Obsah (5)
§ 344§ 345§ 63§ 65§ 76Kriminaalasi nr 1-17-9861 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.11.2018) Kriminaalasja number 1-17-9861
§ 344
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangitsust;
§ 345
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.
§ 63
lg 2, § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
§ 65
lg 1 alusel loeti mõistetud karistus (10 kuud vangistust) kaetuks Harju Maakohtu 24.11.
- a otsusega mõistetud raskema karistusega (5 aastat vangistust) ja mõisteti Evgeny Petrusevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 24.11.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.11.
- Tartu Vangla esitas 25.10.2018 kohtule materjalid Evgeny Petrusevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Evgeny Petrusevi tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Evgeny Petrusevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Evgeny Petrusev avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Selgus, et vabanemise korral hakkaks süüdimõistetu elama koos ema ja vennaga. Mõlemal on tervisega probleeme. Kinnipeetaval on ka elukaaslane ja kaks last, kellest üks on alaealine. Ta sooviks abikaasaga suhted taastada, tegeleda laste kasvatamisega ja aidata ema. Kaitsja esitas kohtule tõendid Evgeny Petrusevi ema ja venna tervisliku seisundi kohta, täituri tõendi, kust selgub, et Evgeny Petrusevil on võlgnevus praegu 14302,50 eurot, mitte 68544,68 eurot nagu on kirja vangla iseloomustuses. Kaitsja esitas ka tasu taotluse ja palus jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda. Kaitsja märkis, et Evgeny Petrusev on karistusest ära kandnud üle poole. Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid esimene ja teine kuritegu on omavahel seotud. Isikul on vabaduses kindel elukoht, ta on kogu elu töötanud, samuti töötas ta ka vanglas. Vabaduses on garanteeritud töökoht. Evgeny Petrusev on läbinud sotsiaalprogrammi, riigikeele kursuse. Programmi tulemusena oskab ta näha probleeme ja leida neile lahendusi. Kaitsja leiab, et riskid seoses materiaalse olukorra ja elukohaga puuduvad. Suhted lähedastega on säilinud. Ta asub elama ema ja venna juurde, ema vajab hooldamist. Suhe on säilinud ka oma täisealise pojaga. Isikul puuduvad probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Rahalised nõuded on oluliselt väiksemad, kui kirjas iseloomustuses, vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja leidis, et prokuröri arvamus on täiesti põhjendamatu ja palus Evgeny Petrusev vabastada enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
(4)Käesolevaks ajaks on Evgeny Petrusev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on Evgeny Petrusev karistuse kandmise ajal motiveeritult töötanud, õppinud riigikeelt ja läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Praeguseks on kinnipeetavaga on läbi viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Sotsiaalprogrammi läbiviija tagasiside kohaselt eitab kinnipeetav kuritegusid, mille eest karistust kannab ja leiab, et teda on süüdi lavastatud tuttavate/äripartnerite poolt. Kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Evgeny Petrusevi vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on võimalik asuda elama oma venna juurde, kus elas ka enne kinnipidamist. Lisaks vennale elab samal aadressil ka nende ema, kes vajab pidevat kõrvalist abi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringset. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet on 24.04.2018 algatanud Evgeny Petrusevi pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et on nõus elama asumisega Venemaal, kuid eelistaks jääda Eestisse. Süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutavad tasumata rahalised nõuded. Positiivne on, et suuremas osas on võlgnevused praeguseks tasutud. Vangistuse ajal on süüdimõistetut majanduslikult toetanud vend, kes on valmis seda jätkama ka vabanedes. Tööle on Evgeny Petrusevil võimalik asuda xxxxxxxxxxxxs. Kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib kinnipeetav taastada suhted abikaasaga, osaleda laste kasvatamises ning olla abiks emale. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Evgeny Petrusevi vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks praegu ennatlik. Evgeny Petrusev kannab liitkaristust olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega ähvardamise eest; võõra asja rikkumise ja hävitamise eest, millega tekitati oluline kahju; võõra asja süütamise eest, millega põhjustati oht inimeste elule ja tervisele ning dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Evgeny Petrusev pani kuritegusid toime lühikese ajavahemiku vältel ja sarnasel viisil, kõrvaltvaataja seisukohast tühistel põhjustel (nagu on kirjutatud kohtuotsuses). Tema süü kuritegude toimepanemisel oli äärmiselt suur. Tema õigusvastase tegevuse tagajärjel hävines mitmete isikute vara ulatuslikul määral. Kuritegude toimepanemist tunnistab süüdimõistetu vaid osaliselt. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et on pannud toime kuriteod, milles teda on varasema kohtuotsusega süüdi mõistetud. Kaitsja märkis samas, et kuritegude toimepanemise tingis väljapääsmatu olukorda, millesse Evgeny Petrusov oli sattunud. Kuritegusid, milles Evgeny Petrusev viimase kohtuotsusega on süüdi tunnistatud, kinnipeetav jätkuvalt ei tunnista. Eeltoodu tõttu ei ole kohus veendunud, et praeguseks ärakantud karistus oleks kinnipeetava suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse muutnud määral, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise vabaduses. Mõistmata oma õigusvastase käitumise tegelikke põhjuseid ja tagajärgi, püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Süüdimõistetu väide, et ta on oma süüd teadvustanud läheb vastuollu muu kohtuistungil avaldatuga ja ei ole seetõttu tõsiseltvõetav. Ilmselt on vähemalt osade kuritegude tunnistamine seotud sooviga pääseda võimalikult kiiresti vabadusse. 3
(4)Võttes eeltoodut kokku on kohus arvamusel, et karistus ei ole Evgeny Petrusevi puhul oma eesmärki veel täitnud, mistõttu hetkel tema vabastamine, s.o kaks aastat enne karistuse lõppu, oleks ennatlik. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses ja seaduses sätestatud tähtaja möödumisel on kohtul võimalus uuesti hinnata, kas süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Eelneva põhjal jätab kohus Evgeny Petrusevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Evgeny Petrusevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.11.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Viktoria Ivanova. Kaitsja esitas 15.11.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 171,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 171,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Kohtuistungil taotles kaitsja sõidukulude, summas 93 eurot, jätmist riigi kanda. Kohus ei pea seda põhjendatuks, kuna kaitsja osavõtt käesolevast menetlusest ei ole kohustuslik. Süüdimõistetu taotles endale konkreetset kaitsjat mujalt piirkonnast ja seega pidi ta ka kaitsja sõidukuluga arvestama. Seega tuleb Evgeny Petrusevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)