Obsah (6)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 245§ 313

1-18-10452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuaril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-10452 (18231602765) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada Ruslan Umjarovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 122,5 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Ruslan Umjarov, kriminaalasi 1-18-10452, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. Asitõendid - DVD- ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - suitsukonid (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada. Välja mõista Ruslan Umjarovilt kannatanu R P (XXX AS SEB Pank) kasuks 4,34 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Ruslan Umjarov`it süüdistatakse selles, et tema ründas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 25.11.2018 kella 22:24 paiku Tallinnas xxx asuva xx hoone ees R P`t. Nimelt peale seda, kui R P soovis uuesti kätte võtta eelnevalt tema enda poolt kõnniteele maha pandud kilekoti erinevate kaupluse poolt ära visatud realiseerimisaja ületanud toiduainetega, takistas Ruslan Umjarov teda, tirides R P`t viimasel seljas olevast seljakotist ning lükates ta vastu kõnniteepiiret, mille tulemusel pani R P kilekoti tagasi maha. Peale seda lõi Ruslan Umjarov R P`t parema jalaga kõhtu, misjärel haaras mõlema käega kannatanul kinni õlgadest ning tõmbas viimase jõuga pikali maha. Seejärel lõi ta selili maas lamavat, vastupanu osutada püüdvat R P`t käega näkku ning kehasse, samuti kägistas mõlema käega kaela ümbert kinni hoides kannatanut. Kui kannatanul õnnestus Ruslan Umjarov endast eemale lükata ja püsti tõusma hakata, lõi viimane R P`t parema jalaga vasaku õla piirkonda ning kui kannatanu üritas üle teepiirde põgeneda, takistas Ruslan Umjarov teda, haarates kannatanul kinni seljakotist ning jalast. Kui R P üritas seejärel peksmise käigus tema seljas olevast lahtisest seljakotist koos toiduainetega välja kukkunud, varasemalt ostetud 2-liitrist õllepudelit maksumusega 4.34 eurot tagasi oma valdusesse saada, võttis Ruslan Umjarov tal selle käest, peale mida õnnestus kannatanul lahkuda. Oma tegevusega põhjustas Ruslan Umjarov R P`le füüsilist valu ning varalist kahju vähemalt 4.34 euro ulatuses. Oma tegevusega pani Ruslan Umjarov tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Ruslan Umjarovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 28.12.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ruslan Umjarovi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- DVD- ja CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - suitsukonid - hävitada kui väärtusetud asjad. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot,

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik