Kriminaalasi nr 1-11-7376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2018) Kriminaalasja number 1-11-7376 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Maarja-Liisa Sari (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Ahti Paemurru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu AHTI PAEMURD isikukood 37110050255, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kaitsja Robert Sprengk RESOLUTSIOON Jätta Ahti Paemurd Harju Maakohtu 26.02.
- a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 mõistetud liitkaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sisse nõuda Ahti Paemurrult riigituludesse kaitsetasu 181 (ükssada kaheksakümmend üks) eurot ja 80 senti advokaat Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank EE932200221023778606; Seb Pank EE891010220034796011 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks
- Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai 1
(4)vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ahti Paemurd tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 11.09.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-178447 KarS § 422 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 02.12.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Ahti Paemurrule mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 17.07.
- Harju Maakohtu 25.09.
- a määrusega asendati Ahti Paemurrule Harju Maakohtu 05.09.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 karistuseks mõistetud ja tasumata rahalise karistuse jääk, s.o 338,80 eurot 1 kuu 5 päeva vangistusega. Kohus määras, et Ahti Paemurrul tuleb asenduskaristusena kohaldatud 1 kuu 5 päeva pikkune vangistus ära kanda koheselt peale kriminaalasjas nr 1-17-8447 mõistetud vangistuse ärakandmist. Harju Maakohtu 26.02.
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 suurendati KrMS § 413 ja KarS § 65 alusel Ahti Paemurrule Pärnu Maakohtu 11.09.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8447 karistuseks mõistetud Harju Maakohtu 25.09.2017.a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 asenduskaristusena kohaldatud 1 kuu 5-päevase vangistuse võrra. Ahti Paemurrule mõisteti kohtulahendite kogumis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. Ahti Paemurrule mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 17.07.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.10.
- 30.08.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ahti Paemurru ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Ahti Paemurru tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult ja teatas, et nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ahti Paemurru tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ahti Paemurd avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema elutingimused vabaduses. Ta kahetses toimepandud kuritegusid ning kinnitas, et on saanud aru, et alkoholi tarbimine on talle ohtlik ning sellest tuleb loobuda. Selgus, et Ahti Paemurru õe negatiivse hinnangu põhjuseks on peres tekkinud omandivaidlused. Kinnipeetav lisas, et on nõus vabanema ka elektroonilise järelevalvega kui kohus vajalikuks peab ning seda, et Tartu Vangla on esitanud taotluse tema avavanglasse paigutamiseks. Kaitsja leidis, et Tartu Vangla iseloomustus Ahti Paemurru kohta on aegunud. Ahti Paemurrul ei ole enam kehtivaid karistusi, samuti ei taotle ta praegu enda vabastamist elektroonilise järelevalve alla, vaid lihtsalt vabastamist. Kaitsja pidas oluliseks, et Ahti Paemurd on vanglas eeskujulikult käitunud, läbinud kõik sotsiaalprogrammid, tal on selged tulevikuplaanid, töökoht, toetavad lähedased. Ta on saanud aru oma probleemist ja plaanib alkoholi tarvitamisest loobuda. Kaitsja palus kohtul kaaluda Ahti Paemurru ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli 2
(4)kuud. Käesolevaks ajaks on Ahti Paemurd temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ahti Paemurd kannab liitkaristust sisuliselt mitme kohtuotsuse alusel. Esmalt karistati Ahti Paemurdu Pärnu Maakohtu 02.12.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10667 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabastati süüdimõistetu tingimisi 1-aastase katseajaga. Katseajal pani Ahti Paemurd toime uue kuriteo ning Pärnu Maakohtu 11.09.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8447 karistati teda sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest (millega põhjustas inimese surma) vangistusega. Lisaks liideti juba mõistetud liitkaristusele Harju Maakohtu 05.09.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 varguste ja kehalise väärkohtlemise eest mõistetud rahalise karistuse asendamisel Harju Maakohtu 25.09.
- a määrusega mõistetud vangistus. Lisaks eeltoodule on Ahti Paemurdu ka varem nii kriminaalkorras karistatud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Tartu Vangla andmetel on Ahti Paemurrul diagnoositud alkoholisõltuvus. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud, kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud taasühiskonnastavad tegevused on läbitud. Väidetavalt on asjaolu, et viimase kuriteo tagajärjel hukkus tema elukaaslane, pannud teda mõtlema alkoholi tarvitamise harjumuste muutmisele. Edaspidi soovib alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ahti Paemurru käitumine vanglas on olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid ei erine oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Ka enne vangistust oli Ahti Paemurrul kindel elu- ja töökoht ning toetavad suhted lähedastega. Vaatamata sellele pani ta toime uusi kuritegusid ja seda ka katseajal. Eeltoodust nähtub, et Ahti Paemurru puhul esineb nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Käesoleval juhul on kohtu arvates kaalukamad negatiivsed asjaolud, s.o Ahti Paemurru isik, varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Viimase kuriteo tulemusena hukkus inimene- Ahti Paemurru enda elukaaslane. Kohtu arvates ei ole praeguseks ärakantud karistus (veidi rohkem kui 1 aasta 3 kuud vangistust) kuriteo raskust arvestades piisav. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine katseajal näitab äärmist ükskõiksust nii ühiskonnas kehtivate reeglite kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara suhtes. Kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki Ahti Paemurru puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega, mistõttu jätab kohus Ahti Paemurru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Ahti Paemurru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.10.
- a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Robert Sprengk. Kaitsja esitas 11.10.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos 3
(4)käibemaksuga summas 181,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 181,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Ahti Paemurrult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)