Obsah (11)

§ 172§ 175§ 145§ 171§ 153§ 106§ 651§ 65§ 23§ 22§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2019, Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11003 Tsiviilasi Võlgniku Gristel Kukk pankrotiavald

§ 172ja 173 järgi: 6.

- Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul Gristel Kukk õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Gristel Kukk´el esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi

1. jaanuar 2019 -
2. jaanuar 2020 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 02.02.
3. a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (praegusel juhul Gristel Kukk ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Gristel Kukk kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. - Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (

§ 145lg 4, Ts

MS § 661 lg 1 ja 2). Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 27.07.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Gristel Kukk´e pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 04.12.2018 aruande, milles palub: 2 Tsiviilasi nr 2-18-11003

4. Lõpetada Gristel Kukk´e, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vabastada Andrus Õnnik Gristel Kukk´e pankrotihalduri ülesannetest. Määrata pankrotihalduri tasuks kokku x € ja lisanduv käibemaks x € ja hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank AS-is on EE
5. Algatada Gristel Kukk´e suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Gristel Kukk´e pankrotimenetluses oli ilmne, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja see ei ole ajutine, kuid pankrot kuulutati välja

§ 171lg 1 1alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutise halduri aruandes oli märgitud Gristel Kukk´e varade väärtuseks 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks kaheteistkümne võlausaldaja ees kokku 18 780,47€. Teade Gistel Kukk´e nõuete kaitsmise koosoleku kohta on avaldatud 29.10.2018. a elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded (nr 1376066). Tähtaegselt esitas nõudeavalduse 7 võlausaldajat, millest tunnustati kuue võlausaldaja nõue kokku summas 13 014,16 €. Aruande kohaselt on halduri poolt pankrotivarasse kinni peetud 11,75 eurot. Sellest on haldur teinud väljamakseid järgmiselt: 11,59 eurot ajutise halduri tasu Pärnu Maakohtu 27.07.2018 määruse alusel ning 0,16 eurot panga teenustasuna. Gistel Kukk´e pankrotimenetluses ei ole seoses vahendite puudumisega jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu jääb võlausaldajatel

§ 153

lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõuete osas saamata kokku 13 014,16 eurot, sh Krediidimenetluse Keskus OÜ-l 1901,37 eurot, Kohtutäituril Eha Nikker 34,52 eurot, BIGBANK AS-l 4483,65 eurot, SEB Pank AS-l 4092,15 eurot, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-l 431,39 eurot ja Julinus Inkasso OÜ-l 2071,08 eurot. Gistel Kukk´e pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Gistel Kukk´e pankrotimenetluses puudub müümata vara ja haldurile teadaolevalt puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kohtus

§ 106alusel nõudeid vaidlustatud ning kohtukulud puuduvad.

Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud OÜ-st xxxxx (xxxxxxxxx xxxx xxxxxx) saadav netotöötasu x € (bruto on miinimumpalk 500€). Haldur on igakuiselt teostanud arestitava/mittearestitava summa arvutusi ning andnud võlgniku käsutusse seadusega summa, millele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Arvestades asjaoluga, et võlgnikul on 2 alaealist last, ei ole tema töötasust lubatud kinnipidamisi teostada. Pankrotihaldurile pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. Gristel Kukk´e pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Gristel Kukk´e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks toob haldur välja järelemõtlematult võetud kiirlaenud ja muud maksekohustused ning uute laenude võtmine eelmiste kohustuste tasumiseks. Maksejõuetusele on aidanud kaasa võlgniku tervisliku seisundi halvenemine ning vahepealsel perioodil lähedaste isikute mõjutamisest tingitud mittetöötamine. Maksejõuetus 3 Tsiviilasi nr 2-18-11003 kujunes välja hiljemalt 2008 aasta alguseks, kui võlgniku suhtes avati täitetoimikud, mille tasumiseks tal vahendid puudusid. Gristel Kukk´e maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluse käigus on haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele kokku 100,80€ (4 kuud ja 6 päeva x 24,00€/kuus, sh käibemaks). Kulud on kandnud Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle. Gristel Kukk´e pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 11,59 €.

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks 2,32 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x €, millele lisandub käibemaks x € ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. 28.01.2019 kohus kuulas ära Gristel Kukk´e , kes kinnitas kohtule, et saab aru enda kohustustest usaldusisikuna. Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (800 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 08.01.2019 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 22.01.
2. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale, samadele järeldustele on kohus jõudnud ka pankrotimääruses. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22

lg 5 tähenduses seoses võlgniku poolt järelemõtlematult võetud kiirlaenude ja muude maksekohustustega, maksejõuetusele on kaasa aidanud võlgniku tervisliku seisundi halvenemine ning vahepealsel perioodil lähedaste isikute mõjutamisest tingitud mittetöötamine. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2008 aasta alguseks.

1. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 13 014,16 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab võlgnikule maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas (näiteks: makse suurus, mida võlgnikul on võimalik või tuleb maksta on suuruses 112,50 eurot, sellest 16,44 eurot (112,50€x14,61%) tuleb tasuda Krediidimenetluse Keskus OÜ-le; 0,30 eurot (112,50€x0,27%) kohtutäiturile Eha Nikker; 38,76 eurot (112,50€x34,45%) BIGBANK AS-le, 35,37 eurot (112,50€x31,44%) SEB Pank AS-le, 3,73 eurot (112,50€x3,32%) ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le ja 17,90 eurot (112,50€x15,91%) Julinus Inkasso OÜ-le); 4 Tsiviilasi nr 2-18-11003 2) juhul kui võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu ületab seaduses sätestatud palga alammäära, peab võlgnik sellest 75 protsenti tasuma võlausaldajatele (näiteks: võlgnik saab 690 eurot töötasu, sellest 150 eurot ületab kehtivat palga alammäära. Võlgnik on kohustatud 112,50 eurot (150,00€x75%) tasuma võlausaldajatele eelmises punktis näidatud arvestuste järgi).
2. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 23

lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja. 4. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri näidatud töömahtu x töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Arvestades tunnitasuks halduri tavalise tasumäära x eurot/tund, oleks halduri tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur määrata halduri tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ehk summas, mille ulatuses võlgnikul on võimalik saada tagastamatut menetlusabi. Kohus leiab, et taotletud tasu on mõistlik ja halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada x eurot + käibemaks x eurot.

§ 65lg 11 alusel haldur esitas taotluse võlgnikule halduritasu maksmiseks menetlusabi andmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu ja kulud, katmiseks. Kohus kuulutas Gristel Kukk´e pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud ning kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et võlausaldajad on valmis tegema täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega Gristel Kukk´e menetlusabi andmise eeldused on täidetud ning TsMS § 183 lg 2 alusel kohus mõistab riigituludest Andrus Õnniku kasuks välja halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, mis jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. 5.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest 5 Tsiviilasi nr 2-18-11003 vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 14.11.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajal puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Kohus edastab koos määrusega Gristel Kukk´ele võlausaldajate kontaktaktandmed ja pangarekvisiidid, millistele tuleb võlgnikul usaldusisikuna väljamaksed teha. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 6