← Eesti

2-18-111920/10

Obsah (5)§ 432§ 430§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-111920 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. B2 Kapital SIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S G (kostja) vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 06.09.2018, mida täiendas 11.10.
  2. 20.11.2018 esitati maakohtule kompromiss, milles pooled taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest

§ 432järgi.

Nimetatud sätte kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi 2 kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool riigilõivust, s.o 112,50 eurot ja õigusabikulud 160 eurot ning muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja eest on Creditreform Eesti OÜ tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 06.06.2018 riigilõivu 56,55 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 180 eurot (maksekorraldus nr 16658). Käesoleva tsiviilasja hind on 1621,94 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 236,55 eurot (56,55 + 180), seega 11,55 eurot rohkem. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 112,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb riigilõiv tagastada Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele XXX. 8. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt

§ 150

lg-st 1 tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kui hageja soovib enam tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb hagejal kohtule esitada vastavasisuline taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Nieländer kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.