lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav Marten Pärn – isikukood 39704106017, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marten Pärn
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 23.04.2015.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1598 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marten Pärn ei pane 4-aasta 1-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. allub elektroonilisele valvele 10 (kümne) kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge.
lg 1 alusel määrata Marten Pärn katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 2 alusel Tartu Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1711066 Marten Pärnale mõistetud rahalise karistuse viia täide iseseisvalt. Välja mõista Marten Pärnalt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 300 eurot riigituludesse. Kohustada Marten Pärna tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 25 eurot. Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marten Pärn, kriminaalasi 1-19-62 menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefoninumbril 6 200
, § 84 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja rahasumma 2000 eurot (süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise nõue, maksetähtaeg 09.06.2015) ja menetluskulud 920,70 eurot (määratud tasumisele ositi aasta jooksul: esimene makse 30.05.2015 summas 76,73 eurot, edaspidi igakuiselt samas summas ning viimane makse 30.04.2016 summas 76,67 eurot). Vara konfiskeerimise asendamise nõude katteks ei olnud 01.04.2016 seisuga tehtud ühtegi makset ning menetluskulude katteks oli tehtud makseid üldsummas 355 eurot, ehkki nimetatud kuupäevaks pidi olema tasutud 844,03 eurot. Seega oli M. Pärnal võlgnevus kokku summas 2489,03 eurot ning järgmise igakuise menetluskulude makse tähtaeg oli 30.04.2016, millal ta pidi tasuma 76,67 eurot. Pärast M OÜ esindaja poolt sõiduauto BMW 530D reg.nr xxx ülevaatamist ning Marten Pärna poolt kirjaliku laenutaotluse esitamist sõlmisid M OÜ kui laenuandja ja Marten Pärn kui laenusaaja 01.04.2016 XXX asuvas M OÜ klienditeeninduskeskuses laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L01042016/0214, mille kohaselt anti M. Pärnale sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX tagatisel laenu summas 6699 (kuus tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) eurot, mille ta kohustus tagastama kuue aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (laenusummat katvad põhiosamaksed ja intressimaksed) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 255,97 eurot pidi tehtama 01.05.2016, edaspidi iga kuu esimeseks kuupäevaks sama summa ning viimane makse samas summas 01.04.2022 (kokku 72 makset üldsummas 18 429,84 eurot). Eelnimetatud laenusumma koosneb 6380 eurost, mis oli mõeldud ülekandmiseks auto müüja S S kuuluva B OÜ pangakontole, ning 319 eurost, mis kujutab endast laenuvõtja poolt tasumisele kuuluvat lepingutasu, mis oli lisatud laenu põhiosa summale laenu- ja tagatisomandamise lepingu osaks olevate eritingimuste punkti 11 ja laenulepingu punkti 6.3 alusel. Laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L01042016/0214 osaks olevas tagatislepingus on sätestatud muu hulgas järgmist. Tagatislepingu alusel omandab laenuandja laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks eritingimuste p-s 12 sätestatud mootorsõiduki, s.o BMW 530D reg.nr-ga xxx, VIN-kood xxx, väljalaskeaasta 2004, halli värvi (punkt 1.1). Tagatise omandiõigus läheb laenusaajalt üle laenuandjale tagatislepingu allkirjastamisega, kui tagatise omandiõigus kuulub tagatislepingu allkirjastamisel laenusaajale. Kui tagatise omandiõigus ei kuulu tagatislepingu allkirjastamisel laenusaajale, läheb tagatise omandiõigus laenusaajalt üle laenuandjale vahetult pärast seda, kui laenusaaja saab tagatise omandiõiguse (punkt 1.2). Laenusaaja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul pärast tagatislepingu allkirjastamist registreerima laenuandja vastavas riiklikus registris tagatise omanikuna ning registreerima laenusaaja vastavas riiklikus registris tagatise vastutava kasutajana (punktid 1.3.1 ja 1.3.2). Olenemata tagatise omandi üleminekust jääb tagatise otsene valdus ka pärast tagatislepingu allkirjastamist laenusaajale (punkt 1.4). Laenusaaja kinnitab tagatislepingu allkirjastamisega, et tagatis on hiljemalt enne laenuandja registreerimist vastavas riiklikus registris tagatise omanikuna laenusaaja omandis ja laenusaajal on õigus tagatise omand oma kohustuste täitmise tagamiseks laenuandjale üle anda; tagatis on laenusaaja otseses valduses selle kasutamist ja käsutamist võimaldavas komplektsuses hiljemalt laenuandja registreerimisel vastavas riiklikus registris tagatise omanikuna (punktid 3.1.1 ja 3.1.4). Lisaks muudele tagatislepingus sätestatud kohustustele kohustub laenusaaja kasutama tagatist heaperemehelikult (punkt 4.1.3); tegema kõik mõistlikult võimaliku, hoidmaks ära tagatise mis tahes kahjustumist, hävimist, kaotsiminekut, vargust või muul moel selle väärtuse vähenemist (punkt 4.1.4); teatama laenuandjale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult või elektroonilises vormis järgmistest asjaoludest: tagatise vargusest, kaotsiminekust, kahjustamisest, hävinemisest, arestimisest või kindlustusjuhtumi saabumisest; tagatise ja selle päraldiste valduse üleandmisest mis tahes kolmandale isikule; mistahes asjaoludest, mis takistavad või teevad võimatuks tagatislepingust tulenevate kohustuste täitmise laenusaaja poolt (punktid 4.1.14.2, 4.1.14.4, 4.1.14.5). Laenusaaja ei või tagatist ega selle osa mis tahes viisil kasutada, mh võõrandada, pantida ega muul moel koormata. Laenusaaja võib anda tagatise kolmandate isikute kasutusse üksnes laenuandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Laenusaaja võib erandina laenuandja eelneva kirjaliku nõusolekuta anda tagatise kasutada oma perekonnaliikmetele, millisel juhul on laenusaaja kohustatud sellest viivitamatult laenuandjale teatama. Tagatise kasutusse andmisel mis tahes isikule vastutab tagatislepingust tulenevate kohustuste täitmise eest laenuandja ees laenusaaja (punkt 4.2). Laenusaaja on kohustatud: sõlmima tagatise suhtes kohustusliku liikluskindlustuse lepingu viivitamatult, kuid igal juhul hiljemalt samal päeval, kui laenuandja registreeritakse vastavas riiklikus registris tagatise omanikuna (punkt 5.1.1) ja tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus (punkt 5.1.2). Kui laenusaaja ei täida tagatisega tagatud mis tahes kohustusi kohaselt (mh viivitab sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmisega) või kui laenuandja ütleb laenulepingu üles, taganeb sellest või muutub laenuleping kehtetuks, on laenuandjal õigus võtta ja laenusaajal kohustus anda viivitamatult tagatise ja selle päraldiste otsene valdus üle laenuandjale. Laenusaaja on kohustatud tagatise ja selle päraldiste otsese valduse laenuandjale üle andma viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul arvates laenuandja poolt vastava nõude esitamisest (punkt 6.1). 01.04.2016 XXX asuvas M OÜ klienditeeninduskeskuses või selle läheduses vormistasid M. Pärn ja S. S sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX omandiõiguse üleminekut M. Pärnale müügilepinguga, mille kohaselt 01.04.2016 müüs liiklusregistrisse omanikuna kantud S U kõnealuse auto Marten Pärnale. Selle müügilepingu vormistamine toimus selliselt, et S. S oli kaasas S U kui auto müüja poolt eelnevalt täidetud ja allkirjastatud müügilepingu blankett, kuhu olid kantud ka auto andmed, S. S andis selle poolikult täidetud blanketi Marten Pärnale ning viimane täitis ja allkirjastas selle müügilepingu blanketi auto ostjana. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. 02.04.2016 XXX (praegu XXX) asuvas M teenindusbüroos registreeriti sõiduk ümber S U nimelt M OÜ nimele, milleks M. Pärn esitas M OÜ volikirja alusel vastava taotluse ning M OÜ kanti liiklusregistrisse auto omanikuna ja M. Pärn vastutava kasutajana. Koos taotlusega esitas M. Pärn eelnimetatud müügilepingu, mille kohaselt omandas ta kõnealuse auto S U ning laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L01042016/0214, mille alusel auto omandiõigus läks M. Pärnalt M OÜ-le. Seejärel vastavalt laenu- ja tagatisomandamise lepingule kandis M OÜ 02.04.2016 laenusumma 6380 (kuus tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot auto müüja S S kuuluva B OÜ pangakontole (S. S on asutamisest saadik selle osaühingu ainus osanik ja juhatuse liige) ning S. S andis sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX üle M. Pärnale. Esimest tagasimakset summas 255,97 eurot (põhiosamakse 21,50 eurot ja intressimakse 234,47 eurot), mis pidi tehtama 01.05.2016, M. Pärn ei tasunud. 07.05.2016 XXX asuvas M OÜ klienditeeninduskeskuses sõlmisid M OÜ kui laenuandja ja Marten Pärn kui laenusaaja lepingu nr L01042016/0214 lisa nr L01042016/0214-G1, millega muudeti maksegraafikut ja lisati laenusummale algse lepingu järgi 01.05.2016 sissenõutavaks muutunud, kuid maksmata intressi 234,47 eurot ning algse lepingu alusel ajavahemiku 01.05.2016 – 20.05.2016 eest arvestatud intressi 143,25 eurot, s.o kokku 377,72 eurot, millest tulenevalt uueks laenusummaks sai kokku lepitud 7076,72 eurot (seitse tuhat seitsekümmend kuus eurot seitsekümmend kaks senti), millise summa kohustus M. Pärn tagastama kuue aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (laenusummat katvad põhiosamaksed ja intressimaksed) vastavalt uuele maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse 270,40 eurot pidi tehtama 20.06.2016, edaspidi iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks sama summa ning viimane makse samas summas 20.05.2022 (kokku 72 makset üldsummas 19 468,80 eurot). Esimest tagasimakset uue maksegraafiku alusel summas 270,40 eurot, mis pidi tehtama 20.06.2016, M. Pärn ei tasunud. Samuti ei täitnud ta algsest lepingust nr L01042016/0214 ja hiljem sõlmitud lisast nr L01042016/0214-G1 tulenevat kohustust tagada, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtiks sõiduauto BMW 530D reg.nr xxx suhtes kohustuslik liikluskindlustus. Seda arvestades ütles 07.07.2018 M OÜ üles laenu- ja tagatisomandamise lepingus nr L01042016/0214 ja selle lisas nr L01042016/0214-G1 fikseeritud laenulepingu, mille kohta edastas M. Pärna elukoha aadressile ja e-posti aadressile kirjaliku laenulepingu ülesütlemise avalduse, teavitades M. Pärna laenulepingu ülesütlemisest põhjusel, et ta on oluliselt rikkunud tagatislepingut, kuivõrd tagatiseks oleval sõiduautol puudub kehtiv liikluskindlustus (kohustuslik liikluskindlustus puudus alates 30.05.2016), ning nõudes tagatiseks oleva sõiduauto viivitamata üleandmist M OÜ otsesesse valdusse, milleks M. Pärn pidi võtma M OÜ-ga ühendust telefoni või e-posti teel ja seejärel tagastama tagatiseks oleva sõiduauto koheselt aadressile XXX. Laenulepingu ülesütlemise avaldus sisaldas ka M OÜ nõuet, mille kohaselt oli M. Pärn kohustatud tasuma M OÜ-le viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul laenulepingu ülesütlemise avalduse esitamisest 7477,99 eurot, milline summa hõlmas laenu põhiosa 7076,72 eurot, intressimakseid 395,82 eurot, viivist 0,45 eurot ja võlateatise makset (koos käibemaksuga) 5 eurot. 12.07.2018 edastas M OÜ M. Pärna elukoha aadressile ja e-posti aadressile nõudeavalduse, milles veelkord nõudis M. Pärnalt tasuda laenu põhiosa 7076,72 eurot ja muud laenulepingust tulenevad võlgnevused. Ühtegi makset nende rahaliste nõuete katteks M. Pärnalt M OÜ-le ei laekunud. Samuti ei täitnud M. Pärn nõuet anda sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX üle M OÜ-le, mille tulemusena on M OÜ jäänud ilma nii laenusummast, mille arvelt oli omandatud kõnealune auto, kui ka autost endast. Sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX asukoht ei ole jätkuvalt teada ning see auto on alates 29.09.2017 tagaotsitav. Esitades M OÜ-le laenu taotlemisel valeandmeid oma sissetuleku ja rahaliste kohustuste kohta jättis M. Pärn M OÜ-t ilma võimalusest hinnata tema maksevõimelisust tõeste andmete alusel ning lõi M OÜ esindajatele ebaõige ettekujutuse sellest, et ta on võimeline tagastama laenu, makstes igakuiseid tagasimakseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikutele. Tegelikult ei olnud ta selleks võimeline. Võttes eelkirjeldatud asjaoludel auto tagatisel laenu lõi M. Pärn M OÜ esindajatele ebaõige ettekujutuse sellest, et ta kavatseb tagastada see laen vastavalt kokkulepitud maksegraafikutele ning M OÜ poolt laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral annab ta tagatiseks oleva auto viivitamata üle M OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud M. Pärn laenu tagastada ning M OÜ poolt laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral anda tagatiseks olev auto üle M OÜ-le. Oma tegevusega põhjustas M. Pärn M OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 6380 (kuus tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot. Ajavahemikul 01.04.2016 kuni 06.09.2017 ei teinud M. Pärn ühtegi makset lepingust nr L01042016/0214 ja hiljem sõlmitud lisast nr L01042016/0214-G1 tulenevate rahaliste kohustute katteks ning 06.09.2017 seisuga laenu põhiosa summas 7076,72 eurot ja muud laenulepingust tulenevad võlgnevused olid jätkuvalt maksmata. 13.04.2017 loovutas M OÜ lepingust nr L01042016/0214 ja hiljem sõlmitud lisast nr L01042016/0214-G1 tulenevad nõuded C F OÜ-le, millest M. Pärna teavitati 19.04.2017. C F OÜ esitas 24.05.2017 M. Pärna vastu hagi kõnealusest laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, millise hagi Tartu Maakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx (jõustunud 31.10.2017) rahuldati, mõistes M. Pärnalt C F OÜ kasuks välja muu hulgas põhivõlg summas 7076,72 eurot. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Marten Pärn toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kelmuse), s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Marten Pärna, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.01.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Marten Pärna süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 1 (ühe) aastane vangistus Tartu Maakohtu 23.04.2015 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-15-1598 Marten Pärnale mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolme) aasta vangistuse võrra ning mõista Marten Pärnale liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat.
lg 1, 2, 3 ja lg 5 ls 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o 4 (neli) aastat vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui Marten Pärn ei pane 4 (nelja) aastase 1 (ühe) kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-s 9 sätestatud kohustust.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt on Marten Pärn katseajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 9, § 751 lg 3 kohaselt on Marten Pärn kohustatud alluma elektroonilisele valvele 10 (kümne) kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge.
lg 1 alusel arvestada Marten Pärnale määratud 4 (nelja) aastase 1 (ühe) kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas. Tartu Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11066 Marten Pärnale mõistetud rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 1515 eurot, millest on käesoleva kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga tasumata 1388,75 eurot, viiakse
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - CD-plaadi (asub kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 300 eurot riigituludesse. Kuivõrd Tartu Maakohtu 24.01.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11066 on Marten Pärnalt sundraha välja mõistetud, siis käesoleva otsusega sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.