2-18-6091/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6091 Tsiviilasi Urmas Uderi hagi Indrek Jõgeva vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 9720 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Indrek Jõgeva apellatsioonkaebus Kohtuistungite toimumise ajad Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Indrek Jõgeva (isikukood XXX), esindaja Vambola Olli Vastustaja (hageja): Urmas Uder (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Indrek Jõgeva kanda.
6. Välja mõista Indrek Jõgevalt Urmas Uderi kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 240 eurot (koos käibemaksuga).
7. Välja mõista Indrek Jõgevalt Urmas Uderi kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. Urmas Uder (hageja) esitas
9. aprillil 2018 Tartu Maakohtule hagi Indrek Jõgeva (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 9000 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled
10. märtsil 2016 kirjaliku kinnisasja müügilepingu eellepingu, mille alusel hageja tasus kostjale ettemaksuna 9000 eurot. Kostja jättis sõltumata ettemaksu tasumisest täitmata kohustuse anda hagejale kinnisasi üle. Praegusel ajal ei kuulu kinnistu enam kostjale. Eellepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et kostja on kinnisasja müügi mittetoimumise korral kohustatud hagejale ettemaksu tagastama. Isegi, kui eelleping on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine, tuleb tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja on tsiviilasjas nr 2-16-6052
11. augustil 2016 toimunud kohtuistungil andnud vande all järgmise sisuga seletuse: „Küsisin Urmas Uderi käest pakkumist, temal oli huvi ja tegi pakkumise. Ma olen Uderi käest raha saanud 9000 eurot. Kinnistu müügihinnas leppisime kokku 65 000 eurot. See summa pidi ta tasuma, siis kui on maa mõõdistatud ja siis notarisse /../“. Enne kostja vande all antud seletusi andis tsiviilasjas nr 2-16-6052 hagejaks olev Astrid Kroon järgmise sisuga seletuse: „Makseraskused kadusid siis, kui sai maa müügist käsiraha kätte. 9000 eurot Urmas Uderi käest. Müügihind täisulatuses 65 000 eurot“. Eelnevaga on tõendatud hageja poolt kostjale ettemaksu tasumine.
12. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt on hagi tõendamata.
13. märtsi 2016 eelleping ei tõenda ettemaksu tasumist hageja poolt. Kinnisasja müügi eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis, mistõttu on
14. märtsi 2016 kirjalik eelleping vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. Kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-6052 antud seletused ei saa olla tõendiks käesolevas asjas, kuna kostja lähtus nimetatud tsiviilasjas seletuste andmisel enda menetluslikest huvidest. 2 MAAKOHTU LAHEND
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. septembri 2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9000 eurot, viivise perioodi
17. aprill 2018 kuni
18. september 2018 eest summas 323 eurot 51 senti ja viivise põhivõlgnevuselt alates
19. septembrist 2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni 0,021918% päevas. Maakohus märkis, et viiviste kogusumma ei või ületada põhivõlgnevust. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel
20. märtsil 2016 sõlmitud müügilepingu eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Maakohus märkis, et eelleping ei ole osadeks jagatav, st ilma jagatava kinnistu osa müügita ja selle eest ettemaksu 9000 eurot tasumata ei oleks pooled eellepingut sõlminud. Maakohus selgitas, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse TsÜS § 84 lg 1 alusel vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale üle andnud eellepingu p-s 2.1 märgitud ettemaksu 9000 eurot. Maakohus leidis, et ettemaksu tasumine on leidnud tõendamist kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-6052 vande all antud seletustega, mis langevad kokku
21. märtsi 2016 eellepingu tingimustega, A. Krooni tsiviilasjas nr 2-16-6052 vande all antud seletustega ja hageja poolt käesolevas menetluses kinnitatuga. Maakohus asus seisukohale, et eellepingu tingimused ei eeldanud eraldi ettemaksu üleandmise vormistamist. Eellepingu p 4.2 sõnastus viitab asjaolule, et ettemaks on antud üle enne eellepingu sõlmimist. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus VÕS § 1028 lg 1 alusel hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tühise tehingu alusel saadu 9000 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
23. septembri 2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei tõenda kirjalik eelleping ettemaksu tasumist hageja poolt. Kinnisasja eelleping peab olema notariaalset tõestatud.
24. märtsi 2016 kirjalik kinnisasja müügi eelleping on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. Arvestades poolte vande all antud seletuste vasturääkivust, ei saa hageja poolt ettemaksu tasumist tõendatuks lugeda. Puudub kirjalik kinnitus ettemaksu tasumise kohta. Tsiviilasjas nr 2-16-6052 vande all antud seletustes kinnitas kostja hagejalt 9000 euro saamist, kuna nimetatud tsiviilasjas hagejaks olnud A. Krooni esindaja viis kostja eksitusse ja provotseeris vastavat seletust andma. A. Krooni ja kostja suhted olid sel ajal vaenulikud ja A. Kroon ei saanud kostja rahalistest probleemidest teadlik olla. Kostja kinnitas A. Krooni seletuste tõttu raha saamist, lootes, et A. Kroon kui hageja arvestab sellega. Käesolev tsiviilasi ja tsiviilasi nr 2-16-6052 on ajendatud A. Krooni ja kostja halbadest suhetest seoses vaidlusaluse kinnisasjaga, mille A. Kroon kinkis kostjale. Maakohtu seisukoht, et kui raha üleandmine oleks vajanud eraldi vormistamist, oleks pooled eellepingu p-i 4.2 sõnastanud teisiti, on üksnes kohtu oletus. Eellepingu koostas hageja tuttav ning kui ta oleks olnud õiguslikes küsimustes pädev, oleks ta soovitanud pooltel sõlmida notariaalse eellepingu. Hageja on tegutsenud pikka aega ettevõtjana ja ei ole usutav, et ta andis võõrale isikule 9000 eurot ilma üleandmise kohta kirjalikku kinnitust saamata. 3 Maakohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud hageja esitatud tõendeid ning jätnud tähelepanuta või tõlgendanud hageja huvides kostja väiteid.
25. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27. Ringkonnakohtus ei vaidle pooled selle üle, et
28. märtsi 2016 müügilepingu eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas hageja on kostjale eellepingust tulenevat kohustust silmas pidades tasunud ettemaksuna 9000 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuna hageja nõue tugineb asjaolul, et ta on kostjale eellepingu alusel ettemaksuna tasunud 9000 eurot, lasub temal nimetatud asjaolu tõendamise koormus. Hageja hinnangul tõendavad 9000 euro tasumist
29. märtsi 2016 müügilepingu eelleping, kostja ja A. Krooni poolt tsiviilasjas nr 2-16-6052 vande all antud seletused ning hageja poolt käesolevas asjas vande all antud seletused. Kostja seisukoha järgi ei ole ettemaksu tasumine eelnimetatud tõenditega tõendatud, kuna hageja ei ole andnud ettemaksu tasumise kohta kirjalikku kinnitust, tsiviilasjas nr 2-16-6052 kinnitas kostja vande all antud seletustes ettemaksu tasumist A. Krooni provotseeringu tõttu, käesolevas asjas on poolte vande all antud seletused vasturääkivad ning ainuüksi eellepingu põhjal ei saa asuda seisukohale, et ettemaks on tasutud. Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette kostja esitatud tõendite ebaõiget ja ühekülgset hindamist.
30. Kuna kostja vaidlustab tõendite hindamise alusel tuvastatud asjaolu, hindab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 5 uuesti esimese astme kohtu menetluses hinnatud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub, et ainuüksi
31. märtsi 2016 müügilepingu eellepinguga ei ole tõendatud eellepingu p-s 2.1 ettenähtud ettemaksu tasumine. Eellepingu p-st 2.1 nähtuvalt pidi ettemaksu tasumine toimuma sularahas kolme kalendripäeva jooksul arvates eellepingu sõlmimisest, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et eelleping tõendaks eraldiseisvalt ettemaksu tasumist. Samas tõendab ettemaksu tasumist hageja esitatud tsiviilasja nr 2-18-6091 istungi protokoll, milles on kajastatud kostja ja A. Krooni vande all antud seletusi. Nii kostja kui A. Kroon on vande all kinnitanud, et kostja sai hagejalt 9000 eurot. Seletuste sisu arvestades ei ole alust kahelda, et kostja ja A. Kroon on silmas pidanud
32. märtsi müügilepingu eellepingu p-s 2.1 sätestatud ettemaksu tasumist ning kostja ei ole sellele käesolevas menetluses vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väited selle kohta, et A. Kroon provotseeris kostjat vastavasisulisi ütlusi andma, veenvad. Võttes arvesse istungi protokollist nähtuvat tsiviilasja nr 2-16-6052 sisu, jääb arusaamatuks, kuidas aitas kostja poolt 9000 euro saamise kinnitamine kaasa tema menetluslikule positsioonile nimetatud tsiviilasjas. Sama kehtib ka A. Krooni poolt 4 vande all antud seletuste kohta. Küll aga nõustub ringkonnakohus hagejaga, et praeguses asjas on kostjal olemas motiiv valetada, mis ringkonnakohtu hinnangul vähendab kostja poolt käesolevas asjas vande all antud seletuste usaldusväärsust.
33. Kostja on maakohtule ette heitnud enda esitatud tõendite ebaõiget ja ühekülgset hindamist, kuid ei ole enda väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Ainsaks tõendiks, mis peaks tõendama kostja väiteid, on kostja poolt käesolevas asjas vande all antud seletused, mida maakohus on otsuses piisaval määral hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna poolte vande all antud seletused on omavahel vastuolus, ei saa ettemaksu tasumist tõendatuks lugeda. Tõendite vastuolu korral saab vastuolu tõendeid hinnates kõrvaldada, mh kõrvutades neid teiste asjas esitatud tõenditega. Kostja poolt käesolevas asjas vande all antud seletused on vastuolus muude tõenditega ja nende usaldusväärsus on madal. Seevastu on hageja täitnud endal lasuva tõendamiskoormuse, mistõttu saab lugeda tõendatuks, et hageja tasus kostjale eellepingu alusel ettemaksuna 9000 eurot. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda asjaolu, et hageja tasus ettemaksu kostjalt sellekohast kirjalikku kinnitust saamata, kuna eelleping ei eeldanud ettemaksu tasumise kirjalikku fikseerimist.
34. Kuna hageja on kostjale 9000 eurot tasunud tühise tehingu alusel, on maakohus rahuldanud hagi õigesti alusetu rikastumise sätete alusel (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). Täidetud on VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused, st kostja on hageja soorituse tulemusena alusetult rikastunud, kuna hageja on tasunud kostjale 9000 eurot eellepingust tulenevat kohustust silmas pidades, mida eellepingu tühisuse tõttu ei tekkinud. Samuti ei esine ühtegi VÕS § 1028 lg 2 p-des 1-3 toodud eeldust, mis välistaksid tagasinõude.
35. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses palub hageja mõista kostjalt menetluskulude katteks välja kokku 240 eurot, sh käibemaks summas 40 eurot. Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 2 tunni ulatuses (apellatsioonkaebuse vastuse koostamine) ning hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja olemust ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Eeltoodule tuginedes mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 240 eurot, sh käibemaks 40 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks