Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-100719 Tsiviilasi Onu Elli OÜ hagi XXX vastu võla saa

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema 4 nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud (tl 223): 18.1 2015 kevadel võttis kostja ühendust Erik Järviga, et Erik Järvi teostaks remonttööd kostjale kuuluvas korteriomandis; 18.2 23.08.2015 e-kirjaga lepiti kokku tööde maht (köögi lagi, esiku lagi ja seinte värvimine, suures toas kips lagi ja laeäär + pahtel ja värv, seina seineks ja värv, WC lammutus ja uue ehitus ehk täiesti valmis) ja hind 2400 eurot (tl 39), 18.3 Suulise kokkuleppe alusel lepiti kokku lisatöödes esiku põranda ja pliidi vundamendi ehitamine ning elutoa põranda ja parketi paigaldamine (tl 57a), 18.4 Remonttöid teostati 25.08.2015-21.12.2015, v.a parkett, mille paigaldamine lõpetati 06.04.2016, 18.5 Kostja värvis ise seinad esikus ja köögis (tl 223 pöördel), 18.6 Kostja on tasunud Erik Järvi arveldusarvele 27.08.2015-24.10.2015 kokku 1200 eurot, 18.7 02.05.2016 esitas hageja kostjale arve 160502-059 4256,17 eurot käibemaksuga, maksetähtaeg 7 päeva, viivis 0,2% (tl 41).
2. Poolte vaidlus keskendub küsimusele, kas leping tööde teostamiseks on sõlmitud hageja ja kostja vahel või Erik Järvi ja kostja vahel. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtja tasunõue on kostja suhtes sissenõutavaks muutunud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas töövõtja on teostanud kõik kokku lepitud tööd. Kostja on esitanud hinna alandamise avalduse, millele hageja on vastu vaielnud.
3. Kohus leiab, et ehitustööde teostamiseks sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Töövõtulepingu mõiste kohaselt on tegemist lepinguga, millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Töövõtuleping on seega teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Töö tegemise ehk tulemuse saavutamise kohustus on töövõtja põhikohustus. Töö on tehtud ja töövõtja põhikohustus täidetud kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtja tehtud töö oma omaduste poolest vastama lepingutingimustele (VÕS § 641). Tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus (VÕS § 635 lg 1 koos VÕS § 637-ga). Ehituse töövõtuleping ei saa kunagi olla tarbijatöövõtulepinguks (Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-80-08, p 15).
4. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas töövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel või Erik Järvi ja kostja vahel. Kostja on seisukohal, et kostja on sõlminud töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks kostjale kuuluvas korteriomandis Erik Järviga kui eraisikuga, mitte hagejaga, mistõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Hageja on seisukoha, et kuna Erik Järvi on hageja ainuosanik ja juhatuse liige ning kuna hageja tegevusalaks on ehitustööde teostamine, siis on leping sõlmitud hagejaga, keda esindas Erik Järvi.
5. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja on sõlminud töövõtulepingu Erik Järviga, mitte hagejaga, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg-e 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Nimetatud sättes sisaldub võlasuhte relatiivsuse põhimõte, mille kohaselt saab võlasuhe tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille 5 pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus I. kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 12).
6. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt 23.08.2015 e-kirjavahetusest ega poolte varasemast suhtlusest ei nähtu, et Erik Järvi oleks töövõtulepingu sõlminud hageja Onu Elli OÜ nimel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võttis kevadel 2015 ühendust Erik Järviga kostjale kuuluvas korteriomandis remonttööde teostamiseks. 23.08.2015 e-kirjas leppisid Erik Järvi ja kostja kokku tööde mahus ja hinnas (tl 39). Kirjavahetusest ei nähtu, et Erik Järvi oleks tegutsenud hageja esindajana, kirjad on saadetud Erik Järvi nimelt. Alles 02.05.2016 arve (tl 41) on esitatud kostjale hageja poolt. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et e-postiaadress erik.jarvi@gmail.com on ka hageja ametlik e-postiaadress, ei tõenda, et kostja on sõlminud lepingu hagejaga. Üheski kirjavahetuses kostjaga ei ole Erik Järvi märkinud, et tegutseb Onu Elli OÜ esindajana, samas kui Rautakesko AS-ile e-kirja saates (tl 45) on Erik Järvi selgelt märkinud Onu Elli OÜ Erik Järvi, mis tõendab, et kostjaga on sõlminud lepingu Erik Järvi eraisikuna. Nimetatud tõendab ka asjaolu, et kostja on tasunud perioodil 27.08.2015 – 24.10.2015 ehitusmaterjalide eest Erik Järvi kui eraisiku arvele (tl 82-88). Kohus leiab, et asjakohatud on hageja väited, et mõeldamatu on, et hageja oleks pidanud tegema iga ehitusmaterjali ostu kohta kostjale arve ja tasuma selle eest oma raamatupidajale. Tulenevalt raamatupidamise seadus (RPS) § 4 raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Seega kui kostja oleks sõlminud töövõtulepingu hagejaga, siis oleks hageja seda ka korrektselt enda raamatupidamises kajastanud. Kohus leiab, et asjaolu, et Erik Järvi on ostnud kostja korteriomandis kasutatud ehitusmaterjali endale kuuluva äriühingu kaudu või lubanud kostjal kasutada enda äriühingut kostjale kauba ostmiseks (tl 46-56), ei tõenda, et kostja on sõlminud töövõtulepingu hagejaga. Kohus nõustub kostjaga, et sellisel viisil on pidanud Erik Järvi võimalikuks pakkuda kostjale soodsamat hinda ehitustööde teostamisel, saades äriühingu kaudu ehitusmaterjale ostes allahindlust. Kohus märgib, et nimetatut tõendabki ka asjaolu, et ehitusmaterjalide eest on lasknud Erik Järvi kanda rahalised vahendid kostjal enda isiklikule kontole. Kui leping oleks sõlmitud hagejaga, siis oleks ka arved ehitusmaterjalide eest tasutud hagejale, mida kostja on teinud nt endale kauba (aiamööbel) soetamisel Onu Elli OÜ kaudu (tl 40, 89). Kohus märgib, et lepingu sõlmimist hagejaga ei tõenda ka hageja poolt kohtule esitatud foto (tl 143), kuhu hageja on väidetavalt märkinud ONU ELLI 15.10.
7. Esiteks ei ole tõendatud, et vastava kirja on kirjutanud hageja, mitte isik, kellelt kaupa on tellitud ning teiseks asjaolu, et keegi kirjutab kuskile mingi sõna ei tõenda lepingu sõlmimist. Samuti ei tõenda lepingu sõlmimist hagejaga asjaolu, et hageja ärinimi Onu Elli OÜ on tulnud Erik Järvi nn hüüdnimest Elli. Kohus möönab, et kostjale võis teada olla, et Erik Järvil on äriühing, kuid nimetatu ei tähenda, et leping oleks seetõttu sõlmitud hagejaga. Eeltoodust nähtub selgelt, et Erik Järvi on kostjaga lepingut sõlmides tegutsenud eraisikuna, mitte hageja esindajana. Tunnistajana üle kuulatud Kristina Laurits on kinnitanud, et kirjad tulid Eriku nimelt ning ei olnud teada, et leping on sõlmitud hagejaga (tl 213) ning tunnistaja Andres Laurits on märkinud, et tööde teostamiseks oli suuline kokkulepe Erikuga ja talle ei olnud teada, et Erik tegutseb läbi äriühingu (tl 217). Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda, kuna neid toetavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.
8. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole Erik Järvi ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei teki hagejal nimetatud lepingust mingeid õigusi ega ka kohustusi, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.
9. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja ei ole Erik Järvi ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks, siis ei hinda kohus teisi vaidlusalused küsimusi, kas nõue on 6 muutunud sissenõutavaks, kas tööd on teostatud vastavalt kokkulepitule ning kostja hinnaalandamise avaldust ja sellega seoses esitatud tõendeid. Menetluskulude jaotus
10. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 27.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 7