Obsah (5)

§ 121§ 424§ 64§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7686 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 121

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A.

Jürimäele liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et A.

Jürimäele mõistetavast karistusest 2 aastat 7 kuud vangistust kuulub kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Jürimäe 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (elukohaga XXX) ja §-s 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 30.11.2018. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

§-s 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2. Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, mõista A. Jürimäe süüdistuses

§ 424lg 2 järgi õigeks ning teha uus otsus, millega vähendada A.

Jürimäele mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid ning eksinud materiaal- ja menetlusnormide kohaldamisel. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanud juba tunnistaja H.H. ja politsei seisva auto juurde saabumise ajaks, kuid süüdistatav A. Jürimäe kinnitas kohtuistungil, et alkoholijoobes ta mootorsõidukit ei juhtinud. Alkoholi tarbis A. Jürimäe seisvas sõidukis. Ka tunnistaja H.H. kinnitusel süüdistatav alkoholijoobes mootorsõidukit ei ole juhtinud. Enne poodi sõitmist süüdistatav kinnitas tunnistajale, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Tunnistaja H. H ütlustega ei saa tõsikindlalt väita, et süüdistatav juhtis sõiduautot alkoholijoobes. Maakohus on teinud oletuslikke järeldusi, et kuna A. Jürimäe veres on olnud alkoholi sisaldus väga suur, siis pidi väga suur olema ka tarbitud alkoholi kogus. Kohtu arvates ei ole eluliselt võimalik, et niivõrd suure joobeaste saanuks A. Jürimäe saavutada ainuüksi alkoholitarvitamisega selle lühikese aja jooksul, mis jäi sõiduki seismajäämisest kuni politsei saabumiseni. Apellant leiab, et kogutud tõendite alusel ei saa ikkagi teha süüdimõistvat kohtuotsust ning A. Jürimäe tuleb süüdistuses

§ 424lg 2 järgi õigeks mõista.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav A. Jürimäe kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et A. Jürimäe on õigesti süüdi mõistetud

§ 424lg 2 järgi ja mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud.

Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliigilise karistuse mõistmiseks. Maakohus on süüdistust

§ 424

lg 2 järgi otsuse motiveerivas põhiosas väga põhjalikult käsitlenud (Ko To lk 85p-89) ning apellatsioonis toodud vastuväited ja esitatud kaitseversioon, ei anna kuidagi alust maakohtu otsuse järelduste ümberhindamiseks. Kaitseväide, et maakohus pole kogutud tõenditesse süüvinud või neid vajalikul määral analüüsinud on käesoleva maakohtu otsuse puhul põhjendamatu. Kuidagi ei saa maakohtu otsust lugedes asuda seisukohale, et kohus on teinud oletuslikke järeldusi, mida väidetakse apellatsioonis. Vajalik on märkida, et apellatsioonis esitatud vastuväited pole mahukad ja sisalduvad kümmekonnal real ning sisuliselt korratakse jällegi üle kaitseversiooni, mille kohaselt pole A. Jürimäe sõidukit alkoholijoobes juhtinud ja tarbis alkoholi seisvas sõidukis. 2 Apellatsioonis rõhutatakse, et tõendid on vastuolulised. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et enamuse üldmenetluse asjades esineb esitatud tõendites ka vähemal või rohkemal määral vastuolusid. Maakohus pole seda asjaolu aga kuidagi tähelepanuta jätnud ja kohtu siseveendumuse ning tervikpildi kujunemine on otsuse põhiosas seeläbi ka ringkonnakohtule arusaadavalt ja veenvalt jälgitav. Maakohus on põhjalikult käsitlenud isikuliste tõendite poolt antud ütlusi ja näidanud neis esinevad vastuolud. Vastuolusid on maakohus põhjalikult analüüsinud ja hinnanud erinevate tõendite usaldusväärsust kogutud tõendusteabe kogumis. Eriti põhjalikult on maakohus käsitlenud tunnistajate H. H, R. R ja H. H ütlusi ja arusaadavalt välja toonud, miks on usutavad tunnistajate H. H ja R. R ütlused. Maakohus on võtnud seisukoha ka selles, et kuna alkoholisisaldus A. Jürimäe veres oli väga suur, siis pidi suur olema ka isiku poolt tarbitud alkoholikogus. Süüdistatava ebaveenvate vastuväidete osas on maakohus muuhulgas veenvalt ümber lükanud A. Jürimäe esitatud versiooni, et tema pole vereproovi Põlva Haiglas üldse andnud. Apellatsioonis toodu pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus on valesti kohaldanud materiaal- või menetlusõigust. Kuna ringkonnakohus leiab, et A. Jürimäe süüdimõistmine

§ 424

lg 2 järgi on põhjendatud ja ka mõistetud karistuse liik ning määr on arusaadavalt maakohtu otsuses motiveerimist leidnud, siis ei kuulu kaalumisele ka mõistetud karistuse vähendamine. Igati tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et tulenevalt A. Jürimäe isikust ja asjaolust, et ta on toime pannud korduva mootorsõiduki joobes juhtimise on põhjendatud talle mõistetav vangistus pöörata osaliselt täitmisele (Ko To lk 88p).

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb maakohtu lahendiga tutvumisest ja apellatsioonkaebuse koostamisest 1 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb A. Jürimäel hüvitada M. Valge kaitsjatasu 30 eurot.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas