2-17-3314/123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. oktoober
2. a Tsiviilasja number 2-17-3314 Tsiviilasi M.L. hagi T.E. tuvastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsus M.L. apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg vastu testamendi tühisuse Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): M.L. (isikukood XXX), esindaja Raivo Edala Vastustaja (kostja): T.E. (isikukood XXXX) RESOLUTSIOON
5. Jätta M.L. apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta Viru Maakohtu
7. mai 2018 otsus muutmata.
8. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud M.L. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. M.L. (hageja) esitas
10. märtsil 2017 Viru Maakohtule hagi T.E. (kostja) vastu N.L. testamendi tühiseks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja on pärandaja N.L. lapsed. N.L. tunnistati Viru Maakohtu
11. novembri 2014 määrusega surnuks alates
12. juulist
13. N.L. jättis testamendiga talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Kohtla-Järvel kostjale. Hageja on veendunud, et testamendil olev allkiri on võltsitud ja ei kuulu pärandajale. Allkiri testamendile on saadud pettuse teel ja N.L. on viidud eksitusse isiku ajutist vaimutegevuse häiret ära kasutades. Hageja taotles käekirjaekspertiisi läbiviimist. Hageja sai N.L. testamendist teada
14. veebruaril 2017 kui notar Andrei Lõssenko edastas hagejale teate, mille kohaselt päris kostja N.L. pärandvara, s.o korteriomandi asukohaga XXX Ahtme linnaosa Kohtla-Järve.
15. Kostja palus jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ja hageja on N.L. ja O.L. lapsed. Poolte vahel on keerulised suhted alates aastast
16. Kuna hageja ei soovinud vanematega suhelda, siis tegi N.L.
17. aastal testamendi kostja nimele, kuna kostja oli ainuke laps, kes vanemate eest hoolitses ja neid aitas. Testamendi tegemise ajal oli N.L. 74-aastane ja O.L. 68-aastane. Vanemate soovi kohaselt koostati testament notar Ülle Mesi juures kostja juuresolekul. Testamendi tõestamisel nõustas notar N.L. ja selgitas välja tema tahte. Notari poolt testamendi tõestamisel kontrolliti ja tuvastati N.L. isikusamasus ning testament tõlgiti. N.L. allkirjastas testamendi notari ja kostja juuresolekul. Hageja leppis
18. aastal vanematega ära. Alates aastast 2009 on N.L. teadmata kadunud. Avalduse N.L. kadumise kohta esitas politseisse hageja. Kostja viibis sel ajal Valgevenes. Hageja ei suhelnud taas ema ja kostjaga ajavahemikul 2012 kuni 2016 detsember. Hageja külastas ema detsembris 2016 hooldekodus. Hageja pakkus emale, et ta võtab ema hooldekodust ära ja ema hakkaks koos hageja ja tema abikaasaga elama korteris asukohaga XXX Kohtla-Järve. Ema sellega ei nõustunud. Viimaste aastate jooksul on O.L. tervis järsult halvenenud. Ema ülalpidamiseks hooldekodus kulub tema pension ning kostja tasub lisaks 110 eurot. Kuna ema XXX Kohtla-Järve üürile. Mingit tulu sellest kostja ei saa, üürnikud tasuvad ainult kommunaalmakseid. Kostja leiab, et hageja tegutseb omakasu motiivil. Hageja soovib saada pärandit. Hooldekodu direktor teavitas kostjat, et hageja käis ema juures koos notar Ülle Mesiga ja väidetavalt oli allkirjastatud mingi paber. Ema ütles, et ta ei tea sellest midagi ega saa millestki aru.
19. Viru Maakohus määras
20. novembri 2017 määrusega käekirjaekspertiisi. MAAKOHTU LAHEND
21. Viru Maakohus jättis
22. mai 2018 otsusega hageja hagi kostja vastu testamendi tühiseks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 2 Hageja soovib, et kohus tuvastaks notar Ülle Mesi poolt
23. detsembril 1994 tõestatud N.L. testamendi tühisuse, sest testamendil olev N.L. allkiri on võltsitud. Kostja on seisukohal, et notar selgitas välja N.L. tahte, kontrollis ja tuvastas N.L. isikusamasuse ning N.L. allkirjastas testamendi notari ja kostja juuresolekul. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja on pärandaja N.L. lapsed ning N.L. on surnud
24. juulil
25. Kohtueksperdid Helle Randmäe ja Galina Rosin leidsid
26. veebruari 2018 ekspertiisiaktis, et
27. detsembril 1994 koostatud testamendile on alla kirjutanud N.L. . Maakohus, arvestades kohtule esitatud
28. detsembril 1994 Jõhvi notar Ülle Mesi poolt tõestatud testamenti, N.L. poolt allkirjastatud dokumente, ekspertide arvamust ja kostja ütlusi, asus seisukohale, et hageja väited
29. detsembril 1994 koostatud testamendil oleva N.L. allkirja võltsimise ja testamendi tühisuse kohta ei ole tõendatud. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust kordusekspertiisi läbiviimiseks, sest taotluse põhjendused on paljasõnalised. Maakohus jättis rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele. Maakohus märkis, et hagejal oli lepinguline esindaja, kes oli teadlik, et kohtule esitatud dokumendid peavad olema eestikeelsed või varustatud eestikeelse tõlkega. Tõlget kohtule ei esitatud, seega ei pidanud maakohus vajalikuks arvestada võõrkeelse dokumendiga. Eestikeelse taotluse täiendava ekspertiisi teostamiseks esitas hageja esindaja alles
30. aprillil
31. Kostja vaidles täiendava ekspertiisi tegemise taotlusele vastu. Maakohus selgitas, et nii hageja esindaja kui ka kostja nõustusid asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Maakohus määras
32. aprilli 2018 määrusega asja menetlemise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
33. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et käekirjaekspertiis oli ekspertiisiasutuse poolt teostatud ebakorrektselt ja käekirjaekspertiisi käigus on võrreldud ebaõigeid dokumente. Hageja viitas sellele
34. aprilli 2018 vastuväites maakohtu tegevusele. Hageja on seisukohal, et
35. märtsil 2018 ekspertiisiasutuse poolt teostatud N. L allkirjade võrdlemisel kasutas ekspertiisiasutus valesid dokumente jättes võrreldavate dokumentide hulgast välja
36. detsembri 1994 N. L testamendi. Olukorras, kus hageja ekspertiisi tulemustega ei nõustunud, oli hagejal õigus nõuda teist arvamust s.o teistkordset ekspertiisi. Maakohus jättis hageja taotluse korduvekspertiisi läbiviimiseks (teisese arvamuse) saamiseks rahuldamata, millega maakohus rikkus materiaalja menetlusõiguse norme. Hageja leiab, et maakohus on menetluses võtnud kallutatud seisukoha kostja kasuks rikkudes selliselt kohtu erapooletuse põhimõtet. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust ning ei ole põhjendanud, miks maakohus ei toeta hageja taotlust korduva käekirjaekspertiisi läbiviimiseks.
37. Kostjale toimetati hageja apellatsioonkaebus ja ringkonnakohtu määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta kätte
38. augustil
39. Kostja ei ole ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda. Hageja soovib
41. märtsil 2017 esitatud hagis
42. detsembril
43. a notariaalselt tõestatud N. L testamendi tühisuse tuvastamist. N. L on tunnistatud surnuks Viru maakohtu
44. novembri L. määrusega, eeldatavaks surma kuupäevaks on
45. juuli
46. N. L pärimismenetlus on algatatud
47. veebruaril
48. Hagejal on pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 järgi õigus esitada testamendi tühistamise hagi.
49. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja nõue suunatud mitte testamendi tühisuse tuvastamisele, vaid pärandaja tahteavalduse tuvastamisele. Hagiavalduse kohaselt ei ole N. L testamendile alla kirjutanud, testament on võltsitud.
50. augusti 2017;
51. augusti 2017 ja
52. novembri 2017 menetlusdokumentides nimetab hageja testamendi tühisuse alustena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §§-e 92, 93 ja
53. Hageja on seisukohal, et kui kohus ei ole nõus hageja pakutud kvalifikatsiooniga, siis kohus tühistab testamendi muul enda poolt valitud alusel. Hageja tugines aga ka eelnimetatud menetlusdokumentides oma põhjendustes üksnes sellele, et testamendile ei ole alla kirjutanud N. L. Hageja leiab, et testamendi tegemiseks ei olnud pärandaja tahteavaldust ja tema allkirja võltsiti. Seega on hageja tuvastusnõue suunatud pärandaja tahteavalduse tuvastamisele, sellele, kas testamenti on üldse tehtud või mitte (vt Riigikohtu
54. aprilli
55. otsus tsiviilasjas nr 214-53722, p 15jj). Ühtegi muud asjaolu, mis annaksid alust käsitleda hageja nõuet ka testamendi tühisuse tuvastamise nõudena, hageja menetluses esitanud ei ole.
56. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. TsMS § 436 l g 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
57. Maakohus ei ole rikkunud pärandaja tahteavalduse puudumise ja allkirja võltsituse kindlakstegemisel menetlusõiguse norme ega eksinud tõendite hindamisel. Selleks, et teha kindlaks, kas pärandaja on teinud testamendi, st kas on olemas tema tahteavaldus korteriomandi kostjale pärandamiseks, on asjas läbi viidud käekirjaekspertiis. Vaidlustatud dokumendi võrdlemiseks esitatud materjal võimaldas ekspertiisi läbi viia (II kd, tl 117). Eksperdi arvamuse kohaselt on allkirja N.L. nimelt
58. detsembril 1994 koostatud testamendil kirjutanud N.L. . Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja taotluses kordusekspertiisi tegemiseks toodud väited on paljasõnalised. Maakohus on hageja taotluse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Hageja väited, et selle kohta, et ekspertiisiasutus oleks kasutanud muud dokumenti, kui seda on
59. detsembri
60. a testament, ei ole põhjendatud. Hageja tugineb visuaalsele erinevusele tema poolt esitatud testamendi koopial oleva allkirja ja ekspertiisi aluseks olnud allkirja vahel (II kd, tl 154). Ringkonnakohus on seisukohal, et äratuntav erinevus on hageja poolt kohtule esitatud testamendi koopia (I kd, tl 16) ning testamendi originaaleksemplari vahel (III kd, tl 84). Hageja loobus taotlusest notar Ü. Mesi kaasamiseks (II kd, tl 57). Testamendi tegemise ajal kehtinud Notariaadiseaduse