KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 1 p 1 alusel kriminaalasjas nr 1-18-3403 Tartu Maakohtu 20.

aprilli 2018. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3.

§ 76

lg 5 alusel määrata Heigo Rillole katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 15. oktoobrini 2019, kuid mitte lühemana kui kuus kuud käesoleva määruse jõustumisest. Samaks ajaks allutada Heigo Rillo käitumiskontrolli nõuetele. 4.

§ § 751 lg-te 3 ja 4 alusel kohaldada Heigo Rillo suhtes elektroonilist valvet kogu katseaja ulatuses alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 5. Katseajal on Heigo Rillo kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 alusel määrata Heigo Rillole katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholisõltuvust või elustiili; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud inimestega; 6) alluda elektroonilisele valvele. 7.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus tunnistas
3. aprilli
4. a otsusega Heigo Rillo süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Tartu Maakohtu 7.

juuli

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6558 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis H. Rillo liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. H. Rillo karistusaeg algas
2. aprillil 2018 ja lõpeb
3. oktoobril
6. novembril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H. Rillo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad H. Rillo ennetähtaegset vabastamist.
7. Tartu Maakohus jättis
8. detsembri
9. a määrusega H. Rillo karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et H. Rillo ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata

§ 76lg-s 4 sätestatud sisulised eeldused.

H. Rillot on kriminaalkorras karistatud eelnevalt kahel korral. Vangistuses on ta esimest korda. Ta kannab vanglakaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samasuguse teo eest on teda ka varasemalt karistatud – Tartu Maakohtu 7. juuli 2017. a otsusega tunnistati H. Rillo süüdi

§ 424järgi ja talle mõisteti 2

§ 74alusel täitmisele pööramata.

Praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime katseajal. Kuna H. Rillo ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud, ei teki veendumust, et kantud vangistus on avaldanud piisavat mõju ning et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Vanglas on H. Rillo töötanud osakonna koristajana ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi H. Rillol ei ole. Vabanemisel soovib ta elama asuda vanaema juurde. Enda sõnul saab süüdimõistetu asuda tööle kas OÜ-se A. või OÜ-sse L. Garantiikirju tööle saamise kohta ta kohtule esitanud ei ole. H. Rillo poolt uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. H. Rillo ise on selgitanud, et kõik tema kuriteod on olnud seotud alkoholi tarvitamisega. Kohus ei olnud veendunud, et süüdimõistetu mõistab täiel määral oma alkoholiprobleemi ja selle tagajärgi. Seega ei ole kindlust selles, et ta vabaduses alkoholi tarvitama ei hakka. Sellest tulenevalt on reaalne oht, et H. Rillo paneb vabaduses toime analoogse kuriteo. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Rillo. Ta palub kohtumääruse tühistada ja end ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. H. Rillo märgib, et ta on vanglas esimest korda. Ta soovib karistuse lõpuni kanda vabaduses. Vangla ja prokurör on tema vabastamisega nõus. H. Rillo toonitab, et ta on oma süüd tunnistanud ja tehtut kahetsenud. Ta on läbinud vanglas alkoholiprogrammi ja loobunud täielikult alkoholist. Ta ei pane toime uusi kuritegusid. Ta saaks koheselt ametlikult tööle ehitajana Maarja-Magdaleena külas. Samuti on tal võimalus tööle asuda OÜ-s A. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 76lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused H.

Rillo tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamiseks on täidetud. Arvestades H. Rillo määruskaebuses toodud argumente, peab ringkonnakohus otsustama, kas süüdimõistetu vabastamiseks esinevad ka

§ 76lg-s 4 ette nähtud sisulised eeldused.

1. Riigikohus on märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Erinevalt maakohtust peab ringkonnakohus võimalikuks, et vanglakaristus on juba praeguseks eesmärgi täitnud ning H. Rillo ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid.
2. Sellise positiivse tulevikuprognoosi kasuks räägib eelkõige asjaolu, et H. Rillo käitumine vangistuses on olnud hea. Ta on vanglas end ülal pidanud korrektselt, distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on töötanud ja läbinud nüüdseks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vangla koostatud iseloomustusest ja määruskaebusest nähtuvalt on H. Rillo kahetsenud oma varasemaid rikkumisi ja avaldanud siirana näivat kavatsust alkoholi mitte enam tarvitada ning elada seadusi järgivalt. Eeltoodu võimaldab näha soovitud muutusi süüdimõistetu suhtumises ja hoiakutes. Ka H. Rillo vabanemisjärgsed elutingimused on tema õiguskuulekat käitumist soodustavad. Süüdimõistetul on vabaduses kindel elukoht vanaema juures, reaalsed väljavaated töö saamiseks ning toetavad lähedased. Oma vanemate ja õdedega on H. Rillol läbisaamine hea ning vangistuse ajal on toimunud suhtlemised igapäevaselt telefoni ja kirja teel.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et H. Rillo eelnevast elukäigust ja tema isikut iseloomustavatest andmetest tulenev ohuprognoos varjutab teda positiivselt iseloomustava teabe. Nimelt tuleb silmas pidada, et ehkki H. Rillo on seni jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata varasematele karistamistele ja seda ka katseaja tingimustes, on 3

§ 751

lg 3 näeb ette, et elektroonilise valve tähtaja võib määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtukolleegium peab põhjendatuks kohaldada H. Rillole elektroonilist valvet kogu katseaja ulatuses. 11. H. Rillo õiguskuulekal teel püsimisele aitab lisaks elektroonilise valve kohaldamisele kaasa ka tema allutamine kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ning täiendavate lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 alusel.

Katseaja tähtaeg tuleneb

§ 76

lg-st 5, mis näeb ette, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega tuleb H. Rillole katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 15. oktoobrini 2019, kuid mitte lühemana kui 6 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrollile tuleb H. Rillo allutada

§ 76lg 5 alusel samuti selleks ajaks.

Katseaeg hakkab

§ 78p 2 kohaselt kulgema kohtulahendi jõustumisest. 12. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja Kr

MS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb H. Rillo vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või kui see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb H. Rillo kandmata karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

1. Ringkonnakohus rõhutab lõpetuseks veel, et ärakandmata karistusosast loetakse H. Rillo lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratavaid kohustusi. Seega peab H. Rillo suhtuma katseaega täie tõsidusega. Olgu eraldi välja toodud, et süüdimõistetule pannakse mh kohustus mitte tarvitada alkoholi. Ka vaid selle keelu rikkumine võib olla piisav saatmaks H. Rillo tagasi kinnipidamisasutusse.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a määruse, vabastab H. Rillo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ja rahuldab süüdimõistetu määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4