4-18-137/55

(233017007019)Kohtunik Sekretär Heili Sepp Väärteoasi Aleksandr Malovitško kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik A K 27.12.2017 kiirmenetluse otsuse nr 233017007019 peale Menetlusalune isik/Kaebuse esitaja Aleksandr Malovitško Marju Palm isikukood 39408193720; elukoht xxx Kaebuse esitaja kaitsja Andres Kuusk isikukood 36709052730; xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Irina Reino Tunnistajad: A K ja A F Kohtuistungi toimumise aeg 21.01.2019 RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Malovitško kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik A K 27.12.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233017007019 läbi vaatamata ning tagastada kaebus Aleksandr Malovitškole.
2. Jätta läbi vaatamata kaebuses sisalduv taotlus õigusabikulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. MAAKOHUS TUVASTAS
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik A K 27.12.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233017007019 karistati A. Malovitškot LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.
4. 10.01.2018 esitas Aleksandr Malovitško kaitsja Andres Kuusk kaebuse kohtuvälise menetleja 27.12.2017 otsusele, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning kaebaja kantud menetluskulude väljamõistmist. Alternatiivselt taotleti rahatrahvi vähendamist ja selle tasumise võimaldamist vähemalt 12 kuu jooksul.
5. 12.01.2018 määrusega võttis Viru Maakohus esitatud kaebuse menetlusse ning määras kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 13.02.2018 algusega kell 13.
6. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.03.2018 otsusega rahuldati Aleksander Malovitško kaebus, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. A. Malovitško taotlus valitud kaitsjale makstud õigusabikulude hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Maakohtu otsuse peale esitas 08.05.2018 kohtuväline menetleja kassatsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.10.2018 otsusega tühistati Viru Maakohtu 16.03.2018 otsus ning Aleksandr Malovitško väärteoasi saadeti Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
7. 01.11.2018 registreeris Viru Maakohus uueks arutamiseks saadetud Aleksandr Malovitško kaitsja Andres Kuuse kaebuse kohtuvälise menetleja 27.12.2017 otsuse peale. 13.11.2018 määrusega võttis Viru Maakohus esitatud kaebuse menetlusse ning määras kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 21.01.2019 algusega kell 11.
9. Kohtuistungile ei ilmunud ei kaitsja ega kaebuse esitaja. Andres Kuusk teavitas 18.01.2019 kohut kirjalikult, et ta ei ole enam selles asjas kaitsja, kuna tal puudub esindusõigus. Aleksandr Malovitško sai kutse 21.01.2019 kohtuistungile ilmumiseks isiklikult kätte 19.11.
10. Kutses kajastus selgelt, et ilmumine on kohustuslik ja tema mitteilmumise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata. Kohtusekretär helistas kohtuistungi määratud algusajal Aleksandr Malovitškole, kes väitis algul, et ei ole mingisugust kaebust esitanud, aga hiljem möönis, et kaebuse esitamisega oli seotud tema endine tööandja. Kaebaja sõnul on ta tööl ning 21.01.2019 ta istungile ei tule. Ta ei esitanud taotlusi istungi edasilükkamise osas suuliselt ega kirjalikult ega väljendanud ka mingisugust huvi istungi edasise toimumise osas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, leiab, et Aleksandr Malovitško kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamises tuleb jätta läbi vaatamata.
12. VTMS § 126 lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Praeguses asjas leidis kohus, et kaebaja osavõtuta ei ole võimalik väärteokaebust läbi vaadata, arvestades, et määravaks (ka RKKKo 4-18-137 p 22 kohaselt) on asjaosaliste diametraalselt lahknevad seisukohad hädaseisundi esinemise osas, mistõttu olnuks vaja kaebuse esitaja ja tunnistajad selles küsimuses üksikasjalikult üle kuulata. Seetõttu kohustas kohus kaebajat kohtuistungist osa võtma. Selliselt on kaebajale edastatud ka kohtukutse – kohtukutses on sõnaselgelt selgitatud, et isik on kohustatud kohtukutses märgitud ajal kohtuistungile ilmuma. Kohtukutse anti kaebajale isiklikult allkirja vastu kätte. Seega oli kaebaja teadlik nii kohtuistungi toimumise ajast kui kohast, samuti sellest, et kohtuistungist osavõtt on kohustuslik ning ilmumise võimatuse korral tuleb sellest kohut viivitamata teavitada.
13. Eelöeldule vaatamata A. Malovitško 21.01.2019 kell 11.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ega pöördunud ka kohtu poole, et mitteilmumisest teavitada või väljendada soovi asja arutamine edasi lükata. Kohtusekretäri telefonikõne peale teavitas kaebaja, et ei jõua 2 kohtuistungile ning oli selle sootuks unustanud, kuid ta ei taotlenud ka kohtuistungi edasilükkamist. Kohtuistungil toetas kohtuvälise menetleja esindaja kohtu seisukohta kaebuse läbi vaatamata jätmise osas, kuna isik, olles teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, jättis kohtuistungile ilmumata.
14. Nende asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et on igati põhjendatud ja seaduslik jätta kaebus sisuliselt läbi vaatamata. Kaebuse esitaja, olles teadlik kohtuistungist ja istungile ilmumise kohustuslikkusest, ei teavitanud kohut mõjuvatest põhjustest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning telefonivestlusest temaga saab järeldada, et neid põhjuseid ei olegi. Võib julgelt järeldada, et kaebuse esitaja mitteilmumine ei ole tingitud millestki muust kui huvipuudusest kaebuse menetlemise vastu – seda kinnitab nii 21.01.2019 telefonivestlus temaga, tema üleüldine passiivsus (sh ei ilmunud ta ka 2018.a toimunud maakohtu istungile asja eelneval arutamisel ega teavitanud ilmumata jäämise põhjendustest) ning kaudselt ka asjaolu, et kohtuistungile ei ilmunud ka kumbki kaebuses taotletud tunnistajatest, kes pidanuks andma ütlusi alibi kohta. Samuti pole kohtule esitatud VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.
15. VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei olnud kohtul ühtegi alust asja arutamise edasilükkamiseks VTMS § 125 alusel, sh kaebuse esitaja ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Seega järeldub osutatud õigusnormi sõnastusest, et kohtul puudub praegu kaalutlusõigus otsustamaks, kas lahendada kaebust kaebaja osavõtuta või mitte, vaid seadusandaja on sellisel juhul kaebaja kaebuse arutamisele ilmumata õigusliku tagajärjena näinud ette üksnes kaebuse läbi vaatamata jätmise.
16. Kuna käesoleval juhul jättis kaebaja kaebuse arutamisele ilmumata ja kohtusse ei ilmunud ka tema kaitsjat, siis tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. Kuna kaebus jääb tervikuna läbi vaatamata, siis puudub kohtul alus ka selles sisalduva menetluskulude hüvitamise taotluse läbivaatamiseks.
17. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 126 lg-st
18. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3