) § 143 lg 3 3 kohaselt pärandvara arvel rikastunud. Kohtutäitur M K on seisukohal, et temal puudub info, miks pärandvara inventuuris on kohtutäitur M L märkinud C E AS (endine xxx OÜ) kohustuseks summa 383,47 eurot, kui nõude suurus oli pärandvara inventuuri koostamise ajal ning ka käesoleval hetkel 516,65 eurot, s.o põhivõlg 383,47 eurot ning kohtutäituri tasu 136,18 eurot. Kohtutäitur leiab, et pärija on
lg 3 kohaselt kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused ning kuna pärija E L ei ole esitanud avaldust pärandvara pankroti väljakuulutamiseks vastutab pärija võlgade tasumise eest täies ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane pankrotihalduri M K´u poolt 28.05.2018 otsuses viidatud ning käesolevas tsiviilasjas esitatud väide, et pärija E L vastutab võlgade tasumise eest täies ulatuses, sest R-S K pärandvara inventuuri nimekirja kohaselt oli tegemist pankrotiseisuga ning pärija E L oleks pidanud viivitamatult esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, mida ta kohtutäiturile teadaolevalt ei ole teinud.
kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.
lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude, seisukohtade ning kogutud tõendite kohaselt ei ole vaidlust selles, et E L on R-S K pärija, kellele
Pärandvara inventuurist (lk 4) nähtuvalt on R-S K pärandvara väärtus kokku 119,30 eurot ning kohustused kokku 9 119,70 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi pärandvara inventuurist nähtuvalt võis pärandvara olla panktoriseisus, ei ole PankrS § 9 lg-s 2 sätestatu pärija kohustuseks. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Seega on pärandavara pankrotiavalduse esitamine võlgniku pärija õiguseks, mitte kohustuseks. Pärija oli kohustatud pärandvara vastuvõtmisel ning pärandvara pankrotiavalduse mitte esitamisel arvestama
lg-s 3 sätestatuga.
lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused ning pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Käesolevas tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole pärija R-S K pärandvara pankrotiavaldust esitanud aga avaldaja poolt esitatud kaebusest nähtuvalt avaldaja ka ei tugine pärandvara ebapiisavusele. Avaldaja ei ole oma kaebuses tuginenud sellele, et ta ei ole kohustatud täitma pärandvara kohustusi oma vara arvelt, mistõttu taotleb ta kohtutäituri otsuse osalist tühistamist ning kohtutäituri poolt kinnipeetud summa 136,18 eurot tagastamist. Kaebuse kohaselt palub avaldaja kohtutäituri 28.05.2018 otsuse osalist tühistamist, kuna kohtutäitur M L poolt 13.08.2013 koostatud R-S K pärandvara inventuur ning pärandvara inventuuris kajastamata summa 136,18 euro kinnipidamiseks ei ole alust. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on kaebuse jätnud põhjendamatult rahuldamata, kuna eelnimetatud summa nõuet ei ole tähtaegselt esitatud üleskutsemenetluses ning avaldaja ei ole pärimisseaduse (
) § 143 lg 3 kohaselt pärandvara arvel rikastunud. Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et kohtutäitur M K algatas sissenõudja C E AS avalduse alusel täiteasja nr 008/2009/5267, mille aluseks on Harju Maakohtu 04.06.2009 otsus kriminaalasjas 1-08-10746 ja mille alusel kohustus R-S K tasuma sisseõudjale 383,47 eurot (6 000 krooni). Käesolevas tsiviilasjas on ka tuvastatud, et täiteasjas nr 008/2009/5267 on võlgnikule R-S K´le koostatud kohtutäituri poolt 13.07.2009 täitmisteade, mille kohaselt tuli täitedokumendi täitmisel vabatahtlikult täitmiseks antud tähtaja jooksul R-S K´l tasuda koos täitekuludega 7 050 krooni ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel oli võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 8 100 krooni. Tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt pidas kohtutäitur M 4 K avaldaja kontolt kinni lisaks põhivõlgnevuse summale (383,47 eurot) ka kohtutäituri tasu summas 136,18 eurot. Kohututäitur M K on 28.05.2018 otsuses (lk 6) märkinud, et temal puudub info, miks R-S K pärandvara inventuuris on kohtutäitur M L märkinud C E AS (endine xxx OÜ) nõude summaks 383,47 eurot olukorras, kus inventuuri koostamise ajal ning ka käesolevalt on nõude suuruseks 516,65 eurot. Sissenõudja C E AS leiab, et kuigi kohtutäitur M L on pärandvara inventuuris ekslikult jätnud märkimata kohtutäituri tasu nõude, ei tohiks kohtutäitur M L eksimuse eest vastutavaks pidada kohtutäitur M Ku´t, kes on teinud enda ametitoiminguid ning kelle tasunõue on õigustatud. Seetõttu on sissenõudja hinnangul põhjendamatu, et kohtutäituri tasu ei tuleks kinni pidada R-S K pärijalt. R-S K pärimismenetluse käigus on läbi viidud pärandvara inventuur.
lg 5 kohaselt koostatakse inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Kohtutäitur M L´a poolt läbiviidud R-Sulver K pärandvara inventuurist nähtuvalt on päritavaks kohustuseks 383,47 eurot C E AS-le (endine xxx OÜ).
lg 1 kohaselt on pärija vastutus pärast inventuuri tegemist seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärija vastutab pärast inventuuri tegemist üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud (
). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja kohustuste suurus on kinnitatud pärandvara inventuuris väljatoodud loeteluga ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud pärija kontolt kinni pidada summasid, mille aluseks on pärandvara inventuuris kajastamata nõuded. Kohtutäitur M K ei ole 28.05.2018 otsuses täiteasjas 008/2009/5267 põhistanud avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist kaebuse osas, mis puudutab E L´ele summa 136,18 euro (kohtutäituri tasu) tagastamist. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Vastavalt KTS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse tasude suurused on sätestatud KTS §-des 34 – 42. Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur M K´ul on õigus võtta ametitoimingu eest tasu ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist, piirneb pärija vastutus
lg 1 järgi pärandvaraga seotud kohustuste eest pärast inventuuri tegemist pärandvara väärtusega. Pärandvara inventuuri läbiviimisel tuleb võlausaldajatel oma nõuetest üleskutsemenetluses tähtaegselt teada anda ning pärija vastutab tähtaegselt teatamata nõuete eest üksnes ulatuses, milles ta pärandvara arvel veel rikastunud on (
Kohtu hinnangul ei ole seaduspärane, et avaldajal tuleb lisaks pärandvara inventuuris kajastatud kohustustele hüvitada ka kohustused, mis on ekslikult või teadmata põhjustel pärandvara inventuuris jäetud kajastamata. Kohus viitab
§-le 145, mille kohaselt kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et E L´e kaebus Tallinna kohtutäitur M K´u 28.05.2018 otsusele täiteasjas 008/2009/5267 kuulub rahuldamisele. Kohtutäitur M K´u 28.05.2018 otsus täiteasjades 008/2009/5267 tuleb tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata E L´e kaebuse temalt kinnipeetud summa 136,18 euro (kohtutäituri tasu) 5 tagastamiseks. Kohus kohustab kohtutäitur M K´ut uuesti läbi vaatama E L´e poolt kohtutäiturile 16.05.2018 esitatud kaebust osas, mis puudutab E L´elt kinnipeetud summat 136,18 eurot ning selle tagastamist. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 172 lg 10 kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Tulenevalt TsMS §-st 172 lg-st 1 ning lg-st 10 jätab kohus kaebuse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt tasus avaldaja kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 15 eurot (lk 7). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kohtutäitur M K’ult välja avaldaja E L´e kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot. Kuivõrd ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks nende rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.