Obsah (5)

§ 152§ 266§ 45§ 108§ 278

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2119 Määruse kuupäev 31. jaanuar 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Mann Grupp OÜ kaebus Narva Vanalinna Riigikooli 05.10.2018 otsu

§ 152lg-le 2 õigusest üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.

1. Kaebaja esitas kohtule ülemineku taotluse, milles soovis üle minna Narva Vanalinna Riigikooli 05.10.2018 otsuse tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Kaebaja teatas, et üleminek tuvastamisnõudele on põhjendatud preventiivse eesmärgiga – tuvastada õigusrikkumised, ning saada õiguslikult selged suunised seaduses leiduvate erinevate õigusnormide kohaldumisele selles asjas. Kohtu seisukoht
2. Tulenevalt haldusasja materjalidest tunnistas vastustaja vaidlustatud 05.10.2018 otsuse omal algatusel kehtetuks, mistõttu esineb alus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg-le 1 p-le 4 menetluse lõpetamiseks.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja esitas taotluse, milles soovis luba üle minna Narva Vanalinna Riigikooli 05.10.2018 otsuse tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. 20.

§ 266lg 2 kohaselt on tuvastamisnõude esitamine hankeasjades võimalik.

Tuvastamisnõude esitamine hankeasjades on jaatanud ka kohtupraktika.1 Järgmisena tuleb kohtul kontrollida, kas ei esine muid aluseid, mis välistaksid nõuete muutmist. Esimeseks kriteeriumiks, millele peab vastama üleminekutaotlus, on kehtetuks tunnistatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise vajadus. Teisiti menetluse jätkamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Samas on menetluse jätkamine välistatud juhul, kui kaebajal on olemas tõhus õiguskaitse vahend (vt

45 lg 2, mis sätestab tuvastamisnõude esitamise lubatavust). 21. Põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

§ 152

lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.2 Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske.3 Pelgalt hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti olukorda, kus võidakse piirata kaebaja õigusi, ei põhjenda piisavat 1 TlnHKm 3-19-

1. RKHKm 3-3-1-60-14, p
2. 3 RKHKm 3-3-1-22-15, p 15, 3-17-749, p
3. 2 3 preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi.4 Toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamine võib küll isiku jaoks olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks.5
4. Esmalt märgib kohus, et vastustaja poolt vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamisega kaotas selline otsus ammenduvalt mõju kaebaja õigusele. Kohtule teadaolevatele andmetele on menetlus hankeasjas lõpetatud ja uut ei ole alustatud. Järelikult on välistatud, et edaspidi tuginetakse kehtetuks tunnistatud otsusele. Teiseks leiab kohus, et kui vastustaja uuesti langetab uues hankemenetluses sellise otsuse, mis on kaebaja arvates õigusvastane, saab ta tõhusalt kaitsta oma õigusi riigihangete vaidlustuskomisjonis ja halduskohtumenetluses selle otsuse peale tühistamisnõude esitamisega. Võttes arvesse, et kohus andis kaebuse menetlusse võtmise määruses vastustajale mõista, et kaebus vaidlustatud 05.10.2018 otsuse peale on lubatud (sh esines kaebaja õiguste riive ja kaebus ei ole perspektiivitu), mis ilmselgelt ei jää vastustaja poolt märkimata järgmistes hankemenetlustes, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamisnõudele ülemineku vajadus. Kohus märgib täiendavalt, et seoses hankemenetluse lõpetamisega ja vastustaja 05.10.2018 otsuse kehtetuks tunnistamisega ei taotlenud kaebaja eraldi VAKO 31.10.2018 otsuse nr 21918/200962 tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist.
5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 45

lg-st 2 ja § 152 lg-st 2, jätab kohus rahuldamata kaebaja tuvastamisnõudele ülemineku taotluse ja lõpetab menetluse käesolevas haldusasjas tervikuna. 24. Vastavalt

§ 108

lg-le 6, vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja teatas kohtule, et hankemenetlus (sh vaidlusalune otsus) oli tunnistatud kehtetuks põhjusel, et hankelepingu sõlmimine alusdokumentides sätestatud ajal ei olnud enam võimalik. Kaebaja ei vaielnud selle vastu. Seega vaidlus haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 25. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 108lg-st 8 ja 11, jätab kohus menetluskulud poolte ja kolmanda isiku kanda.

26.

§ 278

lg 2 kohaselt võib hankeasjas määruskaebuse esitada kümne päeva jooksul kohtulahendi kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 4 5 RKHKm 3-3-1-101-08, p 28. RKHKm 3-3-1-40-10, p 11. 4