31.07.2014.a, summa 302,31 eurot (kindlustus); - Arve nr 61, maksetähtaeg 29.07.2014.a, summa 4248,38 eurot (sõiduki remondikulud) - Arve nr 39, maksetähtaeg 29.06.2014.a, summa 733,20 eurot (sõiduki rent 01.06.1413.06.14) - Arve nr 35, maksetähtaeg 29.05.2014.a, summa 1692,00 eurot (sõiduki rent mai 2014.a eest). Kohus leiab, et kostja arved nr 35 ja 39 (sõiduki rent) on põhjendamatud. Kostja väitel on ta vastavate arvetega teinud tasaarvestuse OÜ Baltcity nõudega, milline loovutati hagejale. Sellisel juhul peaks kostja lisaks tasaarvestuse tõendamisele tõendama, et vastavad arved olid OÜ-le Baltcity üldse esitatud ning kui need arved olid esitatud, siis et need arved jäid OÜ Baltcity poolt tasumata. Kostja ei esitanud mistahes nõudeid seoses arvete nr 35 ja 39 (sõiduki rent) väidetava mittetasumisega OÜ Baltcity poolt. Seega on põhjendatud kahtlus, et need kostja väidetavad arved nr 35 ja nr 39 ei olnud 14.07.2014.a seisuga OÜ-le Baltcity kas üldse esitatud või olid need tasutud. Antud asjaolu on oluline, et hinnata kas kostja sai teostada tasaarvestuse hagejale loovutatud nõudega või mitte (

§ 171lg 3 p 2 piirang).

Kostja ei ole arvete esitamist OÜ-le Baltcity tõendanud. Tõendanud on ta üksnes 14.07.2014.a pretensiooni ja sellele lisatud sõiduki remondiarve esitamist. Tallinna Ringkonnakohus märkis samuti, et kostjal tuleb tõendada, et tal on olemas nõue OÜ Baltcity vastu ning et täidetud on

§-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused (Riigikohtu

1. märts
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-09, p 10). Kohus leiab, et arve nr 109 (kindlustus) ja arve nr 61 (sõiduki remondikulud) on samuti põhjendamatud. Kostja poolt koostatud kostja ja OÜ Baltcity vahel sõlmitud sõiduki rendileping (punkt 5.2.) määratleb, et kindlustamise kohustus oli OÜ-l Baltcity. Ei ole selge, miks kindlustas sõidukit siis väidetavalt kostja ja esitas OÜ-le Baltcity selle eest arve. Kostja ei ole tõendanud kindlustuskulu kandmist, kulu tõendiks ei saa olla vaid kostja enda väljastatud arve. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Baltcity oli jätnud kindlustuskohustuse täitmata. Kui kostja otsustas sõiduki täiendavalt kindlustada, ei tähenda see, et OÜ Baltcity pidanuks antud kulu hüvitama. Kostja poolt OÜ-le Baltcity esitatud remondiarve osas on OÜ Baltcity avaldanud seisukoha, et arve on põhjendamata ja fiktiivne. Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud kohtule tõendina arve nr 61 (sõiduki remondikulud). Kostja ei ole tõendanud, et mingeid remonttöid sõidukile üldse tehti või et väidetav remont oli seotud OÜ Baltcity poolse sõiduki rendilepingust tulenevate OÜ Baltcity kohustuste rikkumisega. Tegemist ei olnud uue sõidukiga, sõiduki rendileandmisel ei saa eeldada, et rendilepingu lõppemisel tagastatakse sõiduk, mille kõik varuosad on uued. Lubatud on normaalne kulumine. Svetlana Kann on tunnistajana kinnitanud, et sõidukit oli rendilepingu perioodil remonditud, sõiduk oli tagastamisel korras ja sõiduvõimeline ning oli läbinud samal aastal ka ülevaatuse. Kostjal oli sõiduki rendilepingu punkti 3.
3. kohaselt kohustus kontrollida sõiduki korrasolekut rentniku (OÜ Baltcity) juuresolekul. Asja materjalidega on tuvastatud, et rentnik (OÜ Baltcity) tagastas sõiduki kostjale 9 13.06.2017.a, tagastamisel kostja mingeid pretensioone ei esitanud. Tulenevalt sõiduki rendilepingu punktis 3.2 tulnuks kostjal kontrollida sõiduki korrasolekut OÜ Baltcity esindaja juuresolekul ning pretensioonide olemasolul esitama need sõiduki tagastamisel. OÜ Baltcity (rentniku) esindaja Svetlana Kann on andnud ütlused: „Auto rendileping lõpetati samal moel nagu algul üle oli võetud. Tagastasin, veok oli parklas, teatasin, tulin kontorisse, andsin üle dokumendid ja võtmed . Sain allkirja selle kohta. Kahe nädala pärast mulle tuli kiri Robert Sibulalt, et auto katte toestuse metallpulk oli kõver. Kuu aja pärast 14.07 sain pretensiooni selle kohta, et tehti veoki koormakatte remonti. Ma saatsin omalt poolt remonti kinnitavaid dokumente, summas 4000 eurot . Saatsin Baropossile kõik meiliga. Keegi ei ole kutsunud mind auto diagnostikale, s.o. ülevaatusele. Uus rentnik, kes võttis veoki üle, ütles, et läheb vahetama esirattaid. Tahtsin ise veenduda, kas rattad vajavad vahetamist. Kutsusin uue rentniku remonditöökotta, et veenduda, et rehvi ei ole vaja vahetada. Uus autojuht ei tulnud autot näitama, hiljem saime arve rataste vahetamise kohta. Rehvid vastasid normidele, uus rentnik oli huvitatud, et kõik tagavaraosad oleksid vahetatud uute vastu. Auto üleandmisel ei olnud mingeid puudusi, vahetult enne üleandmist olin teostanud veoki remondi. Autojuht ütles reisilt tulles alati, mida on vaja remontida. Õli ja filtreid vahetasime pidevalt. Auto oli tehniliselt korras, ülevaatus oli tehtud jaanuaris. 5 kuu jooksul tegin remonti antud veokile“ (tl 210p ja 215 I). Sõiduki tagastamisel OÜ Baltcity poolt kostjale tehti üürilepingusse koheselt märge, et sõiduk on tagastatud, fikseeriti odomeetri näit ja dokumentide üleandmine. Märgitu on käsitletav sõiduki tagastamise aktina. Tagastamise aktis puuduvad mistahes viited, et OÜ Baltcity oleks tagastanud kostjale puudustega sõiduki. Kostja ei esitanud OÜ-le Baltcity sõiduki tagastamisel mistahes pretensioone sõiduki seisukorra osas. Kohus peab ilmseks, et kostja väited sõiduki puudustest on otsitud ning esitatud üksnes eesmärgil, et põhjendada hageja arvete tähtaegset mittetasumist. Kostja etteheited OÜ-le Baltcity nagu jätnuks ta rendilepingu kehtivuse jooksul täitmata sõiduki remondi ja hooldamise kohustused ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule tõendid (tl 178-185 I ), mis tõendavad, et OÜ Baltcity oli aastal 2014 (enne rendilepingu lõpetamist) sõidukit remontinud, ostnud rehve jne. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõidukil oleksid esinenud puudused, mis tuleneksid sõiduki rendilepingust tulenevate kohustuste rikkumisega põhjustanud OÜ Baltcity. Kostja väidetav remondiraha nõue on alusetu. Eeltoodu põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et kostja poolt esitatud tasaarvestamise vastuväide ei ole põhjendatud ning jätab selle vastuväite arvestamata. Seetõttu jääb 21.03.2017.a kohtuotsuse resolutsioon muutmata.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi
5. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS §-de 174 lg 4 ja 177 lg 2 kohaselt võib menetlusosline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik