aprilli 2018 istungi kulud hageja kanda, kuna hageja tegevuse tõttu tuli kohtuistung edasi lükata. Maakohus märkis, et riigilõivu üle puudub vaidlus. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga, leidis kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 16 tundi ja 50 minutit (25,25 lk x 40 min = 1010 min) ning 26.10.2017 ja 25.01.2018 kohtuistungitel osalemiseks 1 tund ja 22 min, kokku 18 tundi ja 12 min ehk 18,2 tundi. Maakohtu hinnangul kulus kostja esindajal menetlusdokumentide koostamiseks kokku 48 tundi ja 10 min (72,25 lk x 40 min = 2 890 min) ning 25.01.2018 kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 4 min, kokku 49 tundi ja 14 min ehk 49,23 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 32-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. Maakohus pidas põhjendatuks hageja tunnitasu määraks 120 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 2184 eurot (120 x 18,2), millest 15% on 327.60 eurot ning mille kohus mõistab välja kostjalt. Hageja on 2 14.02.2017 tasunud ekspertiisikulud summas 5400 eurot, millest kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15%, s.o 810 eurot.
Hageja on taotlenud asjatundja tasu koos lisanduvate riiklike maksudega 4 683 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus leidis, et Ilja Jevlanovi koostatud arvamus on dokumentaalne tõend. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks dokumentaalse kuluna väljamõistmisele 702.45 eurot (4 683 eurot x 15%). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 108 eurot käibemaksuta. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 5316.84 eurot (108 x 49,23), millest 85% on 4 519.31 eurot. Välja mõista tuleb ka 02.04.2018 kohtuistungiga seoses tekkinud kulude katteks 86.40 eurot (48 min : 60 min =0,8 t, 0,8t x 108) ja 85% kostja sõidukuludest 120 eurost, s.o 102 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada osaliselt maakohtu määruse ja teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks 1183,20 eurot ja mõista hagejalt välja kostja kasuks 18 328,44 eurot ning tasaarvestada väljamõistetud summad. Alternatiivselt palub kostja saata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustatud ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (
Maakohtu määrusest ei selgu, miks tuleb õigusabikulu kindlaksmääramisel lähtuda 40-minutilisest ajakulust lehekülje kohta. Kohus lähenes menetluskulude kindlaksmääramisele matemaatiliselt ja see ei ole menetlusõigusega kooskõlas; 2) pidanuks maakohus lähtuma kulude vajalikkusest ja põhjendatusest (
Kaalutlusotsus tuleb teha eelkõige õigusabile kulunud ja asja keerukuse kohta; 3) ei lähtunud maakohus uurimisprintsiibist, kuigi menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluses (
lg 8); 4) pidanuks maakohus hindama kõiki menetlustoiminguid ja hindama, mis on põhjendatud; 5) pidanuks maakohus jätma hageja 8. augusti 2017 määruskaebusega seotud kulud hageja kanda, kuna ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata (
lg 3); 6) pidanuks maakohus jätma rahuldamata hageja 17.10.2017, 29.12.2017, 26.10.2017 tekkinud kulud, s.o kokku 1183,20 eurot; 7) on maakohtu määrus ebaõiglane ja vastuoluline, kuna hagi jäi suures osas rahuldamata, kuid enamik kostja menetluskulusid jäid ka kindlaks määramata.
Maakohus pidi kaalutlusotsust põhjendama. Põhjendamiskohustust ei saa täita lehekülgede mehhaanilise lugemisega. Sellega soodustatakse põhjendamatult pikkade ja sisutühjade menetlusdokumentide koostamist, mille ainus eesmärk on suurendada võidu 3 korral menetluskulude hüvitist. Pikk dokument ei pruugi olla vajalik nii osaliselt kui ka tervikuna; 2) peaks jääma vastaspoole esindajate põhjendatud ajakulu teise menetlusosalisega samasse suurusjärku, sest vaidluse objekt on sama. Kuna tõendamiskoormis on hagejal, tuleb pigem eeldada hageja suuremat õigusabikulu. Diskretsioonireeglitega ei ole kooskõlas, et maakohus luges kostja põhjendatud ajakulu 2,5 korda hageja omast suuremaks; 3) on vastuolus kohtupraktikaga hageja esindaja tunnitasu (130 eurot) lugemine liiga kõrgeks; 4) ei põhjendanud maakohus kostja sõidukulu 120 eurot, kui bussipilet Tallinn-Rakvere liinil maksab 5-6 eurot. 6. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et menetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tuleb Viru Maakohtu 19. septembri 2018 määrus tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2419,95 eurot menetluskulude katteks. 8. Õige on nii kostja kui ka hageja väide, et maakohus rikkus menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusreegleid.
Kaalutlusnorm (
lg 1) ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramist lähtuvalt dokumentide lehekülgede arvust. Õige on hageja väide, et lehekülgede arvu alusel menetluskulude kindlaksmääramine põhjustaks tarbetute ja liigselt pikkade menetlusdokumentide koostamist. Pikk menetlusdokument näita tegelikku panust õigusabile. Näiteks ei ole vähemalt üldjuhul vajalik menetlusdokumendis pikalt kirjeldada asja menetluskäiku ega täies mahus tsiteerida õigusnorme ja korrata sama mõtet mitmes erinevas versioonis. Üldiselt on võimalik mõte edasi anda lühidalt ja konkreetselt. Muu hulgas võib selgelt ja lühidalt esitatud seisukoht viia lihtsamalt tulemuseni, kuna see on paremini mõistetav. 9. Kohus ei pea analüüsima iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid peab andma kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele
Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb hinnata asja keerukust ja sellega seotud põhjendatud ajakulu. Maakohus ei ole seda teinud.
Seda sätet oleks maakohus saanud kohaldada vaid menetluskulude jaotuse otsustamisel. Kuna menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisega, ei hinda ringkonnakohus väiteid seoses edutu määruskaebusega seotud menetluskulude jätmisega selle esitaja kanda. 4 12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.