← Eesti

2-18-104578/22

Obsah (16)§ 230§ 657§ 635§ 652§ 654§ 459§ 5§ 445§ 171§ 163§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Tal

§ 230lg 4).

Hageja ülalpidamiskulud on hagiavalduses märgitust tegelikult tunduvalt madalamad, sest ema sissetulek ei võimalda ilmselgelt katta maakohtu poolt põhjendatuks loetud 474 euro suurust kulu. Maakohus ei tuvastanud hageja tegelikke vajadusi, arvestades ema sissetuleku ja maksevõimega ega kohustanud hageja ema kulutuste katmist tõendama. Teiseks ei arvestanud maakohus sellega, et kostja soovib anda hagejale igas kuus regulaarselt ka vahetut ülalpidamist. Kostja soovib hagejaga koos aega veeta ja põhjendamatu on seda takistada ainuüksi seetõttu, et tal puudub omaette elamispind. Kui kostja üüriks endale kalli elamispinna, nagu on seda teinud hageja ema, siis oleksid kostja elatise maksmise võimalused oluliselt piiratumad. Kolmandaks määras maakohus kostjale liiga lühikese perioodi tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks. Kostja jaoks on ülemäära koormav tasuda igas kuus 257 eurot võlgnevuse katteks. Kostja suudaks tasuda tekkinud võlgnevuse ühe aasta jooksul, alates novembrist 2018 kuni oktoobrini

  1. Parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omaniku nimi. Pangakonto omanik on hageja. Hageja vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ühtlasi palus hageja muuta vaidlustatud otsust, mõistes kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga (
  3. jaanuarist 2019 alates 540 eurot, seega elatis 230 eurot), kuid mitte vähem kui 210 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omanikuks on hageja. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata, v.a vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omaniku nime paranduse osas (vt käesoleva otsuse p 13.1).

  1. Kolleegium selgitab esiteks, milline on apellatsioonimenetluse ese. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 210 eurot alates
  2. märtsist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks sellele määras maakohus kindlaks sissenõutavaks muutunud elatise tasumise osamaksetena, elatise tasumise kuupäeva ja märkis pangakonto andmed. 3

(7)Vastuses kostja apellatsioonkaebusele taotles hageja vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2 muutmist selliselt, et igakuiselt välja mõistetud elatis on seotud poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääraga, kuid mitte vähem kui 210 eurot kuus (tl 111 ja pöördel). Kuna hageja vastus esitati ringkonnakohtule 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest, siis palus ringkonnakohus hagejal täpsustada, kas hageja soovib esitada vastuapellatsioonkaebuse

§ 635lg 1 mõttes.

Hageja oma seisukohta ei täpsustanud. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes kostja. 10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (

§ 652lg 1 p 1).

Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

  1. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, saab kohus arvesse võtta üksnes juhul, kui pool sellele tugineb. Seega on eelduslikult lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid tõendada tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud (vt Riigikohtu
  2. aprilli 2017 otsus asjas nr 3-2-1111-16, p 27.1 ja selles viidatud kohtupraktika). Maakohus on tuvastanud hageja igapäevaste vajaduste suuruseks 474 eurot kuus, mis jääb alla seaduses sätestatud miinimummäära. Samuti on maakohus tuvastanud vanemate varalise seisundi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hageja igakuise elatise suuruse määramisel ega vanemate varalise seisundi tuvastamisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega (

§ 654lg 6).

  1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 12.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui 474 eurot kuus, sest hageja ema ei ole võimeline sellises ulatuses kulutusi igakuiselt kandma. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ema ei peagi kandma üksi lapse kulutusi 474 eurot kuus, sest PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Nii on hageja taotlenud vanematelt ülalpidamist võrdselt, kuigi maakohus leidis, et hageja ema varaline seisund on kostja omast halvem. Hageja ei ole soovinud, et ema peaks talle ülalpidamist võimaldama vähemas määras, kui seda näeb ette PKS § 101 lg
  3. Teiseks tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. 4

(7)12.
  1. Elatise suuruse määramisel on maakohus võtnud aluseks vaidlustamata asjaolu, et laps elab alaliselt emaga. Kostja heidab maakohtule ette, et elatise määramisel pole arvestatud, et kostja soovib kanda ülalpidamiskulusid vahetult selliselt, et lapsel oleks vahelduv elukoht ning elatist ei tulegi välja mõista. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja sellekohane väide edukas, sest elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  2. juuni 2015 otsus asjas nr 3-2-156-15, p 11). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Maakohus on võtnud arvesse, et kohtumenetluse ajal viibis laps kostja juures kaks nädalat. Kostja on võtnud maakohtu istungil omaks, et täiendavalt pole ta lapsele elatist tasunud ega talle muul viisil ülalpidamist andnud (tl 88 pöördel). Seega arvestas maakohus õigesti asjaoluga, et lapse ülalpidamiseks on kulutusi teinud üksnes hageja ema. Kostja ei ole katnud poole lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest ning kohus ei saa arvestada üksnes kostja väitega, et ta soovib seda tulevikus teha. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning kostja hakkab lapse kasvatamises rohkem osalema, saab kostja esitada

§ 459

järgi hagi kohtulahendi muutmiseks või kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. 12.

  1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt PKS § 102 lg-t
  2. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Muuhulgas ei ole välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Maakohus on tuvastanud, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, kellele kostja peab kohtulahendi alusel maksma elatist 160 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja üksnes väitnud, et kuna tal on ka teine laps, siis on õiglane maksta hagejale elatist 160 eurot kuus.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Üksnes asjaolu, et kostja teisele lapsele on välja mõistetud elatis 160 eurot kuus, ei anna alust mõista hageja kasuks välja elatis samas summas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasuks elatise 210 eurot kuus väljamõistmisel jääks tema teine laps hagejast halvemasse varalisse olukorda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja teine laps ei ole mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks väiksemas ulatuses kui 210 eurot kuus. Maakohus on arvestanud kostja muid kohustusi ja varalist seisundit ja leidnud, et hagejale elatise 210 eurot kuus maksmine ei kahjusta kostja enese tavalist ülalpidamist. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. 12.4. Maakohus on põhjendatult arvestanud hageja emale makstava lapsetoetusega 55 eurot kuus ning arvestanud, et selles ulatuses on hageja vajadused osaliselt kaetud. 13. Kuna kostja menetluse ajal hagejale elatist ei maksnud, siis määras maakohus kindlaks otsuse täitmise korra (

§ 445lg 1).

Tegemist on kohtu diskretsiooniga, kaaludes mõlema poole õigustatud huve. Praeguses asjas on maakohus andnud kostjale võimaluse tasuda sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevus osamaksetena. 5

(7)Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja tulnud kostjale vastu, et tasuda elatisevõlgnevust osamaksetena (tl 89 pöördel). Kostja ei ole avaldanud seisukohta ei maksegraafiku ega igakuiselt makstava elatise kuupäeva osas. Kolleegiumi hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid maakohtu poolt määratud maksegraafiku ega elatise maksmise kuupäeva muutmiseks, sest maakohus ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsioonipiire. 13.
  1. Mõlemad pooled on viidanud, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 on viga. Nimetatud vea saab ringkonnakohus käesoleva otsusega parandada. Resolutsiooni p-s 4 tuleb parandada pangakonto omaniku nimi. Pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX omanik on XX, mitte hageja ema. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

15. Maakohus on jätnud hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 163

lg 1 (maakohtu otsuses on ekslikult jaotuse aluseks märgitud

§ 162lg 1) alusel 84% ulatuses kostja kanda.

Kuna hageja ei taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, siis jättis maakohus nende suuruse kindlaks määramata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus rikkus menetluskulude jaotuse määramisel menetlusõiguse norme või ületas diskretsioonipiire. Seega pole kolleegiumil alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab kolleegium kindlaks hagejale hüvitatavate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 8 t ja õigusabi osutati tasumääraga 3 t 20 eurot tunnis ja 5 tundi 40 eurot tunnis, kokku 260 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on neist kuludest põhjendatud ja vajalik õigusteenuse osutamine

  1. detsembri 2018 menetlustoimingu eest 3 t ulatuses, mis hõlmab nii kaebusega tutvumist, analüüsi ja sellele vastamist. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, mis toiminguid on tehtud
  2. oktoobril 2018 ajakuluga 3 t, sest apellatsioonkaebus on ringkonnakohtule esitatud
  3. novembril 2018 ja vastus sellele
  4. detsembril
  5. Seega pole põhjendatud panna kostjale kohustust hüvitada enne seda kantud hageja menetluskulu.
  6. Tunnitasu määr 40 eurot on põhjendatud. Ringkonnakohtule esitatud taotluses ei ole hageja märkinud, kas menetluskulu tuleb välja mõista käibemaksuga või ilma. Kuna taotluses ei ole hageja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Lähtudes põhjendatud ja vajalikust õigusabi osutamise mahust 3 t, tunnitasust 40 eurot, kujuneb hüvitatavaks summaks 120 eurot ( = 3 x 40). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 140 euro ulatuses. Hageja ei ole taotlenud, et kostja tasuks hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (

§ 177lg 4).

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 6

(7)vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). / allkirjastatud digitaalselt Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.