Obsah (4)

§ 663§ 175§ 445§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-52600 Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX ja YY hagi C

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 516 euro ulatuses rahuldamata ning osas milles maakohus määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui 7095 eurot ja kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui 5 10 175,20 eurot; samuti osas, milles kohus mõistis tasaarvestuse tulemusel hagejatelt kostja I kasuks menetluskuludena välja 1818,66 eurot ja kostja II kasuks 3407,32 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse. 29.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus ületas käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire.

1. Õige on määruskaebuse etteheide, et kohus vähendas ebaõigesti hagejate esindajate ajakulu 29.01.2015 esitatud seisukoha koostamisele põhjendusega, et hagejad ei vaielnud oma seisukohas kostja I tõendi vastuvõtmise taotlusele vastu, vaid esitasid sellele sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus märgib, et kostja I esitas 12.01.2015 taotluse täiendava ekspertiisiakti asja materjalide juurde võtmiseks. Kohus andis hagejatele tähtaja selle dokumendi osas seisukoha esitamiseks, mida hagejad ka tegid. Asjaolu, et hagejad esitasid dokumendile sisulisi vastuväiteid just selles menetlusstaadiumis, ei muuda nende esitamist põhjendamatuks või ebavajalikuks. Ringkonnakohus märgib, et hagejad tuginesid oma 29.01.2015 esitatud vastuväidetele ka hilisemates menetlusdokumentides. Maakohtu põhjendused antud toimingule kulunud aja vähendamise kohta ei olnud seega asjakohased. Samas leiab ringkonnakohus, et selles osas kuulub ajakulu vähendamisele.
2. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamisele kulunud 8 tundi ja 28 minutit on, arvestades kostja I taotlust ja sellele lisatud ekspertiisiakti, samuti hagejate menetlusdokumendi sisu, põhjendamatult suur. Lisaks on dokumendiga tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg 1 tunni ja 45 minuti ulatuses hagejate esindajate poolt dubleeritud. Ringkonnakohus loeb 29.01.2015 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi ja suurendab sellest tulenevalt hagejate kasuks kindlaksmääratud menetluskulusid võrreldes maakohtu poolt kindlaksmääratud kuluga 2 tunni, s.o 288 euro võrra.
3. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse etteheitega selle kohta, et maakohus vähendas põhjendamatult 30.08.2016 seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni ja 20 minuti võrra, mis kulus täitemenetluslike küsimuste analüüsile, põhjendusega, et täitemenetlusega seoses tekkinud kulud ei ole käesoleva tsiviilasja menetluskulud. Ringkonnakohus märgib, et hagejad esitasid 30.08.2016 seisukoha vastusena maakohtu 07.07.2016 nõudele, milles kohus palus hagejatel täpsustada esitatud nõudeid kooskõlas asja lahendamiseks antud ringkonnakohtu juhistega. Muu hulgas juhtis ringkonnakohus oma otsuses tähelepanu nõuete täidetavuse probleemile, mistõttu palus maakohus hagejatel oma nõuet täpsustada viisil, mis võimaldaks täitemenetluse läbiviimist ilma vaidlusteta. Nendest asjaoludest tulenevalt ei saa esindaja tööd täitemenetluslike küsimuste analüüsile pidada põhjendamatuks või käesoleva asjaga mitteseotuks. Ringkonnakohus lisab, et maakohus pidas ka ise küllaltki suures mahus analüütilist tööd põhjendatuks, võttes arvesse just ringkonnakohtu otsuses antud juhiseid asja lahendamiseks. Ringkonnakohus suurendab seetõttu hagejate kasuks kindlaksmääratud menetluskulusid 1 tunni ja 20 minuti, s.o 228 euro võrra.
4. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega ka selles, et alusetu taotluse koostamise ja esitamisega seonduvad kulud ei ole vajalikud kulud, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatud. Maakohus määras seega ebaõigesti kindlaks kostja I kulud, mis on seotud 01.08.2014 esitatud kolmanda isiku kaasamise taotluse koostamisega, sest taotlus jäeti 23.10.2014 määrusega rahuldamata. Samuti määras maakohus 6 põhjendamatult kindlaks kostja I kulud seoses 05.09.2017 ekspertiisitaotluse esitamise ja 15.09.2017 ekspertiisiküsimuste koostamisega. Maakohus jättis taotluse 19.09.2017 kohtuistungil rahuldamata, kuna see oli esitatud hilinenult ja selle vajalikkus oli põhistamata. Ringkonnakohus vähendab kostja I kindlaksmääratud menetluskulusid seetõttu vastavalt 30 minuti (mis arvestuslikult vastab kolmanda isiku kaasamise taotluse koostamisele kulunud ajale), 1 tunni (ekspertiisitaotluse koostamisele kulunud aeg) ja 12 minuti (ekspertiisiküsimuste koostamisele kulunud aeg), s.o (45+90+18) 153 euro võrra.
5. Õige on määruskaebuse etteheite, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks kostja I kulud seoses 04.11.2014 vastuhagi koostamisega. Maakohus jättis kostjate vastuhagi asja esimesel läbivaatamisel 14.12.2015 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad vastuhagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust ei vaidlustanud ning otsus on seega selles osas jõustunud. Asja uuel läbivaatamisel tehtud otsustused menetluskulude jaotuse kohta kostjate 04.11.2014 esitatud vastuhagi enam ei puudutanud. Menetluskulude jaotuse kohaselt ei kuulu vastuhagi koostamisega seotud kulud seega hagejatelt väljamõistmisele. Ringkonnakohus vähendab seetõttu kostja I kasuks kindlaksmääratud menetluskulude suurust 4,75 tunni (4 tunni ja 45 minuti), s.o 427,50 euro võrra.
6. Ringkonnakohus nõustub kaebusega ka selles, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks kostja II 21.04.2017 ajakulu notariaalse lepingu ülevaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole teada toimingu seos käesoleva kohtumenetlusega. Kostja II selgituste kohaselt on kulu seotud pooltevaheliste kompromissläbirääkimistega. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis õigesti muud
7. aastal peetud kompromissläbirääkimistega seonduvad kulud arvesse võtmata, mh põhjusel, et neil puudus menetluslik tagajärg. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas omas potentsiaalse kompromisslepingu projekti ülevaatamine, erinevalt muudest kompromissiga seotud kuludest, menetluses tähtsust. Ringkonnakohus vähendab seetõttu kostja II kasuks kindlaks määratud menetluskulude suurust 1 tunni ja 15 minuti, s.o 150 euro võrra.
8. Muud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.
9. Maakohus märgib oma määruses õigesti, et kuigi menetlusosalistel on õigus valida endale mitu esindajat ja ühe menetlusdokumendiga võib teatud juhtudel tegeleda mitu esindajat, on toimingute dubleerimine siiski põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud mh asja keerukusest. Kuigi tegemist oli mahuka tsiviilasjaga, ei ole hageja esile toonud, millistel asja olemusest või konkreetse küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine sama toimingu tegemisel vajalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olenemata tsiviilasja hinnast või mahust ei ole mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud, kui esindajate poolt õigusabi osutamiseks tehtud toimingud teineteist dubleerivad. Asjaolu, et hagejatel oli kaks esindajat, ei saa teisele menetlusosalisele tuua kaasa kahekordseid kulusid. Hagejate hüpoteetilised selgitused selle kohta, et kahe esindaja kasutamine võib mõningatel juhtudel menetlust kiirendada, ei anna alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et omal algatusel esitatud dokumentide eest menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Seda seisukohta ei muuda ka hagejate väide, et dokument oli nende hinnangul vajalik kostja seisukohtadele vastuväidete esitamiseks. Maakohus jättis õigesti hagejate 23.02.2017 menetlusdokumendi koostamise kulu arvesse võtmata. 7
2. Põhjendatud ei ole määruskaebuse etteheide kostja I menetluskulude kindlaksmääramisele 26.08–29.08.2016 kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse koostamise eest. Ekslik on määruskaebuse väide, nagu oleks avalduse koostanud kostja II, mitte kostja I. Asja materjalide kohaselt esitasid kostjad avalduse ühiselt ja see on allkirjastatud mõlema kostja esindajate poolt. Ringkonnakohus märgib, et kostjad osalesid menetluses iseseisvalt ja neid esindasid erinevad esindajad. Kostjate soovid kaasomandiosa suhtes ja sellest tulenevalt ka nende seisukohad menetluses ei olnud alati kattuvad. Seetõttu ei ole ka alust arvata, nagu oleks kostjate esindajate töö olnud dubleeriv.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus ei hinnanud kostja II 14.05.2015 seisukohtade koostamiseks kulunud aja, s.o 17,55 tunni põhjendatust ja vajalikkust. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas sisuliselt nii kostja II kulu mahtu kui ka hageja vastuväiteid sellele. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt suurendab ringkonnakohus hagejate kasuks kindlaksmääratud menetluskulusid ja vähendab kostjate kasuks kindlaks määratud menetluskulusid. Ringkonnakohus määrab hagejate põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 16 949 eurot (16 133+288+228), kostja I menetluskuluks 7095 eurot (7675,50-153-427,50) ja kostja II menetluskuluks kokku 10 175,20 eurot (10 325,20-150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejatelt kostja I kasuks välja mõista 2128,50 eurot (7095x30%) ja kostja II kasuks 3052,56 eurot (10 175,20x33%). Kostjalt I tuleb hagejate kasuks välja mõista 508,47 eurot (16 949x3%). Ringkonnakohus tasaarvestab kostja I ja hagejate menetluskulude nõuded (

§ 445

lg 1) ning mõistab hagejatelt kostja I kasuks solidaarselt välja 1620,03 eurot (2128,50-508,47). 42. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas kindlaks määratud menetluskulude jaotuse kohaselt vastutavad hagejad kostja I kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumise eest solidaarselt. Maakohus märkis küll hagejate solidaarvastutuse kostja I kasuks menetluskulude hüvitise väljamõistmisel, kuid jättis ilmselt ekslikult solidaarvastutuse märkimata tasaarvestuse tulemusel maksmisele kuuluva lõpliku summa väljamõistmisel. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. 43.

§ 178lg 4 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8