Obsah (6)

§ 184§ 65§ 68§ 76§ 75§ 74

Kriminaalasi nr 1-15-5479 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5479 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.09.2010.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust, võrra. Marko Kuigile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 15.04.

1. a ja lõppeb 15.04.
2. a. Vangla toetab Marko Kuigi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Marko Kuigi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Marko Kuigi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter aadressilxxxxxxxxxxxxx linnas kuulub xxxxxxxxxxxxxe, kes on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korteris elama asuv xxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Marko Kuik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja leidis, et Marko Kuigi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Marko Kuigi ja tema kaitsja, leiab, et Marko Kuigi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Marko Kuik kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Marko Kuik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Marko Kuik andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. 2 Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Marko Kuigi vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub xxxxxxxxxxxxxx, kes on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on andnud ka Marko Kuigi abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxx, kes plaanib Marko Kuigi vabanedes korterisse elama asuda. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Marko Kuigi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Marko Kuik on kriminaalkorras karistatud kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, s.o suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus käitlemises. Harju Maakohtu 01.09.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8609 anti Marko Kuigile võimalus kanda mõistetud karistust osaliselt ka vabaduses. Nimelt määras kohus, et Marko Kuigil kuulub mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o 3 aastat vangistust jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata

§ 74alusel 3-aastase katseajaga.

Sellele vaatamata ei kasutanud Marko Kuik talle antud võimalust kanda karistust osaliselt vabaduses. Kuna Marko Kuik rikkus talle määratud kohustusi, tuli kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule erakorraline ettekanne ja seda korduvalt. Nii määrati Harju Maakohtu 09.02.

1. a määrusega esmalt Marko Kuigile täiendavaid kohustusi – pöörduda psühhiaatri poole 1 kuu jooksul ja läbida sõltuvusvastane ravikuur ning osaleda narkosõltuvuse vastases sotsiaalprogrammis. Marko Kuigile mõistetud ja ärakandmata karistus pöörati aga Harju Maakohtu 05.06.
2. a määrusega täitmisele. Seda põhjusel, et alates veebruarist
3. a ei olnud kriminaalhooldusametnikule teada Marko Kuigi asukoht. Marko Kuik lahkus Eesti Vabariigist pärast uue kuriteo toimepanemist jaanuaris
4. a ja ta tabati aprillis
5. a Soome Vabariigist (tema enda selgituste kohaselt tuli Rootsist, laevalt maha tulles peeti kinni). Lisaks on kohtu arvates äärmiselt oluline, et Marko Kuik pani uue kuriteo toime katseajal. Seega, vaatamata varasemalt mõistetud karistusele on Marko Kuik jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et eelnev karistus ei mõjutanud Marko Kuiki õiguskuulekusele. Kuna Marko Kuik on varasemalt rikkunud raskelt ka kriminaalhoolduse nõudeid ja jätnud täitmata kohtu poolt määratud kohustused (ennekõike lahkunud riigist ja olnud välisriikides enam kui 2 aastat), puudub kohtul veendumus, et Marko Kuik oleks sellel korral suuteline kõiki kohutusi ja nõudeid täitma. Siinkohal peab kohus positiivseks, et Marko Kuik on motiveeritud oma senist käitumist ja tegutsemist muutma, kuid arvestades varasemat elukäiku puudub kohtul võimalus olla Marko Kuigi väidetes veendunud. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud rasked. Marko Kuigi poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Kuriteo raskust näitab kohtu arvates ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine amfetamiini kogus 960,3 g, mida Marko Kuik koos kuriteo kaasosalisega plaanis maha müüa. Samas on oluline, et puhast narkootilist ainet 3 oli selles üksnes 67,1 g. Sellele vaatamata oleks ainest narkojoobe saanud tekitada rohkem kui 500-le inimesele. Lisaks arvestab kohus, et Marko Kuik käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid nii enda tarbeks, kui ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus peab positiivseks, et Marko Kuik on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Sõltuvus narkootilistest ainetest on Marko Kuigi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Kohus peab positiivseks, et Marko Kuik on motiveeritud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma ja on selleks astunud vastavaid samme ka karistuse kandmise ajal. Samas arvestab kohus, et Marko Kuik on ka varasemalt üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda (kohustust läbida ravi on määratud talle ka kohtu poolt), kuid sellele vaatamata on ta jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist (sh välisriigis viibides). Seda vaatamata lähedaste igakülgsele toetusele ning kindla töö- ja elukoha olemasolule. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Marko Kuigilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei ole veendunud, et Marko Kuik oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ja asjaolule, et Marko Kuik on vabanemise korral nõustunud läbima täiendavaid programme ja pöörduma nõustamisele. 3.2 Kohus peab positiivseks Marko Kuigi käitumist karistuse kandmise ajal. Marko Kuik on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Marko Kuik on osalenud sotsiaalprogrammides 12 sammu ja Eluviisitreening (individuaalselt). Marko Kuik on osalenud töövihiku Tagasilanguse ennetamine analüüsis. Ta on omandanud puidupingioperaatori eriala ja osalenud tööhõives. Marko Kuigil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral on Marko Kuigil kindel elukoht aadressil Eha 28, Tartu linn ja kindel töökoht xxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Marko Kuigil ka lähedaste igakülgne toetus. Samas olid nimetatud asjaolud Marko Kuigil olemas ka varasemalt, kuid need ei hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus peab kahtlematult positiivseks, et Marko Kuik soovib vabanemise korral elukeskkonda vahetada (vältida varasemat sõpruskonda). Samas ei ole muudatused elukeskkonnas varasemalt toonud kaasa seda, et Marko Kuik loobub narkootiliste ainete tarvitamisest. Sealhulgas on Marko Kuik jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist ka välisriigis viibides (kokaiini), kuigi ta oli varasemalt läbinud sõltuvusravi ja programmi.
6. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Marko Kuigi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, Marko Kuigi isik). Kohus peab positiivseks, et Marko Kuik on avaldanud soovi ja tahet oma senist eluviisi muuta ning on selleks ette võtnud ka konkreetseid samme. Sellele vaatamata ei pea kohus nimetatud asjaolu käesoleval ajal piisavaks, et Marko Kuik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve alla vabastada, s.o seaduses ettenähtud esimesel võimalusel. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, Marko Kuigile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kuritegude toimepanemise eest 7 aastat vangistust, millest Marko Kuik on käesolevaks ajaks ära kandnud vähem kui 3 aastat 7 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse Marko Kuigi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Marko Kuigi tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem, kui 3 aastat 5 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Marko Kuigil jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn 4 Kohtunik 5