RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-725 24. apri

) § 162 lg 4, samuti Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 12, ja
3. mai
4. a määrus asjas 3-3-1-11-14, p 9). Kolleegiumi hinnangul on halduskohtu otsuse resolutsioonis sisalduv ettekirjutus eraldivõetuna selge – vastustaja pidi tegema ettekirjutuse ehitusloa tagajärgede kõrvaldamiseks. Asjaolu, et kohtuotsuses ei kirjutatud vastustajale ette tagajärgede kõrvaldamise täpset meedet, ei muuda kohtuotsust arusaamatuks ega selle täitmist võimatuks. Resolutsioonist nähtub, et vastustajal tuli tagajärgede kõrvaldamise abinõu leida endal kaalutlusõiguse alusel. Kolleegium nõustub kaebajatega, et kui kohtu ettekirjutus jääb menetlusosalisele ebaselgeks, on võimalik taotleda täiendava otsuse tegemist (

170 lg 1 p 2) või lahend vaidlustada. 12. Riigivastutuse seaduse §-s 11 sätestatud kahju hüvitamise nõuet asendava tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamiseks, samuti haldusaktide või toimingute muude õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võib isik esitada halduskohtule

§ 5lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5 kohaselt heastamiskaebuse. Need ega muud sätted ei nõua, et tagajärgede kõrvaldamise otsuse täitmisel ei tohi 3

§ 41lg 3.

Selle sätte kohaselt võib kohus ka heastamiskaebuse rahuldamisel kirjutada asutusele ette konkreetse tegevuse või lasta tagajärgede kõrvaldamise küsimuse otsustada vastustajal kaalutlusõiguse alusel. 13. Kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks ja korduvate vaidluste vältimiseks peab kohus heastamiskaebuse rahuldamisel tegema võimalikult täpse ettekirjutuse. Siiski, kui asutusel on tagajärgede kõrvaldamise abinõu valimisel ulatuslik kaalutlusõigus ja juhtumi asjaolud ei tingi ühe kindla abinõu rakendamist, võib kohus teha ettekirjutuse, et asutus otsustab tagajärgede kõrvaldamise enda valitud viisil. Ka heastamiskaebuse lahendamisel ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (

§ 158lg 3 kolmas lause).

1. Eelnevast tulenevalt on Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a kohtulahendis sisalduv ettekirjutus täidetav ja ettekirjutuse täitmine kontrollitav. II 15.

§ 248

lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

1. Vaidlust ei ole selles, et ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud vald teinud otsust ehitusloa tagajärgede kõrvaldamise kohta. Tagajärgede kõrvaldamise küsimuse lahendamine on viibinud ehitusloa menetluse tõttu. Kolleegium nõustub kohtutega, et ehitusloa tühisuse tuvastamise tulemusena pidi vald uuesti lahendama ehitusloa taotluse ja et tagajärgede kõrvaldamise ettekirjutuse täpsema sisu määrab ära ehitusloa menetluse tulemus. Vastustaja andis
2. märtsi
3. a korraldusega küll ehitusloa vaidlusaluse ehitise püstitamiseks, kuid tunnistas selle
4. aprillil kehtetuks.
5. juunil tellis vastustaja insolatsioonianalüüsi ja taotles päästekeskuselt poolelioleva ehitise ülevaatust.
6. augustil palus vastustaja ehitusloa taotlejatel selgitada, kas ja millistest planeeringutest on ehitusloa taotluses juhindutud, ning vajaduse korral esitada taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks või detailplaneeringu algatamiseks.
7. augustil esitasid kolmandad isikud projekteerimistingimuste taotluse. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu etteheidetega vastustaja tegevuses esinenud menetlusvigade osas ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Vald oleks pidanud korraldama valgusuuringu ja tellima päästekeskuse ülevaatuse, samuti selgitama projekteerimistingimuste taotlemise vajadust kohtuotsuse täitmiseks määratud tähtaja jooksul. Valla soovitus esitada vajaduse korral taotlus detailplaneeringu algatamiseks ei puutu praegusel juhul asjasse, sest võimalik planeerimismenetlus ei oleks õigustanud tagajärgede kõrvaldamise otsuse edasilükkamist. Arvestades halduskohtu
8. jaanuari
9. a otsuse täitmiseks määratud tähtaega, tuli ehitusloa taotlus lahendada kehtivate, mitte tulevaste võimalike planeeringute alusel. Kuna viivitus ehitusloa andmisel ei olnud tervikuna põhjendatud, ei olnud põhjendatud ka viivitus halduskohtu otsuse täitmisel.
10. Vastustaja leiab, et on
11. veebruaril 2018 kõrvalhoone püstitamiseks ehitusloa andmisega ühtlasi kõrvaldanud halduskohtu
12. jaanuari
13. a otsusega tühiseks tunnistatud ehitusloa tagajärjed. Halduskohus ei kohustanud vastustajat välja andma ehitusluba. Uus ehitusluba, samuti kasutusluba võib varasema ehitusloa faktilised tagajärjed (püstitatud ehitise) tagantjärele legaliseerida. Tagajärgede legaliseerimine ei ole aga iseenesest käsitatav tagajärgede kõrvaldamisena. Küll aga võib uue ehitusloa andmine välistada tagajärgede kõrvaldamise vaatamata heastamisnõude rahuldanud kohtuotsuse seadusjõule. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kolleegium on 4

§ 248

lg 2 kohaselt võtab kohus

§ 248

lg 1 alusel rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Tulenevalt

§ 229lg-st 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust selle tegemise aja seisuga.

Uusi asjaolusid peaks Riigikohus kohtulahendi täitmise vaidluses arvestama siis, kui ta tühistaks eelnevate kohtuastmete määrused, asja uueks lahendamiseks saatmata. Ilmselgelt ei ole vastustaja jätnud halduskohtu

1. jaanuari
2. a otsuse resolutsioonis sisalduvat ettekirjutust pahatahtlikult täitmata, vaid on olnud oma tegevuses hooletu ja teinud ehitusloa menetlust tarbetult viivitavaid vigu. Kolleegiumi hinnangul oli piisav trahv, et kallutada valda kohtuotsust täitma, 4000 eurot.
3. Eeltoodust lähtudes tuleb vastustaja määruskaebus osaliselt rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu määrus tühistada trahvi suurust puudutavas osas. Ringkonnakohtu määratud trahvi suurust tuleb vähendada ja trahvi suuruseks määrata 4000 eurot. Kolleegium võtab asja juurde Kambja valla poolt
4. märtsil 2018 esitatud täiendavad dokumendid (Kambja Vallavalitsuse
5. jaanuari
6. a korraldus nr 137 kinnistule kõrvalhoone projekteerimistingimuste väljastamiseks ja Kambja Vallavalitsuse
7. veebruari
8. a korraldus nr 182 kõrvalhoone ehitamiseks). Kautsjon tuleb

§ 107lg 4 alusel tagastada.

1. Ilma, et see mõjutaks halduskohtu
2. jaanuari
3. a otsuse seadusjõudu, peab kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks täiendavalt vajalikuks märkida, et sisepädevuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kui ehitusloa on valla kui pädeva haldusorgani (vt kehtiva ehitusseadustiku 39 lg 1 ning kuni
4. juuni 2015 kehtinud ehitusseaduse § 23 lg 1) nimel alla kirjutanud vallavalitsuse ametnik, kellel puudub selleks valla poolt antud volitus, ei tähenda see, et ehitusluba ei ole andnud pädev haldusorgan (vald). Tegemist on menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist. Seadus ei kohusta ehitusluba andma vallavalitsuse korraldusega (vrd kasutuslubade kohta Riigikohtu
5. detsembri 2017 otsust asjas nr 3-15-873, p 18). Erandina on see nõue küll kehtestatud Ülenurme valla ehitusmääruse § 38 lg-s 1 (Ülenurme Vallavolikogu
6. mai
7. a määrus nr 8). Selle sätte kohaselt otsustatakse siiski ainult õigusliku aluseta ehitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmine vallavalitsuse korraldusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5