Obsah (4)

§ 101§ 100§ 143§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Nele Atonen 25.10.2018, Tallinn,

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2018 on elatise miinimummääraks 250 eurot.

1. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval L J pangakontole nr XXX selgitusega „elatisraha.“ Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluse käik
2. Hagejad K R ja N R (seadusliku esindaja kaudu) esitasid 22.03.2018 Harju Maakohtule hagi kostja J R vastu elatise nõudes, mida täpsustasid 02.04.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 04.04.
4. Hagejad esitasid 12.04.2018 kohtule tõendid hagejate seadusliku esindaja sissetulekute ja varalise seisundi osas. Kostja esitas 13.04.2018 vastuse hagile ja täiendavad selgitused 17.04.
5. Hagejad esitasid 25.04.2018 seisukoha kostja vastuse osas. Kostja esitas 24.05.2018 täiendava seisukoha. 12.06.2018 toimus korraldav kohtuistung, kus pooled nõustusid asja edasise menetlusega kirjalikus menetluses. 18.06.2018 esitasid hagejad täiendavad seisukohad, millele kostja esitas vastuse 21.06.
6. 25.06.2018 esitasid hagejad täiendavad seisukohad, millele kostja vastas 27.06.
7. Lõplikud seisukohad esitasid hagejad 18.07.2018 ja kostja 20.07.
8. 08.08.2018 kohtumäärusega uuendas kohus menetluse. 10.08.2018 esitas kostja täiendavad seisukohad, milledele hagejad vastasid 23.08.2018 ja kostja omakorda 31.08.
9. Hagejate nõue ja asjaolud
10. Hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 01.08.2018 ja tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2017 – 31.07.2018 eest 3360 eurot (tl 68 ja pöördel).
11. Alates 01.11.2017 on hagejad elanud emaga. Kostja ei ole täitnud oma kohustust hagejate ülalpidamiseks. Kostjal on tekkinud elatise võlgnevus, millest on hagejate esindaja kostjat ka teavitanud. Perioodil 01.11.2017-15.02.2018 kohtusid hagejad kostjaga paaril päeval. Alates 16.02.2018 sõlmiti lastekaitse vahendusel kokkulepe, et hagejad veedavad kostjaga iga paaritu nädala nädalavahetuse reede õhtust – pühapäeva õhtuni. Lisaks pakkus hagejate ema võimalust kohtuda hagejatega üle kolmapäeva, millega kostja ei nõustunud. Kostja on keeldunud tasuma hagejatele elatist miinimumsummas. Kostja on tasunud perioodil 01.11.2017-18.07.2018 1135,24 eurot. 03.11.2017 laekumine 55,24 eurot oli oktoobri 2017 eest ehk kostja on tasunud elatist kuni 18.07.2018 kokku 1080 eurot.
12. Laste kulud ühes kuus on: K R 682 eurot (eluasemekulud 176,72 eurot; toit 150 eurot, transport 20 eurot; sidekulud (mobiil, TV ja internet) 13,90 eurot; tervishoid 10 eurot; hügieen 5 eurot; koolikohustus 41,98 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot; vältimatud püsikulutused 214,33 eurot: trenn 160 eurot; sünnipäevad 10 eurot, enda sünnipäev 8,33 eurot; meelelahutus 10 eurot; seadmed 20 eurot; voodipesud, käterätid 3 eurot, ootamatud kulud 3 eurot) ja N R 564 eurot (eluasemekulud 176,72 eurot; toit 150 eurot, transport 20 eurot, sidekulud (mobiil, TV ja internet) 13,90 eurot; tervishoid 10 eurot; hügieen 5 eurot, koolikohustus 66 eurot; riided ja jalanõud 25 eurot; vältimatud püsikulutused 97,66 eurot: trenn 50 eurot; sünnipäevad 10 eurot, enda sünnipäev 16,66 eurot; meelelahutus 10 eurot; seadmed 5 eurot; voodipesud, käterätid 3 eurot, ootamatud kulud 3 eurot)
13. Hagejate ema sisstulekuks on töötasu 1300 eurot ja peretoetus 110 eurot. Hagejate emale kuulub korteriomand asukohaga xxx. Kostja vastus
14. Kostja osaleb hagejate ülalpidamisel. Kostja on ostnud lastele riideid ning veetnud aega kinos, spas ja käinud ujumas. Kostja on tasunud laste jooksvaid kulusid perioodil 01.11.2017-15.06.2018 785,24 eurot. Kuna hagejate emal ja isal on olnud kokkulepped, et kostja tasub laste jooksvad kulud, siis palub kostja mitte välja mõista elatist tagasiulatuvalt. 2
15. Kostja sissetulekuks on töötasu 1696,64 eurot. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx.
16. Kostja ei nõustu laste kuludega ühes kuus. Hagejatele kulub kuus keskmiselt 323,96 eurot (eluasemekulud 132,96 eurot, toit 100 eurot, sidekulud 8 eurot, tervishoid 10 eurot, koolikohustus 10 eurot, riided 30 eurot, muud kulud (trenn) 33 eurot). Hagejate kool ja lasteaed asuvad jalutuskäigu kaugusel, mistõttu ei ole hagejatel kulusid transpordile. Maakodusse minek on meelelahutuslik kulu. Sidekulu 8 eurot lapse kohta on normaalne. Suur osa riideid ja jalanõusid on saadud kostja lähedaste käest, mis on olnud tavapärane praktika. Riietele ei saa seega kuluda 50 eurot kuus, maksimaalne oleks 30 eurot kuus. Usutav ei ole, et lastele ostetakse igal aastal 100 euro eest talvesaapaid. 360 eurot aastas ühe vanema osas on piisav, mida on näidanud ka eelnev praktika. Hügieen on arvestatud toidukulu sisse ja nii suur ei saa kulu olla. Ülepaisutatud on kulud hügieenile 5 eurot. Shampoon maksab alla viie euro ja sellest jagub mitmeks kuuks. Huvitegevuse hulka on arvestatud ka esindaja piletikulu. Tantsiv laps ei pea ostma endale piletit ja kosja ei ole kohustatud tasuma laste ema piletite eest. Põhitreening kaks korda nädalas on 10 kuud. Kui on rohkem kui üks laps, siis on 38 eurot kuus. Riia külastus oli erand. Sünnipäevad korraldab iga vanem omal soovil. Kostja ei nõustu seadmete kuluga. Kostja ei pea vajalikuks, et lastele ostetaks kalleid Apple sülearvuteid ja telefone. Lisaks saab hagejate ema peretoetust 110 eurot, mis tuleb elatiselt maha arvestada ning igal aastal tulumaksutagastuse ca 580 eurot. Samuti elab hagejatega koos hageja uus elukaaslane, kellede kulud tuleb samuti arvestada maha eluasemekuludest ja TV kuludest.
17. Hagejad veedavad kostjaga kuus umbes 20%, millisel ajal on hageja kulud lastele 150 eurot (transport 12 eurot, eluase 30 eurot, toit 30 eurot (sisaldab hügieenitarbeid), tervishoid 10 eurot, riided 10 eurot, muud kulud (väljasõidud, piletid) 60 eurot).
18. Peale pere lahkuminekut tegid kostja ja hagejate ema kokkuleppe, et hagejate elukoht on pool ajast ema juures ja pool ajast isa juures ning lepiti kokku hagejate kulude jagamine, mille osas hagejate ema koostas tabeli ja isa kandis kulud. Keskmiselt kandis kostja laste kulude katteks 55,71 eurot kuus. Kokkulepe on toimunud senini. Mingist hetkest hageja ema enam kulusid kostjale ei esitanud ja leidis, et lapsed peavad elama emaga. Suvel 2017 hoiti hagejad kostjast eemale ja kostjal võimaldati hagejatega aega veeta üks nädal. Peale suvepuhkust olid lapsed mõjutatud ja rääkisid, et ei soovi enam elada pool aega isa ja pool aega ema juures. Kuigi xxx sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist leidis, et järsud muudatused laste elus ei ole head, otsustas hagejate ema eirata lastekaitse soovitusi ja rikkuda hagejate ema ja isa vahelisi kokkuleppeid ning otsustas, et lapsed elavad edaspidi ema juures. Hagejad on korduvalt öelnud, et tahavad elada isaga. Hagejate ema on teinud takistusi isal lastega suhelda. Kostja soovib lapsi kasvatada ja, et lapsed elaksid poole aja isa juures ja poole aja ema juures. Kuna hagejate ema tegi takistusi lastega suhtlemisel, siis sõlmiti kokkulepped lastekaitse töötaja juures. Kohtu seisukoht
19. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
20. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. 3

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed (tl 4-5), seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on alates vanemate eraldi elama asumisest elanud koos emaga alates 01.11.
3. Puudub vaidlus, et pooled on lastekaitse töötaja juuresolekul kokku leppinud, et kostja veedab lastega iga paaritu nädala nädalavehtuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isa palub elatise väljamõistlisel arvestada ka aega, mida lapsed veedavad isaga.
4. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-165-13 (p 12) asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. 16.

§ 143

lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Hagejate vanemad on lastekaitse töötaja juuresolekul kokku leppinud, et kostja veedab lastega iga paaritu nädala nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Seega viibivad lapsed isa juures arvestuslikult ühes kuus ligikaudu 4 päeva. Kohus loeb tõendatuks, et hagejad elab koos oma emaga ja suhtlevad isaga kokkuleppe alusel. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal

§ 100lg 2 tulenev kohustus hagejatele elatist maksta.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti on kohus seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda.

1. Kohtu hinnangul ei ole laste isa juures viibimise aeg (ligikaudu 4 päeva) sedavõrd pikk aeg, et annaks alust miinimummäärast väiksemat elatist välja mõista. Lapsed elavad põhilise aja ema juures ja laste ema peab kandma olulise osa lastega seotud kuludest. Laste isa juures viibimine neid kulusid olulisel määral ei vähenda. Laste toidu- ja tervishoiukulude osas isa juures viibimise ajal on hagejate vanematel võimalik eraldi kokku leppida ja teha vastavas osas ümberarvestus. Kuivõrd hagejad elavad koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele, jalanõudele ja muuks eluks vajalikule teeb vanem, kellel on igapäevane ülevaade ja teave lapse vajadusest, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti ning millega välistataks ka võimalikud põhjendamatud vaidlused lapse riiete või muu lapsele esmavajaliku üle hageja vanemate vahel. Samuti märgib kohus, et lastega koos aja veetmine ei eelda tingimata tavapärasest suuremate kulutuste tegemist. 4
2. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. 19. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist.

1. Kohus leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista alates 01.04.2018 hagejate kasuks elatis miinimumsummas. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majanduslikult hagejatele elatist maksta. Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus kostja ülalpidamisvõimet. Samuti ei ole kostjal rohkem alaealisi ülalpeetavaid.
2. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).
3. Käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja ei ole hagejatele alates 01.11.2017 regulaarselt elatist maksnud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on elatise tasumisele vastu vaielnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi piisavalt elatist maksmast, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. 23.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates 01.11.2017 kuni 31.03.2018 summas 2 440 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejatele tasunud elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on perioodil 01.11.2017-31.03.2018 tasunud hagejatele elatist kokku 260 eurot, mis tuleb hagejate poolt taotletud summast maha arvata. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise nõuet summas 2 180 eurot, ehk 1 090 eurot kummagi hageja kohta.

1. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks elatise alates 01.04.2018 miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2018 500 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on alates 01.01.2018 on elatise miinimummäär 250 eurot. Kohus rahuldab osaliselt ka hagejate tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 01.11.2017-31.03.2018 eest summas 2 180 eurot. Kohus 5 jätab rahuldamata hagejate nõude mõista välja elatis ajavahemiku 01.11.2017-31.03.2018 eest summas 260 eurot.
2. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 6