lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Aleksander Gantjohhinile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelnevalt nõusoleku, alluma ettenähtud psühholoogilisele ravile; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) osalema sotsiaalprogrammis.
Määrata Aleksander Gantjohhin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Aleksander Gantjohhini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksander Gantjohhin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 29.03.2018 otsusega on Aleksander Gantjohhin süüdi tunnistatud
lg 2 p 4,8 järgi ja § 215 lg 1 järgi ning karistatud
lg 1 alusel liitkaristusega kuritegude kogumi eest 9 kuu vangistusega.
lg 1 alusel loeti antud otsusega mõistetud karistus - 9 kuud vangistust - kaetuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.07.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega 10 kuud vangistust. Samuti tunnistati Aleksander Gantjohhin süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.-23.07.2017 s.o. 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati Aleksander Gantjohhinile antud kohtuotsusega mõistetud karistust 12.07.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-175977 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuu 1 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja kandmise algust hakati arvestama alates 29.03.2018. 11.12.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Aleksander Gantjohhini isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, vanglas ja vabaduses narkootikumide omandamises ja valdamises, joobes juhtimisega kaasliiklejate õhustamises, kägistamises. Oht on tõenäoline, kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist, puudub sissetulek ning jätkab suhtlemist kuritegeliku eluviisiga suhtlusringkonnaga. Oht seisneb, kui on vajadus sõita autoga, sõidab olenemata, kas on tarvitanud sõltuvusaineid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Aleksander Gantjohhin selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Karistust kannab joobes juhtimise eest. On kogu vangistuse aeg töötanud, on majandustöödel osalenud, toitu jaganud. On läbinud ka kõik sotsiaalprogrammid, mis vangla pakkus. Nendest oli ka kasu, õppis kuidas ühiskonnas käituda. Kindlasti suudab neist nõuannetest kinni pidada. Läheb elama ema juurde, kus elab veel ema elukaaslane, kellega läbisaamine on väga hea. Saatis kohtule ka kirja selle kohta, et tema 6-aastasel tütrel on luuvähk, mis on üle läinud kopsu. Seetõttu palub vabastada, et olla toeks tütrele. Ei elanud koos, aga suhtleb väga hästi, tütrel on tema perekonnanimi. Küsis dokumenti, paber on olemas, aga ei tea, kas saadetakse. 24.01 juba sõidetakse Soome ravile. Tööle hakkab Lasita majas, praegu ka töötab seal. Ei ole nendega veel sellest rääkinud, kuid ei näe, miks nad ei peaks võtma teda edasi tööle. On avavanglas alates 11.10.2018 ja siis käis programmis detsembris vestlusel sotsiaaltöötajaga ja siis detsembri lõpust jälle avavanglas. Tööle saab käia bussiga. On probleem maksaga, tehti analüüsid ja kui tarvitab alkoholi või narkootikume, siis võib tekkida maksavähk. Ei ole rumal, et tarvitaks. On valmis vabanedes käima ka psühholoogi juures. Teab, mis tähendab kriminaalhooldus, on varem olnud. On valmis neid nõudeid täitma. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksander Gantjohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksander Gantjohhini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksander Gantjohhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksander Gantjohhin kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksander Gantjohhin temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 9 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Samuti pakub lisamotivatsiooni seaduskuulekal teel püsimiseks võimalus vabaduses oma pisitütrega aega veeta ning talle tuge pakkuda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, sest karistuse kandmise lõpuni on jäänud pisut üle 6 kuu. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kinnipeetav on üle viidud avavanglasse.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.