lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
) § 86 kohaselt võlgniku vannet andma võlgniku juhatuse liiget R H’i (isikukood xxx). Äriregistri andmetel on võlgniku tegevusalaks „Muude ehitusmaterjalide ja tarvikute jaemüük“. Äriregistrile viimati esitatud majandusaasta aruanne kajastab 2016. aasta majandustulemusi. Võlgniku juhatuse liikme esitatud bilansi kohaselt moodustab seisuga 25.10.2018 võlgniku kahjum -80 264,04 eurot ning võlgniku omakapital on 89 573,82 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt, tekkisid ettevõttel majandusraskused esmakordselt aastal 2015, kui võlgniku üks olulisemaid kauba tarnijaid (25% 2014 majandusaasta käibest) xxx AS osteti teise ühingu poolt ära. Sellest tulenevalt muutus oluliselt tarnija tootevalik ja tarnetingimused. Tooted, mida võlgnik seni oli edukalt eesti turul müünud võeti tootmisest üldse maha. Antud tarnijaga seotud muutused põhjustasid võlgnikule tarneraskusi, mis omakorda viisid äriliste raskusteni. Samuti langes koostöö ära võlgniku teise suurema tarnijaga, kelleks oli xxx (15% 2014 majandusaasta käibest), mis kokku põhjustas võlgnikule ahelreaktsioonina üldised raskused, millest võlgnikul 2 välja tulla ei õnnestunud. Tekkinud olukorra parandamiseks esitas võlgnik kohtule taotluse ettevõtte saneerimiseks, mille ka kohus 20. oktoobri 2016 kohtumäärusega kinnitas. Saneerimiskava suutis võlgnik täita kuni käesoleva aasta oktoobrini, kuid tekkinud põhjustel osutus see lõpuks võimatuks. Peamiseks põhjuseks oli septembris Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnevuse ajatamise graafiku tühistamine ja pangakontode arestimine, mis omakorda muutis ettevõtte majandustegevuse jätkamise võimatuks. Teiseks oluliseks põhjuseks saab pidada tekkinud rendivõlga xxx AS-i ees, kelle poolt öeldi ka erakorraliselt üles kaupluse rendileping. Läbirääkimised ei õnnestunud ning info jõudmine tarnijateni vähendas kaupluse müüki nullini. Kolmandaks tekkisid probleemid personaliga, kuna mitmete töötajate poolt leidis aset õigusvastane tegevus nii varguste kui ka paigaldusteenuse Kodustuudiost oma tuttavatele „mööda suunamise“ näol, mis omakorda sundis osade töötajatega töösuhted lõpetama. Vähenenud töötajate arv omakorda ei võimaldanud juhtkonnal keskenduda tarvilisel määral projektimüügile, hoidmaks tasakaalu jae- ja projektimüügi osas, millistest esineme annab nö katte igapäevastele kuludele, ent teine annab suurema osa kasumist. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik tegutsenud kuni ajutise halduri väljakuulutamiseni aktiivse majandus- ja kutsetegevusega. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade maht ca 662 149,87 eurot, millise moodustavad: 1) Arvelduskontol olev raha 323,93 eurot; 2) Käibevara (varud laos) summas 552 816,68 eurot; 3) Transpordivahendid (kaks sõidukit) summas 1 225,18 eurot; 4) Põhivara summas 107 784,08 eurot. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku täitmata kohustuste suuruseks esialgsete hinnangute kohaselt vähemalt 597 430,27 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on võlgniku varade maht küll 662 149,87 eurot, kuid tegelik vara realiseerimise väärtus osutub ilmselt oluliselt madalamaks. Eeltoodu osas on oluline arvestada järgmisi aspekte: (
Ajutise halduri hinnangul võlgnikule kuuluv vara katab ajutise menetluse ja ka pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 152 eurot koos käibemaksuga ja kinnitada kulud 63,78 eurot koos käibemaksuga, mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arveldusarvele. 30.10.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega ning tasuga. Võlgnik jäi Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Kodustuudio pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Ustavi.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 597 430,27 eurot. Esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade maht ca 662 149,87 eurot, kuid tegelik vara realiseerimise väärtus osutub ilmselt oluliselt madalamaks. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.
Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige R H. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 152 eurot käibemaksuga ja tehtud kulutuste katteks 63,78 eurot (sh käibemaks).
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 4 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 152 eurot käibemaksuga ja tehtud kulutuste katteks 63,78 eurot (sh käibemaks), milline summa tuleb välja mõista võlgnikult.
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 ja § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse registriosakonnale märkuse tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.