1-16-6717/198

(24)kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Virgo Raudseppa suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased). Virgo Raudsepp vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Virgo Raudseppa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Virgo Raudsepp on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega KarS § 255 lg 1 järgi ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistas kohus teda vangistusega 10 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 13.12.2011. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on kolm, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Käesolevalt kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuritegude toimepanemise vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, sest viimane kuritegu ei ole vägivalla komponendiga. Varasemalt on teda karistatud kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isikut on varasemalt karistatud ka avaliku korra rikkumise, raske kehavigastuse tekitamise ning huligaansuse eest, milles kõigis oli vägivallakomponent. Üks kuriteoepisood sisaldab ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist. Kuritegude ettevalmistamise muster kordub ning kuriteod on sarnast laadi, sest eesmärgiks on suurema majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks kriminaalne suhtlusringkond. Tulenevalt Virgo Raudseppa ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Virgo Raudsepp taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et tal on kodu, elukaaslane ja 3 last, kes kõik ootavad teda koju. Naine üksi kõike teha ei jõua, noorem poiss tahab käia jalkatrennis ja võistlustel. Elukaaslasega on koos elanud 20 aastat, ja elukaaslane külastab teda igal võimalusel vanglas. Vabaduses aitab vend, ta on edukas ärimees. Avaldas, et saab vanglas ravi ja ka antidepressante. Kinnitas, et mingist kriminaalsest elust ei taha ta midagi kuulda, ka lapsed on talle öelnud, et see on tema viimane võimalus. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega 2 ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja Küllike Nammi hinnangul ei ole vangla iseloomustus toetav, kuna isikul on täna kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Probleeme tekitab ka prokuratuuri arvamus, mis on käesolevaks hetkeks muutunud. Kinnipidamisasutusi kontrollitakse Euroopa Liidu poolt ja neid kontrollib Euroopa Komitee. Selle kohta on koostatud raport. Need kolm distsiplinaarkaristust on vaidlustatud ja kohus saab neid hinnata kui vaidlustatud karistusi. Euroopa Kohus võttis kaebuse menetlusse ja kahtlustab Eesti Vabariiki piinamises ja ebainimlikus kohtlemises. Selleks pöördusime halduskohtu poole, et nõuda välja raport, mis kinnipidamisasutustes toimub. Kohus tegi päringu Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium keeldus kohtule seda väljastamast. Siin on olemas halduskohtu nõue ja korduv nõue ja kohtunõudele on Justiitsministeerium vastanud, et nad ei anna seda. Tõlkisime ära selle küsimuse, mis on 5.septembril 2018 Euroopa Kohus esitanud ning millele palus vastust:“Kas kaebaja ehk Virgo Raudsepp on saanud ebainimliku ja alandava kohtlemise osaliseks seoses pikaajalise ja katkematu kartseris hoidmisega, mis rikub artiklis 3 sätestatud? Millised olid need menetuslikud tagatised distsiplinaarkaristuste täideviimisel, millised pidid tagama kinnipeetava heaolu ja karistuse proportsionaalsuse? Eelkõige, kas enne distsiplinaarkaristuste täideviimist jälgiti kaebaja vaimset ja füüsilist seisundit ning kas anti hinnang tema vaimsele ja füüsilisele võimele kanda sedavõrd pikaajalist kartserikaristust.“ Eesti Vabariigil oli vastamise kohustus novembriks. Me oleme selle vastuse kätte saanud, kuid Eesti Vabariik on pikendanud oma vastamistähtaega ning käesoleval ajal on see 5.veebruar. Miks me keskendume sellele, on see, et on olemas konkreetsed dokumendid, milline on Raudseppa vaimne ja füüsiline seisund. Olemas on ka tema tervisliku seisundi kaart, millest nähtub, et see aeg, mil ta on olnud vangistuses, on tema vaimne seisund muutunud ja vangla psühhiaater vallandati, kui ta need paberid meile andis. Psühhiaater aga kirjutas: „Enne tööle asumist vajab Raudsepp vähemalt üks kuu tava režiimil elamist, et kohaneda stressivaba elukeskkonnaga“. Siin on ka ravilugu, kuidas tervis on halvenenud ja milline ta käesoleval juhul on. Lugu tipnes sellega, et 28.12.2018 oli ettekanne Viru vangla direktorile: „Kella 10.00 paiku andsin kinnipeetavale Virgo Raudsepale seadusliku korralduse asuda koristajana tööle. Kinnipeetav keeldus tööle minemast, põhjendades, et ta võtab psühhotroopseid ravimeid ja tugevaid valuvaigisteid, mida keelab ka koristaja tööjuhend. Kinnipeetava vaatas üle meedik, peale mida meedik kinnipeetavale töö vabastust ei andnud. Peale seda andsin kinnipeetavale teistkordse korralduse tööle asumiseks, millele kinnipeetav vastas taas sama põhjendusega ning peale seda kukkus kinnipeetav jalust nõrgaks minnes pea otsaesisega vastu kambriukse ees oleva trellukse raami ning kukkus kambri põrandale pikali. Otsa eest tuli verd, aitasime kinnipeetava voodi peale. Meedik puhastas haava ning paigaldas plaastri. Kinnipeetavat tööle saata ei olnud võimalik.“ Teda paigutatakse endiselt kartseri. Kartseri üks karistus on aga see, et ta ei saa perekonnaga suhelda ja välistatud on kõik kokkusaamised. Seitse aastat on isik sellistes tingimustes elanud. Ka on kaitsja valduses 2017 aasta prokuratuuri seisukohad, mille kohaselt, vaatamata Raudseppa mitmetele kehtivatele distsiplinaarkaristustele on tema vangistusest vabastamine igati põhjendatud. Tema tervislik seisund on kordi hullem ja kaitsja hinnangul on nii vangla kui ka prokuratuuri seisukoha kujunemise taga Euroopa Kohtu otsustus selle kohta, mis meie vanglas toimub. Midagi on valesti, sest kui kõik oleks hästi, siis oleks see raport avaldatud. Raudsepp kannab aga jätkuvalt kartserikaristust. 3 Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Virgo Raudseppa saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Virgo Raudseppale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, kuna Virgo Raudseppal on käesoleva lahendi tegemise seisuga 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleval juhul asjakohane arvestada kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi ennetähtaegset vabastamist takistava asjaoluna, kuna karistused on määratud üheliigilise korralduse täitmata jätmise ehk tööst keeldumise eest olukorras, kus ei ole üheselt selge, kas kinnipeetav on töökõlbulik või mitte. Kohtu hinnangul ei saa vanglapoolset käitumist (määrata isikule korduvalt ja korduvalt kartserikaristusi) sellises olukorras pidada adekvaatseks. Ka märgib kohus, et Virgo Raudseppale määratud distsiplinaarkaristused ei anna isiku distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid arvestades alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ ning osaleb vestlustel psühholoogiga. Programmides osales kohusetundlikult, arutlustes oli realistlik ja asjalik. Kinnipeetava hinnangul võivad programmides omandatud teadmised aidata kaasa seadusekuulekale toimetulekule vabaduses. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama elukaaslase ja laste juurde. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et tegemist on 5-toalise üürikorteriga, üürileping on kehtiv kuni 2027 ning korteri omanik on kinnipeetava sinna elama asumiseks nõusoleku andnud. Seega on Virgo Raudseppal olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ Xxxx, mis tegeleb katuse- ja fassaaditöödega ning üldehitusega. Positiivne on ka see, et isikul puuduvad täitmata rahalised nõuded ja vabanemisfondis on 1500 eurot, mis peaks aitama tal esialgselt toime tulla. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas vennad, õde, elukaaslane ja alaealised lapsed. Kinnipeetava sõnul väärtustab ta peresuhteid ning kohustust laste eest hoolitseda. Isik toetab vangistuse ajal lapsi materiaalselt. Kinnipeetava enda sõnul on tal väljaspool vanglat tutvusringkond väike ning sinna ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikud, vastupidise kohta andmed puuduvad. Vangla seisukoht, et korduvkaristatuse tõttu kuulub isiku suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, on kohtu hinnangul siiski vaid oletus. Eitada ei saa aga fakti, et kriminaalkorras karistatud on ka kinnipeetava elukaaslane ning üks vendadest, kuid on loomulik, et lähisugulastega käiakse läbi. 4 Kinnipeetaval ei olnud vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega kuigi teda on ühel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isiku enda sõnul alkohol talle ei meeldinud, kui üldse, siis harva peol natuke veini. Kohus on seisukohal, et kuna isik on üle 7 aasta viibinud kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, siis ei ole põhjendatud näha esmase riskitegurina võimalust, et isik vabanemisel hakkab alkoholi kuritarvitama. Narkosõltuvust isikul diagnoositud pole, mis on kohtu hinnangul äärmiselt positiivne. Narkootikumide osas on vangla meditsiiniosakond määranud isiku juhutarvitajaks, kinnipeetava enda sõnul ei ole ta kunagi narkootikume proovinud. Vangla hinnangul on Virgo Raudseppal väljakujunenud kriminaalsed hoiakud, ta suhtub vanglasse negatiivselt, lisaks ei soovi ta alluda vanglas kehtivale korrale, mis eelkõige väljendub tööst keeldumisel. Kohus on seisukohal, et kuigi vangla hinnang Virgo Raudseppa mõtlemise, käitumise ning hoiakute osas on valdavalt negatiivne, on isik enda sõnul äärmiselt motiveeritud edaspidi kuritegudest hoiduma. Kinnipeetav on kinnitanud, et see jääb tema viimaseks vanglakaristuseks, sest tema lapsed on andnud talle viimase võimaluse olla edaspidi õiguskuulekas ning oma laste nimel on ta kõigeks valmis. Ka vangla hinnangul on kinnipeetava eesmärgid vabanemise korral perekesksed. Kohus leiab Virgo Raudseppa vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või lausa välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elukoht ning töökoht ja suhted lähedastega on head ning toetavad ja sõltuvusainete tarvitamisest tulenev ohtlikkus puudub või on minimaalne. Ka leiab kohus, et Virgo Raudseppa tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et vangistuse eesmärkide saavutamisel pole kasu rangest ja pikast karistusajast ning süüdimõistetu täielikust isoleerimisest. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Virgo Raudsepp lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Virgo Raudsepp suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5