2-15-15352/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-15352 Tsiviilasi A.T. hagi V.G., M.L. ja A.T. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): A.T. (viibimiskoht: Viru Vangla), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Vastustajad (kostjad):
5. V.G.
6. M.L.
7. A.T. esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
8. Jätta Viru Maakohtu
9. detsembri
10. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
11. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
12. A.T. esitas 14.10.
13. a hagi V.G., M.L. ja A.T. vastu solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Hagiavalduse kohaselt seisneb mittevaraline kahju hagejale õigusvastaselt tekitatud ebainimliku ja alandava ning piina tekitava kohtlemise ja ebaproportsionaalsete ohjeldusmeetmete, erivahendite ja relvastuse kasutamises ning kehavigastuste tekitamises. Viru Maakohus andis 12.11.
14. a määrusega hagejale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 400 eurot tasumiseks. Hageja sai määruse ärakirja kätte 17.11.
15. a AET-i kaudu, kuid riigilõivu ei tasunud. MAAKOHTU LAHEND
16. Viru Maakohus keeldus 08.12.
17. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest hageja ei tasunud hagiavalduselt riigilõivu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. A.T. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole hageja 12.11.
19. a kohtumäärust kätte saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
21. detsembri
22. a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg-te 1 ja 3 ning § 147 lg 5 alusel. Ringkonnakohus märgib esmalt, et TsMS § 371 annab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise üldised alused, millistele tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda. Maakohus ei ole viidanud ühelegi TsMS §-s 371 toodud menetlusse võtmisest keeldumise alusele.
24. A.T. esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaoludest tuleneb, et mittevaraline kahju seisneb hagejale õigusvastaselt tekitatud ebainimliku ja alandava ning piina tekitava kohtlemise ja ebaproportsionaalsete ohjeldusmeetmete, erivahendite ja relvastuse kasutamises ning kehavigastuste tekitamises. Viru Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. RLS § 22 lg 1 p-i 11 kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitada riigilõivuvabalt, kuid seda vaid siis, kui hagi esitatakse kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ehk alust, sh hageja poolt kirjeldatud sündmusi, mis põhjustasid temale mittevaralise kahju, leiab ringkonnakohus, et esitatud hagi puhul on tegemist hagiga, mis kuulub RLS § 22 lg 1 p-i 11 alla ning on riigilõivuvaba. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et esitatud hagiavaldusel oli puudus, mis vajas kõrvaldamist. Kuna hagiavaldusel ei esinenud puuduseid, on maakohus ebaõigesti jätnud hagiavalduse käiguta ja andnud hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 2
25. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-i 1 kohaselt. TsMS § 371 lg 1 p-i 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus leiab, et esitatud nõude menetlemine kuulub halduskohtu pädevusse. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 järgi kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. A.T. on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kolme Viru Vangla vanglaametniku vastu, kes tekitasid talle kahju
26. a oma teenistusülesandeid täites. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusi rikutud avaliku võimu volituste rakendamisel. Füüsiline isik võib RVS § 9 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Asja materjalidest nähtub, et A. T on samadel asjaoludel varem mittevaralise kahju nõudega halduskohtusse pöördunud ning kaebuse on läbi vaadanud kolm kohtuastet ning asjas on lahendi teinud 13.02.2014 ka Euroopa Inimõiguste Kohus. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi