lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Artur Klimson, isikukood 38808165224, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel eesti keel; töökoht – xxxx; varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend ei ole kohaldatud Kaitsja Silver Reinsaar (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON: Tunnistada Artur Klimson süüdi
lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 70 (seitsekümmend) päevamäära ulatuses, s.o 1806 (üks tuhat kaheksasada kuus) eurot. Rahaline karistus summas 1806 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE
järgi esitatud süüdistust, andis tunnistajana valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest
K V süüdistati selles, et tema 22.06.2013 kella 01.50 paiku Sõmeru vallas xxxx külas võttis autost relvataolise eseme ja elektrišoki relva ning ähvardas J V relvataolise esemega, pannes selle toru kannatanule otsaette ning sundis teda relva ähvardusel autosse istuma ja ära sõitma, tulistades korduvalt lahkuva auto suunas. Artur Klimson seletas kohtus, et esimeseks ründajaks oli tegelikult hoopis J V, kes suure haamriga tema ja K V poole tuli, mispeale K V võttis enesekaitseks oma stardipüstoli, hoidis seda allapoole suunatult, jooksis J V lähemale, kes ehmatas ja autosse tagasi läks. 04.05.2016 kohtuotsusega mõisteti K V
(alates 01.01.2015
Maakohus jättis Artur Klimsoni ütlused tõendikogumist välja, kuna need ei haakunud ülejäänud tõenditega ning olid seetõttu ebausaldusväärsed. Kohus tugines K V süüdimõistmisel kannatanu J V ning tunnistajate M L ja U L ütlustele, kes kinnitasid, et J V mingit suurt haamrit ei olnud, millegagi ei ähvardanud ja et ründajaks oli just K V, kes võttis auto pakiruumist kaks relva, sihtis J V otsaette ja et kuulda oli ka laske. Seega Artur Klimson, andes tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt valeütlusi, pani toime
Tõendid ja kohtu põhjendused
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Artur Klimsoni tegevuses tõendatud kohtu poolt uuritud järgnevate kirjalike tõenditega: -Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 15.03.2016 kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-1510435 tõendab, et Artur Klimson on 15.03.2016 toimunud kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kriminaalasjas nr 1-15-10435 andnud tunnistajana ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Tunnistaja Artur Klimsoni ütlustest järeldub kokkuvõtvalt asjaolu, et ründajaks 22.06.2013 kella 01.50 paiku Sõmeru vallas xxxx külas aset leidnud 2 konfliktis oli hoopis J V, kes suure haamriga tema ja K V poole tuli, mispeale K V võttis enesekaitseks oma stardipüstoli, hoidis seda allapoole suunatult ja jooksis J V lähemale, kes ehmatas ja autosse tagasi läks (kd I, tl 18-32). -Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.02.2016 kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 115-10435 nähtub, milliseid ütlusi andsid kannatanu J V ja tunnistajad M L ja U L. Nende ütlustest järeldub kokkuvõtvalt see, et mingisugust haamrit J V ei olnud ning ründajaks oli K V.(kd I, tl 1-16) -Viru Maakohtu 04.05.2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-10435 nähtub, et kohus hindas kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning leidis, et süüdistatava K V süü on tõendatud ja tunnistas K V süüdi
(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
Maakohus jättis tõendikogumist välja süüdistatava K V ja tema sõprade H I, Artur Klimsoni ja A L ütlused, kuna leidis, et need ei haaku ülejäänud tõenditega ning olid seetõttu ebausaldusväärsed, nende andmise osas olid isikud eelnevalt omavahel kokku leppinud. Kohus leidis, et kannatanu J V ning tunnistajate M L ja U L ütluste õigsuses ei ole alust kahelda ning kohus tugines K V süüditunnistamisel nende ütlustele. Nimetatud isikutel ei olnud mingit põhjust asuda K V alusetult süüstama. (kd I tl 35-46) -Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-15-10435 (kd I, tl 52-55), millega jäeti Viru Maakohtu 04.05.2016 otsus muutmata ja K V kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu hinnang selle kohta, et H I, Artur Klimsoni ja A L ütlused ei ole usaldusväärsed, kujunes kohtus uuritud tõendite ja kohtu siseveendumuse pinnalt ning tegemist ei ole kohtu juriidiliselt paljasõnaliste järeldustega. (kd 1 tl 52-55) -Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.11.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-844 jäeti K V kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata ning Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.05.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-10435 jõustus.(kd I tl 56) -H I ja A L, kes andsid 15.03.2016 kohtuistungil samuti tunnistajana ütlusi ning kelle ütlused kattusid K V ja Artur Klimsoni ütlustega, on tänaseks päevaks valeütluste andmise eest süüdi mõistetud. Viru Maakohtu 11.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6717 tunnistati H I süüdi
Viru Maakohtu 20.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6991 tunnistati A L süüdi
3.
objektiivne koosseis seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt teadvalt vale ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, mille all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. 4. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-100-07 on märkinud, et kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli võib
järgi alustatud kriminaalmenetluses kasutada tõendina tuvastamaks süüdistatava ütluste erinevust tõenditest, millele kohus on tuginenud otsuse tegemisel. Veel on Riigikohus samas lahendis selgitanud, et ühe kriminaalasja menetlusdokumente, sh kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli võib kasutada teises kriminaalasjas tõendina - muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses.
lg 1 kooseis vähemalt otsest tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Kohus leiab, et Artur Klimson pani
Artur Klimsoni kaitsja väidab, et valeütluste andmine võis olla põhjustatud eksimisest, unustamisest või asjaolust, et ta on suhelnud ka teiste isikutega, kes on valeütluste andmises süüdi mõistetud ning ei ole välistatud, et Artur Klimsoni mälupilt on suhtluse tulemusel tahtmatult muutunud, mille tulemusena ta rääkis kohtus asju, mida ta arvas end teadvat. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Artur Klimson on kohtuistungil andnud ütlusi, milles ta kirjeldab üksikasjalikult, kuidas ta nägi, et sõiduautost xxxx nende autode peale tuledega näidati ning autost tuli välja mees, haamer käes. Lisaks kirjeldas Artur Klimson kõnealust haamrit – haamer oli ikka suur, kuvalda vist isegi, üks ots oli tömp. Kohus leiab, et Artur Klimsoni selgesõnalist ja üksikasjalikku kirjeldust, et hoopis J V ründas neid haamriga, ei saa vaadelda eksimusena. Artur Klimsoni ütlused selle kohta ei ole antud umbmääraselt ega oletades. Kui Artur Klimson mõnede selle õhtu sündmuste kohta ongi väitnud, et ta neid ei mäleta, siis selle konkreetse asjaolu kohta ei viidanud Artur Klimson tunnistajana ütlusi andes kordagi sellele, et ta võib valesti mäletada või on unustanud. Kui Artur Klimsonilt küsiti kohtuistungil tema mälu kohta ning konkreetse sündmuse mäletamise kohta, siis vastas Artur Klimson, et mälu on hea, see oli terav elamus, teravad elamused jäävad mulle meelde. Võimalikke tajumise või mäletamise häireid ei saa selgitada ka alkoholitarvitamisega kuna Artur Klimson kinnitas 15.03.2016 kohtuistungil, et 21.06.2013 jaanitulel ta alkoholi ei tarvitanud. 7. Eeltoodust tulenevalt jäävad viited võimalikust unustamisest või eksimusest paljasõnaliseks ja kohus leiab, et Artur Klimson andis kohtuistungil vaidlusaluste asjaolude kohta valeütlusi teadlikult ja tahtlikult. Artur Klimsonil oli valeütluste andmiseks ka kindel eesmärk - kaitsta oma sõpra K V, et teda kuriteo toimepanemises süüdi ei mõistetaks. 15.03.2016 kohtuistungil hoiatas kohus tunnistajat Artur Klimsonit selle eest, et alusetult ütluste andmisest keeldumine ja teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav ning Artur Klimson andis allkirja selle kohta, et teda on hoiatatud, mistõttu oli ta väga hästi teadlik, et valeütluste andmine on keelatud ja karistatav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Artur Klimson andis kohtus tunnistajana valeütlusi kavatsetult
8. Artur Klimsoni teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Järelikult on Artur Klimsoni tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Artur Klimson on pannud toime talle etteheidetava
Karistus 9.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastase vangistus.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Artur Klimsoni puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Artur Klimsoni näol on tegemist isikuga, 4 keda ei ole karistusregistrisse kantud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Artur Klimsoni süü suurust ning asjaolu, et kuritegu pandi toime kavatsetult. Eeltoodust arvestades kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid süüdistatava Artur Klimsoni puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärkida saavutamiseks piisav karistada Artur Klimsonit rahalise karistusega määras, mis jääb selle karistusliigi miinimummäära lähedale, s.o 70 päevamäära ulatuses.
lg 2 sätestab, et kohus arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Teatise kohaselt oli Artur Klimsoni üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Artur Klimsoni menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 168 eurot. Kuna süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, siis ei kuulu rahuldamisele tema valitud kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 882 eurot. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 24. mai 2018 otsus muutmata ning Artur Klimsoni kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 22.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Artur Klimsoni kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. Viru Maakohtu kohtumäärusega. Referent 24.05.2018 kohtuotsus 1-18-1161 /allkirjastatud digitaalselt/ jõustus 22.01.2019 Riigikohtu Kai Rosar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.