1-09-3703/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-3703 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2018 määrus süüdimõistetu Heiki Reemanni ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heiki Reemann 38707260226), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 27.08.2009 otsusega karistati Heiki Reemanni KarS § 114 p 5 järgi 14 aasta vangistusega ja KarS § 404 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel loeti vahi all viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 04.11.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 04.11.
7. Tartu Maakohtu 04.12.2018 määrusega jäeti H. Reemann ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. H. Reemann on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
9. Uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks on H. Reemann osalenud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviistreening“ ja sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse Asendamise Treening“, omandanud haridust ja analüüsinud töövihikut „Viha ja kriitika“. Alates 19.01.2015 töötab kinnipeetav AS-s EVT, lukkseppkeevitaja ametikohal, enne seda osales majandusabitöödel. Toetava tegevusena on ta osalenud loovteraapias ning õppinud kitarrimängu. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. 2.
10. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated resotsialiseerumiseks on samuti suhteliselt head. Tal on kindel elukoht ja töökoht ettevõttes OÜ B.. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval vabanemisfondis 2000 eurot ning kõik rahalised nõuded on tasutud. Kindla töökoha olemasolu on tähtis, kuna just majanduslikud probleemid on viinud süüdimõistetu õigusvastase käitumiseni. Kinnipeetava sõnul on tema tutvusringkond väike, lähedastest on suhted säilinud ema ja isaga. 2.
11. Vaatamata sellele, et maakohus arvestas positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et H. Reemanni vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süü suurusest ning süüdimõistetu isikust. H. Reemann kannab karistust mõrva, s.o omakasu motiivil tapmise, ning süütamise eest. Tegemist on raskeima isikuvastase kuriteoga. Süüdimõistetu suhtumist üldtunnustatud väärtustesse, sealhulgas erilist ükskõiksust teise inimese elu ja tervise puutumatusesse iseloomustavad süüdistuse asjaolud - kannatanuks oli H. Reemann enda vanaema, kes oli liikumispuude tõttu ratastoolis. Erilisele küünilisusele viitavad ka tuvastatud vigastused: 5 saagivat noalõiget kõrri, millele lisandusid 20 noahoopi selga ja vasakusse külge, millest 11 olid hinnatavad kui elule ohtlikud. Tapmise varjamiseks süütas H. Reemann oma vanaema korteri, millega seadis muuhulgas ohtu teiste kortermajas elavate isikute elu, tervise ja vara. 2.
12. Maakohtus istungil avaldatu kohaselt mõistab H. Reemann, millise kuriteo ta on toime pannud. Kohtu arvates ei mõista kinnipeetav, millist kahju ta on oma käitumisega tegelikult põhjustanud. Süüdimõistetu on oma selgitustes kohati ennastõigustav. „Kinni kukkumise“ põhjuseks peab ta sõltuvusprobleemi ning asjaolu, et väljas tuli talle kõik vaeva nägemata kätte. Ta keskendub selgitustes eelkõige iseendale ja sellele, mida vangistus on talle positiivset andnud, justkui teadvustamata, et vangistus on eelkõige karistus tehtu eest. Kuivõrd kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal, nõustus maakohus prokuröriga, et niivõrd raske eluvastase kuriteo toimepannud isiku vabastamine ligi 5 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 04.12.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H. Reemann, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohus ei ole lähtunud KarS § 76 lg 2 p 2 ja KarS § 76 lg 4 asjaoludest, vaid hetkeemotsioonidest. Süüdimõistetu leiab, et ta on nüüd teine inimene ja tema poolt toime pandud tegu sooritatakse, kui üldse, siis üks kord elus. Süüdimõistetu selgitab, miks ta teo toime pani. Kui seadusandja oleks soovinud, et teatud liiki tegusid karistataks teist moodi, siis oleks seaduses klausel, et need ja need isikud 2/3 ärakandmisel ei vabaneks. H. Reemanni süü suurus on määratletud karistuse pikkusega, millest tuleb kohtul lähtuda, mitte ei tule asuda uuesti hindama algset tegu. H. Reemann tahab teada, mida ta tegema peab, et vabaneda, mitte seda, et maakohus on õigesti asjaolusid hinnanud või et puudub alus asjaolude ülekordamiseks. Vangla leiab, et süüdimõistetu mõtlemine ja käitumine on korras; maakohus leiab, et süüdimõistetu ei saa üldse aru, mida ta teinud on. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga. 2
15. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul koosneb määruskaebus üksnes emotsionaalsest tekstist, kuid puuduvad argumendid, miks peaks kõrgema astme kohus asuma maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Käesoleva vangistuse jooksul puuduvad süüdimõistetul distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Samas ei saa jätta arvestamata süüdimõistetu isikut ning kuriteo asjaolusid. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole lähtunud KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja § 76 lg-s 4 sätestatust. Nimetatud sätted määravad kindlaks vastavalt ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kui täitmata oleks formaalsed eeldused või maakohus ei oleks nimetatud asjaolu arvestanud, siis ei saaks arutada sisuliselt ka süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Maakohtule ei saa ette heita, et ta on lähtunud süüdimõistetu süü suurusest, kuriteo toimepanemise asjaoludest ning süüdimõistetu isikust. Nimetatud asjaolud tulenevad KarS § 76 lg-st 4: tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tegemist on seadusest tulenevate asjaoludega. Süü suurus on kuriteo toimepanemise asjaoludega vahetult seotud. Selleks, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabaneks peavad olema täidetud nii formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kohtul peab olema veendumus pärast kõigi asjaolude kaalumist, et süüdimõistetu ei jätka uute tegude toimepanemist. Süüdimõistetu leiab sisuliselt, et formaalse eelduse täidetusel, s.o vajaliku hulga karistuse ärakandmisel, tuleks ta ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise puhul ei ole tegemist olukorraga, kus süüdimõistetul on subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegset vabastamist. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18) Maakohus on kõiki asjaolusid arvestades leidnud, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole põhjust teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohtul tuleb nõustuda maakohtuga ka osas, et süüdimõistetu püüab siiski süüdistada toimepanemises kedagi, kuid jätab arvestamata, et tema eluvastase kuriteo tagajärjel on surnud inimene. See, et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda seda, et maakohus ei oleks oma seisukohta põhjendanud. Määruskaebus jääb edutuks.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
17. detsembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 3