lg 6 hagi kohesel õigeksvõtmisel kannab menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, vastupidisel juhul jäävad õigeksvõtuga seotud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 2
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt
lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja on esitanud hagi kostja vastu tuvastada, et poolte vahel 19.12.2016 sõlmitud üürileping on jätkuvalt kehtiv ja et, kostja on kohustatud 19.12.2016 sõlmitud üürilepingut täitma. Hageja on avaldanud, et 19.12.2016 sõlmisid MTÜ Spordiklubi Rovesnik ja Kohtla-Järve Noortekeskus üürilepingu nr 34, millega kostja andis ja hageja võttis üürile ruumid Kohtla-Järve linnas aadressil Maleva 49, pindalaga 393,8 m2. Kuna vastavalt Kohtla-Järve Noortekeskuse põhimääruse (http://www.riigiteataja.ee/akt/4130220150279) § 2 punktile 2 on keskus KohtlaJärve Linnavalitsuse hallatav asutus, on hagi esitatud Kohtla-Järve Linna vastu. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist ja esitanud oma menetluskulude nimekirja hagis ja täiendavalt 27.12.2018 menetlusdokumendis. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et MTÜ Spordiklubi Rovesnik (registrikood 80003159) ja Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75001017) vahel 19.12.2016 sõlmitud üürileping on jätkuvalt kehtiv ning kohustab Kohtla-Järve linna KohtlaJärve Linnavalitsuse kaudu poolte vahel 19.12.2016 sõlmitud üürilepingut täitma.
Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et
lg 6 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuigi võttis hagi kohe õigeks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale vastuse, milles on selgitanud, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 võib lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel ja teavitas, et hageja ei ole nõus lepingu tingimusi vastavalt kostja poolt 07.11.2018 tehtud ettepanekule muutma. 19.11.2018 edastas kostja vastuse hageja 15.11.2018 kirjale, milles teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles alates 01.01.2019. Hageja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt: riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt 175 eurot; hagiavalduse koostamine, summa 840,00 eurot (700,00 eurot ilma käibemaksuta), õigusteenuse maht 5 h, tunnitasu määr 140 eurot/h +km. Tulenevalt hagihinnast tuli hagejal tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud ja mis on ka põhjendatud kulu ning nimetatud summa tuleb kostjal hagejale menetluskulude katteks tasuda. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja kulu on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on 140 eurot (käibemaksuta), millist hinda on kohtupraktikas peetud mõistlikuks arvestades esindaja kõrgemat kvalifikatsiooni. Hageja esindaja on õigusabi osutamiseks kulutanud 5 töötundi, mis on arvestades tsiviilasjas teostatud toimingute mahtu vajalik ajakulu. Hageja on avaldanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane, millest tulenevalt palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulu, s.o riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 840 eurot, kokku 1 015 eurot. 3
Osundatud sätte kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt (1015 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (
lg 4).
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.