Obsah (7)
§ 76§ 199§ 64§ 65§ 74§ 75§ 218KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.jaanuaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-9120 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Van
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Ragnar Moorast vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ragnar Moorast`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Ragnar Moorast tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega
§ 199
lg 1, § 423¹, §213 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses ja karistuseks mõisteti
§ 64
lg 1, 3 alusel 1 liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millele liideti
§ 65
lg 1 alusel Viru Maakohtu 21.02.2017.a otsusega mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
§ 74
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Ragnar Moorast ei pane 2-(kahe)aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 2¹ ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kohtuotsus jõustus 31.01.
- 30.01.2018 Viru Maakohtu kohtumäärusega pöörati täitmisele Ragnar Moorast´ile Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9120 mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on alates Ragnar Moorasti ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Määrus jõustus 28.03.
- Karistuse kandmise algus 12.07.2018 ja lõpp 12.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 12.01.
- Maksim Romanov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega . Kinnipidamisasutusest R.Moorasti kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kahel korral. Isik kannab vanglakaristust esimest korda. Käesolev kuritegu on vargus, arvutikelmus ning sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Varasemalt oli samuti karistatud juhtimisõiguseta auto juhtimise eest. Seega kuritegude kavandamise muster kordub ning õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise põhjuseks on isiku puudulik probleemide lahendamisoskus ning oskamatus mõelda oma tegude tagajärgedele. R.Moorastil toimusi ajavahemikul 4.09.201831.10.2018 psühholoogiga vestlused isiku hoolimatust elustiilist, ühiskonnas toimivate reeglite väärtustamisest, probleemide lahendamise oskuste arendamisest. Isik on töötanud alates 12.10.2018 vanglas koristajana. 17.12.2018 isikule koostatud tööle määramise kk toiudujagaja ametikohale. R.Moorastil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas R.Moorast koos emaga aadressil xxx, Ahtme linnaosa. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama samale aadressile. Tegemist on üürikorteriga ning vastavad nõusolekud, et isik saab sinna vabanemisel minna elama, on olemas. Vabanedes hakkab elama seal koos ema, isa ja õega. R.Moorast lõpetas xxxGümnaasiumis 9 klassi, ta omab kutseharidust tõendava dokumenti. Õppis kutsehariduskeskuses autotehniku erialal. Emakeel on riigikeel. Enne vangistust oli töötu. Töötukassas arvel ei olnud. Rahalised vahendid puudusid. Varasemalt töötas xxx tööde juhatajana, xxx tööde juhatajana. Isik on toime pannud varavastase kuriteo ja ise tunnistab, et varastama teda sundis sissetuleku puudumine. Mistõttu on majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttesse xxx. Ettevõte tegeleb ehituse valdkonnas Ida-Virumaal. Isik on töötanud alates 12.10.2018 vanglas koristajana. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Sooritatud kuritegude tõttu võib pidada isiku elustiili riskivaks ja hoolimatuks. Karistusregistri andmetel on isikul kaks alkoholi tarvitamisega seonduvat rikkumist: 2015 LS § 224 lg 2 (mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes) ja 2011.a. oli karistatud AS § 70 alusel. Puuduvad andmed selle kohta, kas on alkoholi tarvitades olnud vägivaldne, enda sõnul vägivaldset käitumist tema puhul esinenud ei ole. Enda praegust alkoholi tarvitamist eitab. Isik tunnistab narkootikumide tarvitamist. Puuduvad andmed selle kohta, kas isik on narkootikume tarvitades olnud vägivaldne, enda sõnul vägivaldset käitumist tema puhul esinenud ei ole. On juhtinud motoorisõidukit olles narkojoobes. Suitsetas kanepit kord või 2 kaks korda aastas, seltskonnas viibides, võttes teiselt isikult ühe, paari mahvi tegemiseks. Sõltuvust ei tunnista. Ise pole kordagi narkootikume enda tarbeks hankinud. Saab aru, et tema õigusrikkumine on seotud narkootikumide tarvitamisega. Vastupidised andmed puuduvad. Olles katseajal, kontrollkäigu ajal tehtud test näitas positiivset tulemust kanepi tarvitamise suhtes, mistõttu pöörati isiku viimane katseaeg täitmisele. Isikul pole kroonilisi haigusi pole ja terviseseisund on rahuldav. Isik ei ole alati võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse, sest ei mõtle asju läbi. Samuti ei lahenda ta oma probleeme sihipäraselt või väldib nendega tegelemist sooritades uusi seaduserikkumisi. Isik kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Tuleviku eesmärkidena nimetab peamiselt ametliku töökoha leidmine. Ragnar Moorast õigustab oma tegusid, võrreldes neid teiste raskemate kuritegudega. Ametnikuga suheldes on koostöövalmis ning viisakas. Isiku korduvad karistused nii väärteo kui ka kriminaalkorras näitavad, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, kuna paneb toime uusi seaduserikkumisi, millest võib järeldada, et motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on osaline. Katseajal olles, rikkus nõuet mitte tarvitada narkootikume, mistõttu tema tingimisi karistus pöörati täitmisele. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, et isik võib toime panna varavastased süüteod, juhtida mootorsõidukit olles narkojoobes. Ohtlikkus on tõenäolisem kui isik on alkoholi/narkootikume tarvitanud, kui puudub kindel sissetulek. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla Ragnar Moorast`i vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ragnar Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Ragnar Moorastile katseaeg kuni 12.01.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ragnar Moorastile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;
§ 75
lg 2 p 2`1 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist;
§ 75
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Ragnar Moorasti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur toetab isiku vabastamist enne tähtaega elektroonilise valvega. Süüdimõisatetu Ragnar Moorast selgitas kohtuistungil, et et kõik andmed, mis on esitatud vangla poolt on õiged küll. Ta taotleb siiski ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ja kinnitab, et ei pane enam kuritegusid ja täidab kriminaalhooldused kohustused nõuetekohaselt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Ragnar Moorast tuleb jätta vangistusest 3 tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ragnar Moorast on omandatud haridust Jõhvi Gümnaasiumis 9 klassi. Isikul on omandatud kutsehariduskeskuses autotehniku eriala. Isik on vangistuses läbinud psühholoogiga vestlused isiku hoolimatust elustiilist, ühiskonnas toimivate reeglite väärtustamisest, probleemide lahendamise oskuste arendamisest. Isik on töötanud alates 12.10.2018 vanglas koristajana. Isiku emakeel on riigikeel. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varem on karistatud ka ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu varguse, arvutikelmuse ning sõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 7, need on mõistetud
§ 218lg 1, NPALS § 15
(1)lg 1, LS § 201 lg 2, LKindlS § 66
(1)lg 1, LS § 203, § LS § 227 lg 3 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud koristajana. Isik on läbinud psühholoogiga vestlused isiku hoolimatust elustiilist, ühiskonnas toimivate reeglite väärtustamisest, probleemide lahendamise oskuste arendamisest. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaar rikkumised. Isik omab kehtivat isikutunnistus (xxx) kehtivusega kuni: 30.01.2022. Isikul on vanglast vabanedes garanteeritud töökoht xxx. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Samuti on positiivselt tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives osalemine, mis aitab isiku resotsialiseerumisele positiivselt kaasa. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. 4 Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). See tingimus on täidetud (süüdimõistetul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused). Teiseks, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Ragnar Moorasti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu ning isiku viimane katseaeg pöörati täitmisele. Vaatamata kinnipeetava eelnevale katseajale ja kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Kohtu hinnangul pole vähe oluline asjaolu, et isik ei läinud ise vabatahtlikult karistust kandma. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt narkootikumide tarvitamisel. Isik on avaldanud, et narkootikume tarvitab teistega koos olles ja ise ta neid ei hangi. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.01.2020, s.o vähem kui 1 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus leiab, et positiivseks tuleb lugeda fakt, et vangistuses ei ole isik distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Samas, arvestades isiku varasemat elukäiku. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja korduvalt väärteokorras. Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele ning tema viimane katseaeg pöörati täitmisele. Kohtul puudub veendumus, et peale lühikese vangistuse ärakandmise tagajärjel ei pane isik uusi kuritegusid toime ja tema suhtumine tegudesse on muutunud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. 5 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine taasühiskonnastavates tegevustes osalemine ning distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse ja tingimuslike karistuste täitmisele pööramise olemasolu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, korduvalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ja eelneva karistuse täitmisele pööramist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Vangistuses viibitud aega on liiga lühike võrreldes isiku varasema käitumise ajavahemikuga, millal on ta toime pannud kuritegusid ja väärtegusid. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik oli süüdi mõistetud nii varavastaste kui ka liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Narkoainete tarvitamine on täiendavaks oluliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Nagu on tuvastatud, katseajal jätkas isik narkoainete tarvitamist ja kriminaalhooldus ei olnud piisav meede, et isik loobuks sellest. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 6 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ragnar Moorast temale 30.01.2018 Viru Maakohtu kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7