Obsah (4)

§ 179§ 40§ 172§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-5106 Tsiviilasi Zha

§ 179lg 5), märkides makseinfos näidatud viitenumbri.

Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb Tatjana Beljakoval tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

1. Saata käesolev määrus riigi õigusabi tasu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
2. Zhan Gigiel (avaldaja) esitas
3. aprillil 2018 Viru Maakohtule avalduse, milles palub tuvastada, et alates
4. oktoobrist 2017 peab iga Kohtla-Järve linn, XXX korteriomanik tasuma elamu keskkütte kulusid vastavalt tema kasutuses oleva köetava pinna suurusele, s.o korteri nr 1 omanik 26,653%, korteri nr 2 omanik 25,833%, korteri nr 3 omanik 24,603% ja korteri nr 4 omanik 22,911%. Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, XXX elamus 4 korterit. Korteri nr X omanik on Ksenia Golubeva, korteri nr X omanik Zhan Gigiel ning korterite nr X ja X omanik Tatjana Beljakova. Korteriomanikud sõlmisid
5. juunil 2017 kirjaliku kokkulepe, millega korteriomanikud kohustusid kandma küttekulusid järgmistes proportsioonides: korteri nr 1 omanik 37,039%, korteri nr 2 omanik 36,255% ning korterite nr 3 ja 4 omanik kokku 26,706%. Kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud korterid nr 3 ja 4 täielikult ühise küttesüsteemiga ühinenud, st küttetorustik oli paigaldatud ja küttesüsteemiga ühendatud, kuid radiaatoreid ei olnud veel paigaldatud. Korteriomanikud leppisid kokku, et küttesüsteemis muudatuste tegemisele järgnevalt lepitakse kokku uues küttekulude jaotuses.
6. aasta oktoobris paigaldati korteritesse nr 3 ja 4 radiaatorid ning need ühendati küttesüsteemiga. Pärast seda hakkas T. Beljakova avaldajalt nõudma, et ta tasuks 34,2% kogu maja küttekuludest. Korteriomanikud uues küttekulude jaotuses kokku ei leppinud ning avaldaja ei ole nõus kandma elamu küttekuludest rohkem, kui on tema köetavale pinnale vastav proportsionaalne osa ehk 25,833%. Kuigi küttekulude arvestus on reguleeritud ka Kohtla-Järve linn, XX korteriühistu põhikirja ps 4.2.6.11, ei ole küttekulusid võimalik põhikirja alusel arvestada, kuna korteritesse ei ole individuaalseid soojakulujaotureid paigaldatud.
7. T. Beljakova vaidles avaldusele vastu. T. Beljakova selgituste kohaselt teostas RevPro Est OÜ pärast korteritesse nr 3 ja 4 radiaatorite paigaldamist ja nende küttesüsteemiga ühendamist 2 korterite nr 3 ja 4 soojustarbimise arvestuse. T. Beljakova esitas arvestuse ka Z. Gigielile ja K. Golubevale ning see kinnitati
8. detsembri 2017 korteriomanike üldkoosoleku päevakorra punktiga
9. Arvestades seda, et elamu kaugkütte tarbijapaigaldise sõlm asub korteris nr 1 ja jaotusvõrgustik ei võimalda iga korteri individuaalset soojusenergia tarbimist mõõta (üldkasutatavate ruumide soojustarbimine jääks mõõtmata), on igal korteriomanikul mõistlik küttekulusid tasuda vastavalt oma korteriomandi köetava reaalosa pinna suurusele. Avaldaja on arvestanud T. Beljakova köetavaks pinnaks ka pinnad, mis on ühiskasutuses ja mida ei loeta netopinna hulka. Kuna korteri nr 2 küttekulusid on alates
10. aasta novembrist arvestatud korteriomandi ruutmeetrite alusel, on avaldaja nõue täidetud. MAAKOHTU LAHEND
11. Viru Maakohus rahuldas
12. juuli 2018 määrusega avalduse ning tuvastas Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu korteriomandite omanike kohustuste jaotuse küttekulude kandmisel lähtudes kaasomandi mõttelise osa suurusest järgnevalt: 1) korteriomandi nr 1 omanik Ksenia Golubeva 30,959% kulutustest; 2) korteriomandi nr 2 omanik Z. Gigiel 26,663% kulutustest; 3) korteriomandi nr 3 omanik T. Beljakova 22,053% kulutustest; 4) korteriomandi nr 4 omanik T. Beljakova 20,325% kulutustest. Maakohus jättis menetluskulud T. Beljakova kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus Kohtla-Järve linn, XXX nelja korteriomandiga elumaja küttekulude jagamise arvestamise aluste üle. Kuni
13. detsembrini 2017 reguleeris vaidluse eset KÜS § 151 lg 1 ja alates
14. jaanuarist 2018 reguleerib seda KrtS §
15. Maakohus tuvastas, et
16. juunil 2017 leppisid korteriomanikud kirjalikult kokku küttekulude kandmise proportsioonides. Kokkuleppe p 3.1 kohaselt pidid korteriomanikud peale korterite küttesüsteemis muudatuste tegemist sõlmima uue kokkuleppe küttekulude jaotuse kohta ning p-s 3.2 kinnitas korterite nr 3 ja 4 omanik, et esitab vastava ettepaneku küttekulude uue jaotuse osas koos eksperthinnanguga. Maakohus märkis, et
17. juuli 2018 kohtuistungil selgus, et korteritesse nr 3 ja 4 paigaldati
18. aasta oktoobris radiaatorid ning need ühendati küttesüsteemiga. Samuti selgus, et korterid tarbivad keskkütteteenust osaliselt, st kõigis korterites on olemas köetavad ja mitteköetavad ruumid ning lisaks on majas ahjukütte võimalus. Samas ei ole vaidlust selles, et kõigis korterites tarbitakse keskkütet. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas vaidluses ei oma määravat tähtsust asjaolu, milliseid ruume otsustavad omanikud kütta alaliselt ja millistes kasutada alternatiivkütet. Samuti asus maakohus seisukohale, et relevantne ei ole ruumide pinna jaotus köetavaks ja mitteköetavaks, kuna see sõltub üksnes korteriomaniku enda valikutest ja ei mõjuta asjaolu, et korteriomandite kulusid kantakse seadusandja tahte kohaselt vastava kokkuleppe puudumisel seadusjärgses ulatuses ehk lähtuvalt korteriomandite mõttelise osa suurusest. Maakohus leidis, et lähtudes
19. juuni 2017 kokkuleppe sisust ja kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvas tehnorajatises ümberehituste tegemisest
20. aasta oktoobris, ei ole kokkuleppe enam arvestuse alusena kohaldatav. Maakohus asus seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe küttekulude jaotamiseks viisil, mida on alates
21. aasta oktoobrist arvete koostamisel aluseks võtnud T. Beljakova, ei ole tõendatud.
22. detsembri 2017 korteriomanike üldkoosoleku protokollist ei ole võimalik aru saada, mis on T. Beljakova sõnul väidetavalt sõlmitud kokkuleppe sisu ning mil viisil on kindlaks määratud korteriomanike jaotised küttekulude kandmisel, kuna protokollis ja selle lisades puuduvad kokkuleppe tekst ja ettepanekud kulude jagamiseks. Eelnevast lähtuvalt ei nõustunud maakohus T. Beljakovaga, et protokolli p 5 ja selle lisamaterjalide näol on tegemist uue kaasomanike kokkuleppega küttekulude jaotamise osas. 3 Maakohus märkis, et kuigi küttekulude jagamisel tuleks lähtuda
23. märtsil 2018 vastu võetud korteriühistu põhikirja p-st 4.2.6.11, ei ole elamusse kuni käesoleva ajani paigaldatud individuaalseid soojakulujaotureid, mistõttu ei ole arvestust põhikirjas ette nähtud viisil võimalik teha. Maakohus leidis, et õiglane, mõistlik ja otstarbekas on jagada küttekulutused KrtS § 40 lg 1 (ekslikult märgitud

§ 40lg 1) alusel lähtudes kaasomandi osa suurusest.

Samuti leidis maakohus, et kuivõrd pooltevaheline kokkulepe kaotas oma kehtivuse

1. aasta oktoobris, tuleb küttekulud kaasomandi osa suurusest lähtuvalt jagada alates kütteperioodi algusest ehk
2. aasta oktoobrist. Maakohus selgitas, et kohtumäärusega kehtestatud olukorra muutmine võib toimuda üksnes kaasomanike kokkuleppel ning kokkuleppe mittesaavutamise korral tuleb vastava avaldusega pöörduda kohtu poole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. T. Beljakova esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
4. juuli 2017 määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. T. Beljakova palub jätta menetluskulud Z. Gigieli kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud arvestamata, et alates
5. aasta novembrist toimus küttekulude arvestus KÜS § 151 lg 1 kohaselt arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning alates
6. detsembrist 2017 toimus arvestus
7. detsembri 2017 korteriomanike üldkoosolekul otsustatud korterite nr 3 ja 4 küttekulude arvestuse muutmise alusel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud, on võrdsustatav kaasomanike kokkuleppega. Kuna Z. Gigiel ja ülejäänud kaasomanikud hääletasid
8. detsembri 2017 korteriomanike üldkoosolekul päevakorra p 5 poolt, millega otsustati korterite nr 3 ja 4 küttekulude arvestuse muutmine vastavalt koosoleku protokollile lisatud RevPro OÜ eksperthinnangule, on väär maakohtu seisukoht, et kaasomanike kokkulepe küttekulude jaotamise osas puudus. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et
9. juuni 2017 kokkuleppe p-de 3.1 ja 3.2 tingimused on täidetud, kuna korterite nr 3 ja 4 omanik esitas eksperthinnangu, millest nähtub korterite nr 3 ja 4 soojuskulude jaotus korterite pinnast peale rekonstrueerimist. Korterite nr 3 ja 4 soojuskulude jaotus korterite pinnast peale rekonstrueerimist on 46,11 m
10. Kuna korterites nr 1 ja 2 küttesüsteemide muudatusi ei tehtud, jäi nende korterite köetav pind samaks, st korteri nr 1 köetav pind on 59,1 m2 ja korteri nr 2 köetav pind on 50,9 m
11. AVALDAJA JA PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHT
12. Z. Zigiel vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude T. Beljakova kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt puudub korteriomanike vahel kokkulepe küttekulude jaotamiseks viisil, mida on alates
13. aasta oktoobrist arvete koostamisel aluseks võtnud T. Beljakova.
14. juuni 2017 kokkulepet kohaldada ei saa, kuna selle sõlmimise aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud.
15. detsembri 2018 korteriomanike üldkoosoleku protokollis ei sisaldu korteriomanike kokkulepet küttekulude jaotuse kohta. Protokollist ei nähtu, et korteriomanikud oleksid leppinud väidetava RevPro Est OÜ dokumendi alusel milleski kokku ja/või T. Beljakova poolt nimetatud dokumendi lisamine protokollile. Seetõttu tuleb perioodi
16. oktoober 2017 kuni
17. detsember 2017 küttekulud jagada KÜS § 151 lg 1 alusel vastavalt korteriomandite reaalosade pindaladele ning alates
18. jaanuarist 2018 KrtS § 40 alusel vastavalt korteriomandite kaasomandi osade suurusele. Kinnistusraamatu kannete järgi langevad korterite reaalosade 4 suhtelised suurused kokku korteriomandite kaasomandi osade suurustega ning maakohtu määratud küttekulude jaotus on õige.
19. K. Golubeva määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
21. juuli 2018 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidle menetlusosalised ringkonnakohtus selle üle, et korteriomanike
2. juuni 2017 kokkulepe ei ole enam küttekulude arvestuse alusena kohaldatav. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised üksnes selle üle, kas korteriomanikud leppisid
3. detsembri 2017 korteriomanike üldkoosolekul kokku uues küttekulude jaotuse arvestuses.
4. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et
5. detsembri 2017 korteriomanike üldkoosolekul muudeti küttekulude arvestust, kuna kõik korteriomanikud hääletasid päevakorra punkti 5 poolt, millega oli ette nähtub korterite nr 3 ja 4 küttekulude arvestuse muutmine vastavalt koosoleku protokollile lisatud RevPro OÜ eksperthinnangule. Korteriomanike üldkoosoleku
6. detsembri 2018 protokolli p 5 sõnastus on järgmine: „korterite 3 ja 4 küttekulude arvestuse muutmise kinnitamine (dokumentide koopiad lisatud)“. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokolli p-i 5 ei saa pidada uueks kokkuleppeks küttekulude jaotuse arvestamise osas. Protokollis ei ole märgitud, milline on korteriomanike kohustuste jaotus küttekulude kandmisel ning samuti ei sisaldu protokollis viidet RevPro Est OÜ soojustarbimise arvestusele, mistõttu ei saa seda käsitleda protokolli lisana. Samas ei muudaks asja lahendust ka see, kui RevPro Est OÜ soojustarbimise arvestust saaks pidada protokolli lisaks, kuna sellest ei nähtu küttekulude täpset jaotust korteriomanike vahel. Kuna seoses korteritesse nr 3 ja 4 radiaatorite paigaldamisega
7. aasta oktoobris kaotas
8. juuni 2017 korteriomanike kokkulepe kehtivuse ning korteriomanike vahel ei ole muud kokkulepet küttekulude jaotamise osas, jagas maakohus küttekulud alates
9. aasta oktoobrist õigesti vastavalt kaasomandi osa suurustele. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
10. Z. Gigielile määrati
11. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-19051 riigi õigusabi. Vandeadvokaat Henn Koduvere esitas
12. septembril 2018 taotluse Z. Gigieli esindamise eest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Vandeadvokaat on palunud määrata oma tasu suuruseks 150 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus esindajal määruskaebemenetluses õigusabi osutamiseks 2,5 tundi (Viru Maakohtu
13. juuli 2018 määrusega tutvumine 15 min; määruskaebuse vastuvõtmine ja sellega tutvumine 14 min; määruskaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1 h 55 min). Tunnitasu on 50 eurot (ilma käibemaksuta) ja esindaja tasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks summas 25 eurot, tasu koos käibemaksuga 150 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebusele vastuse koostamise aeg vastuse mahtu ja tsiviilasja keerukust arvestades põhjendatud ja seda tuleb vähendada. Määruskaebuse vastuse 5 põhjendus on pool lehekülge pikk ja kordab varasemaid seisukohti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusele vastamise põhjendatud ajakuluks on 1 tund. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 89 minutit, mis tuleb kooskõlas riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamist reguleeriva Justiitsministri
14. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-ga 2 ümardada 90 minuti peale. Esindajale tuleb seega hüvitada riigi õigusabi tasu summas 75 eurot (50 x 1,5 h). Nimetatud summale lisandub käibemaks 20% summas 15 eurot, tasu koos käibemaksuga moodustab 90 eurot, mis kuulub vandeadvokaat Henn Koduverele väljamaksmisele.
15. Ringkonnakohus selgitab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuna käesoleval juhul on menetluse põhjustanud T. Beljakova seisukoht ning ringkonnakohus teeb lahendi T. Beljakova kahjuks, jätab ringkonnakohus menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel T.

Beljakova kanda.

§ 190

lg 6 kohaselt kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kuna ringkonnakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel T.

Beljakova kanda, tuleb T. Beljakovalt

§ 190lg 5 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista Z.

Gigielile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 90 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks