1-15-9308/392

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9308 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus German Baueri tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu German Baueri (Bauer; endise nimega Svetšnikov; isikukood 37207034241) kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega karistati German Bauerit KarS § 256 lg 1 järgi 6 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) ning KarS § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 2 p 1) järgi KarS § 63 lg 1 alusel 6 aasta 8 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti G. Bauerile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 9 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti G. Bauerile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.04.2014 ja lõpp 14.12.
6. Viru Maakohtu 29.11.2018 määrusega jäeti G. Bauer ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Eelmised kuriteod on tulirelva ebaseaduslik käitlemine ja kuritegelikku ühendusse kuulumine, kuid käesolevalt on teda karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning grupis. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, sest tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. 2.
8. Kinnipeetav ei teadnud kohtuistungil öelda konkreetselt selle elukoha aadressi Sillamäel või Narvas, kuhu ta peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist elama asub, samuti ei selgu see maakohtule esitatud materjalidest. Kindel alaline elukoht on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks materiaalseks eelduseks. Kinnipeetavale on garanteerinud töökohad nii N. OÜ-s kui ka L. OÜ-s. Töökoht kindlustab isikule igakuise sissetuleku majanduslikult iseseisvaks toimetulekuks. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt tasumata rahalisi nõudeid 3141 eurot, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Esialgu on lubanud lähedased teda vajadusel toetada. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust oli isikul kindel elukoht ja oma firma M. OÜ, kuid need ei takistanud tal vanglasse sattumist. Seega omas kinnipeetav enne vangistust kindlat sissetulekut, kuid sellele vaatamata oli ta seotud organiseeritud kuritegevusega ning tegutses just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega ei vähenda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Enda sõnul ei kuulu enam tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kuna ta on katkestanud kõik endised suhted ning ei ole huvitatud nende taastamisest. Samas on isik ise väitnud, et ta ei ole kriminaalse eluviisiga seotud, kuid juhtus, et tema ümber olid inimesed, kes seda olid, millest saab järeldada, et isik on mõjutatav. 2.
9. Käesoleval juhul nähtub maakohtule 24.09.2018 saadetud vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole veel tööle asunud, kuna tööle määramise käskkiri on alles koostamisel ning hetkel on käimas vestlused seoses kuritegeliku käitumise ja suhtumisega. Seega on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine pooleli. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid pidas maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
10. Viru Maakohtu 29.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Baueri kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada G. Baueri tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning määrata kontrollnõuded. 3.
11. Distsiplinaarkaristused olid toime pandud eeluurimise, mitte karistuse kandmise ajal. Määruskaebuses selgitatakse distsiplinaarkaristuste määramisega seonduvat. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal peab olema seadusekuulekas. Need distsiplinaarkaristused on võrdlemisi tühised ega väljenda, et vabanemisel asuks isik koheselt seadust rikkuma. 3.
12. Kohtuistungil ei tulnud G. Bauerile meelde korteri aadress, sest ta eeldas, et ei pea seda peast teadma ja see on kirjas kohtudokumentides. Narva üürikorteri aadress aga pole veel kinnitatud põhjusel, et kui remont Sillamäe korteris saab valmis enne G. Baueri vabanemist, siis ei ole enam vajadust Narva üürikorteri järele. G. Baueri elukoht peale vanglast vabanemist asub Sillamäe linnas aadressil X. 3.
13. Määruskaebuses leitakse, et kõik alused G. Baueri vabastamiseks on olemas. G. Baueril on olemas elukoht, ema ja haige isa, poeg ja tütar kes teda toetavad ja ootavad, töökoht, alkoholi 2 ja narkootikume ta ei tarvita, vangistuse ajal vabaduses olevate kriminaalse taustaga isikutega ta suhelnud ei ole ning tal puudub kavatsus teha seda ka edaspidi. G. Bauer soovib vabaneda, et asuda tööle ja tasuda kõik tema vastu esitatud rahalised nõuded, olla toeks oma lastele ja isale. Isa viibib tõsiste tervise probleemidega hooldekodus, kuna ema, seoses enda tervisliku seisundiga, ei saanud isa eest hoolitseda. Isa vajab pidevalt hoolt. Kui ta vabaneb, siis võtab isa enda juurde elama ja hakkab tema eest hoolitsema. Süüdimõistetu soovib edasi õppima minna ning omandada riigikeele. Vabanedes soovib süüdimõistetu jätkata oma firma tegevusega. Varasemast kooselust on G. Baueril 2 last, kellega ta suhtleb ja keda toetab. Vangistuses abiellus ning soovivad abikaasaga tulevikus lapsi saada. G. Bauer suudab iseseisvalt otsuseid vastu võtta ning tal ei ole diagnoositud ühtegi sõltuvushaigust. 3.
14. Kaitsja hinnangul esineb vangla iseloomustuses vastuolu, sest kord väidetakse, et igasuguste otsuste tegemist võtab isik tõsiselt, impulsiivselt ei tegutse, kuid hetk hiljem hoopis, et korduvad kriminaalkaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on nõrk. Kaitsja hinnangul on G. Baueri näol tegemist pigem tasakaaluka ja asju läbimõtleva mehega, kes oskab vastutada oma tegude ja sõnade eest. 3.
15. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et vangistusest vabastamise otsustamisel tuleks iga konkreetset juhtumit individualiseerida ning mitte piirduda üldiste formuleeringutega. Juhul, kui isik olles kinnipidamisasutuses on näidanud ühiskonnale ja riigile, et see karistus on teda mõjutanud ning tema on teinud sellest vastavaid järeldusi, tuleb sellele vastavalt ka reageerida. Karistuse eesmärk ei ole isiku piinamine või solvamine. Inimesed muutuvad kogu elu jooksul ja ühele isikule ühest karistusest piisab, teisele aga positiivseks muutmiseks oleks vaja neid mitu. Kaitsja leiab, et kõnealuse kohtumääruse tegemine on toimunud formaalselt, muid asjaolusid peale kaitsealuse mineviku arvesse võtmata ning seetõttu piiratakse määrusega G. Baueri õigusi. Kaitsja on samuti seisukohal, et määruse tegemisel ei ole maakohus arvesse võtnud kõiki asjaolusid, toetudes ainult G. Baueri varasematele karistustele ja isikute kirjeldusele tema tutvusringkonnas. Samuti ei ole pruugi individuaalse täitmiskava eesmärkide saavutamise pooleliolemine olla süüdimõistetu süü. Tööst on süüdimõistetu keeldunud seoses tervisega põhjendatult. 3.
16. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks vangla ei toeta G. Baueri vabastamist, kuigi riskid uue kuriteo toimepanemiseks on madalad – 27%. Kinnipeetaval on võimalus vabanemisel elada normaalset elu. Elukoht on tal olemas, isegi mitu. Töökohaga on ka kõik korras. Tal on toetav perekond, abikaasa, samuti ootavad teda lapsed. 3.
17. Kohtumäärusest ei selgu, millele tuginedes jõuti järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Ühe põhimõtte erinevatel viisidel ümberformuleerimine ja ümberkirjutamine ei ole samastatav kohtu põhjendustega ja veenvate motiveeringutega. Asjaolu, et isik on mitu korda kohtu poolt karistatud ei anna alust veel kahelda tema valmiduses elada vabaduses seadusekuulekalt. Kaitsja on seisukohal, et allutades isikut elektroonilisele kontrollile ja määrates temale teatud kontrollnõudeid, kontrollib siiski kriminaalhooldusametnik isiku igapäevaseid liikumisi ja tegevusi. Elektroonilisele valvele allutatud isik peab oma igapäevaseid liikumisi kooskõlastama kriminaalhooldusametnikuga ja teatud toimingu tegemiseks saama ka kriminaalhooldusametniku käest loa. Seega kaitsja on sügavalt veendunud, et elektrooniline valve annab riigile suhteliselt ulatusliku kontrollivõimaluse isiku tegevuse üle. Tagamaks G. Baueri seadusekuulekat käitumist vabaduses võib temale määrata kontrollnõuetena mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mis on viimasel ajal üsna levinud kohtupraktika analoogsete juhtumite puhul. Sellega seab riik veel ühe lisatagatise G. Baueri seadusekuuleka käitumises osas. 3 3.
18. Lisaks on esitanud süüdimõistetu taotluse, milles soovib, et kohus teeks vanglale nõude edastada läbitud vestluste osas kinnitus, sest süüdimõistetu on neid vestlusi läbinud rohkem kui täitmiskavas kirjas ning vangla keeldub sellist paberit väljastamast.
19. Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.01.
20. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena või saaks tulenevalt sellest asuda seisukohale, et maakohus on toonud üksnes formaalseid põhjendusi. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ning sidunud vabastamata jätmist just konkreetse isikuga ning seadusest tulenevate alustega. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Suurema osa sellest moodustavad süüdimõistetu isik, varasem elukäik ning käitumine vangistuse jooksul. Veelkordne maakohtu poolt arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna nendele asjaoludele suuremat kaalu. Nagu maakohus on märkinud, mitmed positiivsed asjaolud, mis on süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust esinenud, ei ole need asjaolud, mis oleksid ära hoidnud uue kuriteo. Seega faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on elu- ja töökoht, lähedased ja nende toetus, kuid süüdimõistetul olid need asjaolud ka enne käesoleva karistuse mõistmist, kuid siiski ei hoidnud ära uut kuritegu. Seega ei ole neid võimalik arvestada ka kui asjaolusid, mis maandaksid süüdimõistetu suhtes uue kuriteo toimepanemise riski. Määruskaebuse kohaselt ei ole karistuse eesmärk isiku piinamine või solvamine. Inimesed muutuvad kogu elu jooksul ja ühele isikule ühest karistusest piisab, teisele aga positiivseks muutmiseks oleks vaja neid mitu. Viimasele ei vaidle ringkonnakohus vastu, kuid kohtul puudub veendumus, et G. Baueri puhul oleks käesolevaks ajaks karistus mõju avaldanud. On ilmselge, et karistuse eesmärk ei ole isiku piinamine ega solvamine, kuid isikul tuleb arvestada, et pannes toime kuriteo, järgneb sellele ka karistus ning ennetähtaegset vabastamist ei ole süüdimõistetul subjektiivselt õigus nõuda. See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18)
23. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad süüdimõistetul olevad 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ilmekalt, et süüdimõistetu ei ole võimeline lähtuma kehtivast korrast. Määruskaebuses toodud õigustusi distsiplinaarkaristuste määramise kohta ringkonnakohus ei arvesta, sest kui süüdimõistetu ei oleks nõustunud talle määratud karistustega, oleks tulnud tal need korra kohaselt vaidlustada. Ringkonnakohtul puudub sellekohane info, seega on tegemist kehtivate karistustega, mida tuleb arvestada. Süüdimõistetu kannab karistust käesoleva otsuse alusel alates 14.04.2014 ning distsiplinaarkaristused on määratud
24. Veel leitakse, et need distsiplinaarkaristused on võrdlemisi tühised ega väljenda, et vabanemisel asuks isik koheselt seadust rikkuma. Distsiplinaarkaristuste näol on tegemist ühe asjaoluga, mis ilmestab olukorda, et kui süüdimõistetu ei suuda ka range järelevalve tingimustes täita sätestatud korda, siis võib 4 vabaduses, kus selliste vanglas kehtestatud reeglite rikkumine ei pruugi olla taunitav, kehtivate nõuete täitmine olla täiendavalt raskendatud. Tegemist on ühe asjaoluga, mis mõjutab tõenäosust uute kuritegude toimepanemiseks.
25. Ringkonnakohtule on ka mõneti kummastav seisukoht, et süüdimõistetu siiski ei tea, kuhu ta elama asub ning nimetatud asjaolud peaksid kohtudokumentides kirjas olema. Kohtul puudub kohustus välja selgitada, kuhu isik elama asub. Nimetatud asjaolu ei tulene ka vangla iseloomustusest. Praeguseks hetkeks on kaitsja küll öelnud, et süüdimõistetu asub elama aadressile X., Sillamäe, kuid seda varjutavad segased asjaolud seoses korteri valmimisega. Kuigi ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele, märgib kohus järgmist. Kaitsja palub süüdimõistetu vabastada elektroonilise valve alla, kuid käesolevalt arutab maakohus G. Baueri tavalist, ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, ennetähtaegset vabastamist. Ka ei ole võimalik kaaluda täiendavalt elektroonilise valve kohaldamist, kuna teada ei olnud süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht, mistõttu ei olnud võimalik teostada kontrolli elukoha osas. Kuna ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka elektroonilise valve alla, siis ei pea kohus vajalikuks ka iseseisvalt elukoha kontrolli määrata.
26. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et vangla iseloomustus on vastuoluline. Üksikute lausete kontekstist väljakiskumise tulemusena selliste järelduste tegemine ei ole põhjendatud. Nimelt peab kaitsja üldjoontes silmas vangla iseloomustuses „mõtlemine ja käitumine“ peatüki all väljatoodut. Kaitsja ei ole rahul 2 lausega: „Sotsiaalsed oskused on tavapärased, igasuguste otsuste tegemist võtab tõsiselt, impulsiivselt ei tegutse. /…/ Korduvad kriminaalkaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on nõrk, kuna aastate jooksul ei ole veel teinud vajalikke järeldusi. /…/“ Kohus ei tuvasta nende lausete vahel vastuolu. Kuigi kaitsja hinnangul on G. Baueri näol tegemist pigem tasakaaluka ja asju läbimõtleva mehega, kes oskab vastutada oma tegude ja sõnade eest, ei nähtu selline järeldus otseselt vangla iseloomustusest ning olukorras, kus vangla on süüdimõistetut pika aja jooksul jälginud. Kaitsja leiab, et kõnealuse kohtumääruse tegemine on toimunud formaalselt, muid asjaolusid peale kaitsealuse mineviku arvesse võtmata ning seetõttu piiratakse määrusega G. Baueri õigusi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest maakohus on lähtunud kõigist KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest ning süüdimõistetu varasem elukäik, sh varasemalt mõistetud kehtivad karistused on osa sellest. Lisaks ei näe ringkonnakohus vajadust vanglale täiendavate päringute esitamiseks seoses väljaspool täitmiskava toimunud vestluste osas, kuna ennetähtaegne vabastamine on ennatlik isegi selliste väidete paikapidamisel.
27. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks vangla ei toeta G. Baueri vabastamist, kuigi riskid uue kuriteo toimepanemiseks on madalad – 27%. Väljatoodud riskiprotsendi osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170) ja peab siinjuures taaskord üle kordama, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis, jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas 5 nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Põhjendatult ei ole maakohus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel sellele asjaolule ka tuginenud. Määruskaebus jääb edutuks.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
29. novembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 6