← Eesti

2-17-15366/31

Tsiviilasi nr: 2-17-15366 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 04.01.2019, Tallinn Tsivii

§ 1401lg 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

XX ei ole käesolevani sissemakset summas 2 500 eurot tasunud.

  1. Bestway Grupp OÜ (edaspidi ka hageja) esitas võlgniku vastu 13.06.2016 hagiavalduse Harju Maakohtusse. Hagi tagamise korras taotles hageja, et kohus arestiks võlgniku osakapitali sissemakse tasumise nõude asutaja XX vastu summas 2 500 eurot, mis kuulus väljamaksmisele hiljemalt 14.07.2016.a. Kohus võttis hagi menetlusse tsiviilasjana nr 216-109232 ja tegi 21.06.2017 hagi tagamise määruse, millega arestis võlgniku osakapitali sissemakse tasumise nõude XX vastu. Samuti arestiti võlgnikule kuuluvad pangakontod Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides 13 488,80 euro ulatuses ning võlgniku sularahakassas olev raha 13 488,80 euro ulatuses. Võlgniku pangakontolt AS-is SEB Pank õnnestus arestida 10 984,19 eurot. Võlgniku sularaha arestida ei õnnestunud ning võlgnik kinnitas 11.07.2016, et tema sularahakassas raha puudub.
  2. 06.10.2017 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-109232 kohtuotsuse (edaspidi ka kohtuotsus), millega rahuldas Bestway Grupp OÜ hagi võlgniku vastu. Kohtuotsusega mõisteti võlgnikult hageja kasuks välja põhivõlg summas 6 144,40 eurot, viivis 647,46 eurot, alates 08.04.2016 viivis põhinõudelt summas 3 074 eurolt seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude (3074 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ning viivis põhinõudelt summas 3 070,40 eurolt alates 08.04.2016 lepingujärgses viivisemääras 0,5% päevas kuni põhinõude (3 070,40 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Võlgnikult mõisteti hageja kasuks välja menetluskuluna 3 429,72 eurot, millelt tuleb tasuda viivised seadusjärgses viivisemääras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Ringkonnakohus määras täiendavalt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud, mõistes võlgnikult hageja apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 368,33 eurot, millelt võlgnik kohustub tasuma viivist seadusjärgses viivisemääras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.06.
  4. Hageja esitas 20.06.2017 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks, paludes pöörata täitmisele Harju Maakohtu 06.10.2016 2

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15366 kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-
  1. Kohtutäitur alustas hageja avalduse põhjal täiteasja nr 025/2017/2014 ja toimetas võlgnikule kätte täitmisteate. Muu hulgas arestis kohtutäitur võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude XX vastu summas 2 500 eurot. XX vastas 19.07.2017.a, et ta on osa võõrandamise notariaalse lepinguga andnud kohustuse osakapitali 2 500 eurot sissemakse tegemiseks üle osa omandajale Laft Holding OÜ. Kohtutäitur palus XX-l edastada tema väiteid kinnitavad dokumendid, ent XX seda hagi esitamiseni kohtutäiturile ei edastanud. Hagi esitamise seisuga oli võlgnikul jätkuvalt tasumata hagejale kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlg summas 2 085,96 eurot (6 144,40 – 4 058,44 = 2 085,96).
  2. Nii võlgniku 14.07.2015 vastuvõetud põhikirja lisa punktide 1 ja 2, kui ka võlgniku 16.07.2015 kinnitatud põhikirja punkti 1.
  3. kohaselt pidi kostja XX tasuma rahalise sissemakse summas 2 500 eurot hiljemalt ühe
(1)aasta jooksul võlgniku asutamisest,

§ 1401lg 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

Kuivõrd võlgnik asutati 14.07.2015.a, siis pidi kostja tasuma sissemakse summas 2 500 eurot hiljemalt 14.07.2016.a, ent kostja ei ole seda teinud. Hagejale teadaolevalt ei ole võlgnikul rohkem vara, mille arvel õnnestuks hageja nõuet rahuldada ning kostja ei ole sellest hoolimata sissemakset tasunud.

  1. TMS § 118 lg 1 sätestab, et nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Kohtutäitur on 19.07.2017 arestinud võlgniku rahalise nõude summas 2 500 eurot kostja vastu ning seega hageja saab johtuvalt TMS § 118 lg 1 nõuda, et kostja täidaks võlgniku ees oleva kohustuse summas 2500 eurot hageja kasuks kohtutäiturile.
  2. Hageja hinnangul ei anna kostjale alust keelduda võlgniku sissemakse tasumisest väited, et ta on osa võõrandamise notariaalse lepinguga andnud kohustuse võlgniku osakapitali 2 500 eurot sissemakse tegemiseks üle osa omandajale Laft Holding OÜ. Seda põhjusel, et ÄS § 1401 lg-s 1 on sätestatud erisus üldisest osakapitali sissemaksmise korrast laieneb üksnes füüsilisest isikust asutajale. See kohustus ei ole üleantav juriidilisest isikust osanikule. Osakapitali sissemakse tasumise kohustus on asutajal, mitte hilisemalt osa omandanud isikul ning osakapital ongi mõeldud selleks, et võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada selle arvelt. ÄS § 1401 lg 6 näeb ette, et kõnesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes. Ülaltoodust johtuvalt puudub hageja hinnangul mõistlik vaidlus selle üle, et kostja kohustub tasuma võlgniku sissemakse summas 2 500 eurot (ja on sellega juba üle aasta viivituses) ning et hagejal on käesoleval juhul õigus nõuda selle tasumist enda kasuks kohtutäiturile, sest kostja ja Laft Holding OÜ poolt väidetavalt sõlmitud osakapitali sissemaksmise kohustuse üleandmise leping ei kehti kolmanda isiku (hageja) suhtes.
  3. Hilisemates seisukohtades selgitas hageja, et temale arusaadavalt on kõnesolev vaidlus taandunud sellele, kas kostja on osakapitali sissemaksmise nõude kehtivalt üle andnud Laft Holdings OÜ-le. Hageja hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Nimelt, sissemakse tasumise kohustus ei lähe osa võõrandamisel üle osa omandajale kui võlausaldajaks olev osaühing ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Vastav regulatsioon tuleneb VÕS § 175 lg-st 2, mis sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostja poolt kohtule esitatud 16.07.2015 osaühingu osa müügilepingu poolteks on "Eesti Vabariigi kodanik XX", "Eesti Vabariigi kodanik YY" ning "Laft Holdings OÜ". Võlausaldajaks olev osaühing (tollase ärinimega) SDFA OÜ 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15366 (registrikood 12879090) ei olnud antud tehingu pooleks ja ei andnud oma nõusolekut sissemakse tasumise kohustuse üleandmiseks.
  1. Hageja palub kohustada kostjat XX tasuma Scandinavian Design and Furniture Group OÜ osakapitali sissemakse summas 2 500 eurot Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts ametialasele arvelduskontole nr EE111010010124476011 AS-s SEB Pank. Kostja vastus
  2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja väited, et tal ei ole võimalik enda võlgnevuse jääki võlgnikult sisse nõuda võlgnikul vara puudumisel on tõendamata.
  3. Kostja selgitab, et müüs 16.07.2015 osaluse firmas Scandinavian Design and Furniture Group OÜ ära. Müügilepingu p 2.4.1 kohaselt on osa omandajal Laft Holdings OÜkohustus tasuda osakapitali sissemakse. ÄS kohaselt on osakapitali sissemakse kohustus 1 aasta jooksul osanikul s.t Laft Holdings OÜ, mitte asutajal. Eeltoodust tulenevalt on hageja pöördunud kohtusse nõudega vale kostja vastu. Maakohtu otsus
  4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tugineb asjaoludel, et kostja suhtes ei ole õnnestunud kohtulahendit täita ja ainus vara, millele saaks pöörata sissenõude, on osaühingu asutamisel tasumisele kuulunud rahaline sissemakse osa eest.
  5. Kohtutäitur on 19.07.2017 arestinud võlgniku rahalise nõude summas 2 500 eurot kostja vastu. Seega oleks põhimõtteliselt võimalik nõuda kostjalt, et ta täidaks kohustuse võlgniku asemel kohtutäiturile. Sellise nõude saab kohus aga rahuldada vaid juhul, kui selline nõue võlgnikule reaalselt kuulub. Kostja on kohtule tõendanud, et on sõlminud osaühingu müügilepingu ning andnud selle lepinguga üle ka osakapitali sissemaksmise kohustuse.
  6. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ÄS § 1401 lg-s 1 sätestatud osakapitali sissemakse kohustus ei ole üleantav juriidilisele isikule. ÄS § 1401 lg-s 1 on sätestatud erisus üldisest osakapitali sissemaksmise korrast laieneb üksnes füüsilisest isikust asutajale.
  7. Samuti ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et kohustuse loovutamine ei olnud võimalik ÄS § 1401 lg-st 6 tulenevalt. ÄS § 1401 lg 6 näeb ette, et kõnesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes. Kostja ja Laft Holdings OÜ vahel sõlmitud kokkulepe ei ole vastuolus ÄS § 1401 lg-tes 1-5 sätestatuga. Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist ÄS § 1401 mõttes kokkuleppega, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest. Osanikku ei ole vabastatud sissemakse tasumisest. Kohustus ei ole lõppenud, vaid see on teisele isikule üle antud. Apellatsioonkaebus
  8. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, jättes menetluskulud kostja kanda. 4
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15366
  1. Apellatsioonkaebuse kohaselt jõudis maakohus ebaõigele arusaamisele, et müügilepinguga on osaühingu nõue asutaja vastu loovutatud Laft Holdings OÜ-le. Hageja on seisukohal, et kohtuotsus põhineb ebaõigel arusaamal justkui oleks kohustuse ülevõtmise lepingu puhul võlausaldaja nõusolek vaid formaalsus. Osakapitali sissemakse kohustuse üleandmiseks on vajalik äriühingu nõusolek. Praegusel juhul ei ole kõnealuses müügilepingus tuvastatav, et võlausaldaja oleks nõustunud sissemakse kohustuse üleandmisega. Võlausaldaja nõusolekut ei kajasta ükski lepingu punkt. Võlausaldaja nõusolekut ei saa eeldada pelgalt seetõttu, et tollel hetkel oli võlausaldaja juhatuse liikmeks XX.
  2. Maakohus on kohtuotsuses asunud seisukohale, et kuna kohtutäitur on arestinud võlgniku rahalise nõude summas 2500 eurot kostja vastu, on põhimõtteliselt võimalik nõuda kostjalt, et ta täidaks kohustuse võlgniku asemel kohtutäiturile Kohus on ka möönnud, et sellise nõude saab kohus rahuldada juhul, kui selline nõue võlgnikule kuulub. Vastustaja seisukoht
  3. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetlus
  4. Hageja taotlusel kaasas ringkonnakohus asja menetlusse kolmanda isikuna Karotse Consulting OÜ-u. Kolmas isik asjas seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  6. Asja materjalidest nähtub, et: - Hageja esitas Scandinavian Design and Furniture Group OÜ vastu 13.06.2016 hagi, taotledes hagi tagamist. - Kohus võttis hagi tsiviilasja nr 2-16-109232 raames menetlusse ja tegi 21.06.2017 hagi tagamise määruse, millega arestis Scandinavian Design and Furniture Group OÜ nõude XX vastu osakapitali sissemakse tasumiseks. Nimelt asutas XX 14.07.2015 SDFA OÜ (uue ärinimega alates 20.07.2015 Scandinavian Design and Furniture Group OÜ, praegune ärinimi Karotse Consulting OÜ; edaspidi nimetatud kui Scandinavian Design and Furniture Group OÜ), mille põhikirja kohaselt tasuti osaühingu osade eest asutamisel üksnes rahaliste sissemaksetega ning põhikirja lisade p 1 ja 2 kohaselt kohustus XX tasuma sissemakse summas 2500 eurot võlgniku asutamisel või huljemalt 1 aasta jooksul asutamisest,

§ 1401lg 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

- XX ei ole sissemakset 2500 eurot tasunud. - 06.10.2017 rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-109232 hageja hagi Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-u vastu ning mõistis Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõla 6 144,40 eurot, viivise 647,46 eurot ning alates 08.04.2016 viivise põhinõudelt summas 3 047 eurot seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15366 Samuti mõisteti Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-lt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3429,72 eurot ja nende tasumisega viivitamisel viivis seadusjärgses määras. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, mõistes Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-lt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 368,33 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral. - Hageja täitmisavalduse kohaselt algatati täitemenetlus eelnimetatud kohtuotsuste täitmiseks täiteasjas nr 02572017/
  1. - Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-l on hageja ees jätkuvalt tasumata kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlg summas 2085,96 eurot, millelt tuleb tasuda ka viivis. - 19.07.2017 tegi kohtutäituri Kaire Põlts abi TK täiteasjas nr 025/2017/2014 rahalise nõude arestimise akti, teabenõude ja sunniraha hoiatuse XX-le, millega arestis Scandinavian Design and Furniture Group OÜ osakapitali sissemaksmise nõude XX vastu summas 2500 eurot. - XX teatas kohtutäiturile, et on osakapitali sissemakse tegemise kohustuse üle andnud Laft Holding OÜ-le. - Hageja on seisukohal, et kostja ja Laft Holding OÜ poolt väidetavalt sõlmitud osakapitali sissemaksmise kohustuse üleandmise leping ei kehti hageja suhtes ning hagejal on õigus kostjalt nõuda Scandinavian Design and Furniture Group OÜ osakapitali sissemaksmist enda kasuks kohtutäiturile.
  2. Kostja vaidles asjast nähtuvalt hagile vastu järgmistel põhjendustel: -Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik võlgnikult ehk Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-lt võlgnevuse jääki sisse nõuda võlgnikul vara puudumise tõttu. -Kostja müüs 16.07.2015 osaluse Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-s ja selle lepingu p 2.4.
  3. järgi on osa omandajal Laft Holding OÜ-l kohustus tasuda osakapitali sissemakse.
  4. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all see, kas 16.07.2015 XX, YY ja Laft Holdings OÜ vahel sõlmitud osaühingu SDFA OÜ (uue ärinimega Scandinavian Design and Furniture Group OÜ praegune ärinimi Karotse Consulting OÜ) osa nimiväärtusega 2500 eurot müügilepingu punktis 2.4.
  5. nimetatud kohustuse, tasuda osa eest ühe aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui ÄS § 140¹ lg 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel, ülevõtmisega nõustus ka VÕS § 175 lg 2 mõttes Scandinavian Design and Furniture Group OÜ kui võlausaldaja.
  6. Kostja seisukoha järgi sisaldus Scandinavian Design and Furniture Group OÜ kui võlausaldaja poolne nõusolek kohustuse ülevõtmiseks eelnimetatud osaühingu osa müügilepingus, kuna leping sõlmiti kostja kui tolleaegse Scandinavian Design and Furniture Group OÜ juhatuse liikme ja osaniku teadmisel ja heakskiidul. Maakohus nõustus kostja käsitlusega ja leidis, et kuna XX andis füüsilise isikuna tehingule aksepti, siis tuleb aksept lugeda antuks nii kostja kui füüsilise isiku poolt, kui ka Scandinavian Design and Furniture Group OÜ poolt, sest tehingu tegemise ajal 16.07.2015 oli XX Scandinavian Design and Furniture Group OÜ juhatuse liige ja osanik. Ringkonnakohus maakohtu arvamusega ei nõustu. 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15366
  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et 16.07.2015 osa müügilepingut ei ole võimalik tõlgendamise kaudu sisustada selliselt, et selles sisaldub ka Scandinavian Design and Furniture Group OÜ poolne nõusolek osa eest sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmisega nõustumiseks, kuivõrd lepingust ei nähtu, et selle pooleks oleks juriidiline isik Scandinavian Design and Furniture Group OÜ ega ka seda, et notar oleks tõestanud Scandinavian Design and Furniture Group OÜ, kui tehingus osaleja vastava tahteavalduse.
  2. Tõlgendus ei vasta ka seaduse mõttele, kuna TõS § 18 lg 1 kohaselt selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud ning kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. TõS § 9 lg 1 kohaselt märgib notar notariaalakti enda ja osalejate isikuandmed ning osalejate poolt avaldatu.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole tõendanud oma väidet, et Scandinavian Design and Furniture Group OÜ poolne nõusolek eelnimetatud osaühingu osa sissemaksmise kohustuse ülevõtmisega nõustumiseks on olemas.
  4. Ringkonnakohus toob esile, et VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega võib kohustus kolmandale isikule üle minna ka võlgniku ja kolmanda isiku kohustus- ja käsutustehingu alusel, kuid üksnes tingimusel, et võlausaldaja on kohustuse üleminekuga kui käsutusega nõus, sest võlgnikul puudub õigus kohustust iseseisvalt käsutada. Ka TsÜS § 114 lg 1 järgi on õigustamata isiku käsutus kehtiv, kui selleks on õigustatud isiku eelnev nõusolek. Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub eseme käsutamine TsÜS § 114 lg 2 järgi kehtivaks siis, kui õigustatud isik kiidab kohustuse ülemineku kui käsutuse heaks. Seega, kui puudub võlausaldaja eelnev nõusolek või hilisem heakskiit kohustuse ülemineku kui käsutuse kohta, ei ole kohustus kolmandale isikule VÕS § 175 lg 2 järgi üle läinud ja võlausaldaja ees vastutab kohustuse täitmise eest endiselt võlgnik. Võlausaldaja nõusoleku andmine kohustuse üleminekuks (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 1) või kohustuse ülevõtmise heakskiitmine (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 2) ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. VÕS § 11 lg 3 järgi peab kokkulepe lepingust tuleneva kohustuse ülemineku kohta olema sõlmitud lepinguga samas vormis, kui leping tuli sõlmida teatud vormis ja kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega tuleb kohustuse ülevõtmine, sh võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks anda või kohustuse ülevõtmine heaks kiita reeglina lepinguga samas vormis üksnes juhul, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt oli lepingu enda sõlmimiseks kehtestatud vorminõue.
  5. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja, et esitada tõendid, millest nähtuks, et Scandinavian Design and Furniture Group OÜ nõustus kohustuse üleminekuga. Kostja tõendeid ei esitanud.
  6. TMS § 118 lg 1 sätestab, et nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Kohtutäitur on 19.07.2017 arestinud võlgniku rahalise nõude summas 2 500 eurot kostja vastu ning seega sai hageja TMS § 118 lg-st 1 tulenevalt nõuda, et kostja täidaks võlgniku ees oleva kohustuse summas 2500 eurot hageja kasuks kohtutäiturile. Asjas puudub vaidlus, et Scandinavian Design and Furniture Group OÜ-l on hageja ees jätkuvalt tasumata kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlg summas 2085,96 eurot, millelt 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15366 tuleb tasuda ka jooksev viivis. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et kostja kohustuse on kehtivalt üle võtnud Laft Holding OÜ, tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus 32. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohustus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt TsMs § 177 lg 1 p-s 2 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.