- Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul Janek Rea õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Janek Rea´l esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (
MS § 661 lg 1 ja 2). Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 08.08.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Janek Rea pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 07.12.2018 aruande, milles palub: 2 Tsiviilasi nr 2-18-10528
Ajutise halduri aruandes oli märgitud Janek Rea varade väärtuseks 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks ~30-e võlausaldaja ees kokku 14 100,73€. Haldur edastas pankrotimenetluse teated kõigile teadaolevatele (sh kriminaalasjades väljamõistetud tsiviilnõuete omanikele) võlausaldajatele. Nõudeavalduse esitas 8 võlausaldajat, millest tunnustati kuue võlausaldaja nõue kokku summas 7486,12 €. Aruande kohaselt on halduri poolt pankrotivarasse kinni peetud x eurot, millise summa on haldur välja maksnud Pärnu Maakohtu 08.08.2018 määruse alusel ajutise halduri tasuks. Janek Rea pankrotimenetluses ei ole seoses vahendite puudumisega jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu jääb võlausaldajatel
lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõuete osas saamata kokku 7486,12 eurot, sh Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu 4032,16 eurot, Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2166,25 eurot, Viljandi Tarbijate Ühistul 159,90 eurot, Kohtutäituril Enno Kermik 64,48 eurot, Aktiva Finants OÜ-l 545,64 eurot ja Julinus Inkasso OÜ-l 517,69 eurot. Janek Rea pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Janek Rea pankrotimenetluses puudub müümata vara ja haldurile teadaolevalt puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kohtus
Võlgnik on xxxxx xxxxxxx ja selle tõttu on tema sissetulekuks Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ~x € kuus ning sotsiaaltoetus. Töövõimetoetusest on lubatud teostada vähesel määral kinnipidamisi (~30,00€/kuus), kuid oluliste vahendite pankrotivarasse laekumine ei ole tõenäoline. Pankrotihaldurile pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. Janek Rea pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Janek Rea maksejõuetuse peamiseks põhjuseks toob pankrotihaldur välja: 1) järelemõtlematult võetud kiirlaenud ja muud maksekohustused tingimustes, kus puudusid vahendid kohustuste tasumiseks; 2) kuritegude toimepanemisega seotud nõuded (sh. väljamõistetud tsiviilhagid ja menetluskulud. Janek Rea võlgnevused on pikaajalised, kuid võlgniku vanust ja võlgnevuste summat arvestades oleks võlgnik tavapärase töötamise korral olnud suuteline kohustusi tasuma. 3 Tsiviilasi nr 2-18-10528 Lõplikult kujunes tema maksejõuetus välja xx xx xxxx seoses xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna ta kaotas võimaluse võlgnevuste tasumiseks vahendeid teenida. Võlgniku tunnustatud nõuetest moodustavad kriminaalasjades väljamõistetud tsiviilhagid 2,14 %. Ülejäänud osa moodustavad kohtulahenditega väljamõistetud menetluskulud (28,94%), maksuotsustega välja mõistetud maksuvõlg (53,86%), muud tsiviilnõuded (14,20%) ja kohtutäituri tasud (0,86%). Seega on tunnustatud nõuetest kriminaalasjadega seotud kohustused muudest kohustustest väiksemad ja Janek Rea maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele kokku 96,00€ (4 kuud x 24,00€/kuus, sh käibemaks). Kulud on kandnud Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle. Janek Rea pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 18,56 €.
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks 36,11 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses.
lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.
lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x €, millele lisandub käibemaks x € ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. 28.01.2019 kohus kuulas ära Janek Rea, kes kinnitas kohtule, et saab aru enda kohustustest usaldusisikuna. Kohtu põhjendused
a.
lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja. 4. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri näidatud töömahtu x töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Arvestades tunnitasuks halduri tavalise tasumäära x eurot/tund, oleks halduri tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur määrata halduri tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ehk summas, mille ulatuses võlgnikul on võimalik saada tagastamatut menetlusabi. Kohus leiab, et taotletud tasu on mõistlik ja halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada eurot + käibemaks x eurot.
MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu ja kulud, katmiseks. Kohus kuulutas Janek Rea pankroti välja
lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud ning kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et võlausaldajad on valmis tegema täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega Janek Reale menetlusabi andmise eeldused on täidetud ning TsMS § 183 lg 2 alusel kohus mõistab riigituludest Andrus Õnniku kasuks välja halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, mis jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. 5.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse 5 Tsiviilasi nr 2-18-10528 avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 14.11.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajal puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.