Obsah (7)

§ 163§ 657§ 238§ 329§ 331§ 376§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 163

lg 2 järgi ning arvestades, et kostjad tegid 14.07.2017 menetlusdokumendis ettepaneku sõlmida kompromiss tingimustel, et kostjad tasuvad hagejale viiviste võlgnevuse katteks 325 eurot, kuid hageja ei ole kostjate kompromissettepanekuga nõustunud, on põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Praegusel juhul kostjatel menetluskulud puuduvad, kuna kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostjad oleksid menetluskulusid kandnud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja esitas 30.11.2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2. Käesoleva asja õige lahendamise seisukohast on otsustav küsimus hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse kehtivusest. Kui üldkoosoleku otsus on kehtiv, siis on hageja põhjendatud nõude suurus kostja vastu 1877,24 eurot, kui otsus ei kehti, siis 160,40 eurot.
3. Maakohus eksis, kui tuvastas hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kostjad saaksid esitada sellise nõude eraldi menetluses, mitte praeguses asjas, kus lahendada tuli hageja nõue majandamiskulude võla sissenõudmiseks. MTÜS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks esitada hagi kolme kuu jooksul. Tühisuse tuvastamise juures on aga korteriühistute puhul erinormiks KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Seega peaks 5 vastava üldkoosoleku otsuse tühisus olema tuvastatud eelnevalt, et seda kasutada argumendina praeguses menetluses.
4. Maakohus jättis arvestamata VÕS § 88 lg 8 regulatsiooni, mis ütleb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. See, et ühistu muutis arvestuskorda, ei ole ebaseaduslik ja sellise otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul pigem näitas ühistu soovi asju korrastada. Kostjal oli ühistu ees pidev võlgnevus, millelt arvestati viivist võrdselt kõikide teiste ühistu liikmetega. VÕS § 88 lg 8 kohaldub igal juhul. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 20. Hageja on 05.10.2018 menetlusdokumendis avaldanud, et kostjate korter on 2018 jaanuaris võõrandatud ning on esitanud selle kohta kinnistusraamatu väljavõtte. Kostjad ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega puudub vajadus selle tõendi vastuvõtmiseks (

§ 238lg 1).

Arvestades, et tõend on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks. Kuna hageja nõuab kostjatelt võlga 01.06.2014 seisuga, siis ei mõjuta korteriomandi võõrandamine 2018 jaanuaris käesoleva asja menetlust.

1. Korteriühistu 21.05.2013 üldkoosolekul võeti vastu otsus p 3, mis sätestas, et alates 01.07.2013 muuta raamatupidamismeetodit viivise arvestamiseks. Tasumisele kuuluvate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral määrata omanikule viivist 0,07 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Võlgnevuse likvideerimisel arvestatakse laekuvaid summasid järgnevalt: 1) viivis, 2) hooldus-haldus-remondikulud, 3) kommunaalteenused. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige hageja seisukoht, et maakohtul ei olnud õigust hinnata, kas korteriühistu otsus on tühine. Maakohus on õigesti märkinud, et tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Vaidlusaluse otsuse tühisusele tuginemiseks ei pidanud kostjad esitama hagi. Hageja on seisukohal, et korteriühistu otsuse puhul on tühisuse tuvastamiseks erikord, kuna KÜS § 13 lg 3 sätestas, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Riigikohus on 27.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 p-s 12 selgitanud, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks, vaid otsuse tühisuse aluseks (MTÜS § 241 lg 1). Seega ei ole KÜS § 13 lg 3 käesolevas vaidluses kohaldatav. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel 6 rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks järgitud mittetulundusühingute seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu on korteriühistu 21.05.2013 üldkoosoleku vaidlusalune otsus tühine.
2. Hageja on ringkonnakohtule 05.10.2018 esitatud seisukohas avaldanud, et korteriühistu võttis 11.12.2017 üldkoosolekul vastu uue otsuse, millega kinnitas 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse punkti
3. Ühtlasi esitas hageja fotod üldkoosoleku protokollist.

§ 329

lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Hageja esitas selle väite ja tõendid alles 05.10.2018, kuigi otsus võeti vastu juba 11.12.2017. Hageja ei ole põhistanud, miks ei olnud seda väidet ja tõendeid võimalik esitada apellatsioonimenetluses varem. Kuna uut väidet ja tõendeid ei esitatud õigeaegselt, jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta ja keeldub tõendite vastuvõtmisest (

§ 331lg 1).

Arvestades, et tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks. Siiski märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 04.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12 (p 12) selgitanud, et tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada.

1. Hageja on viidanud, et maksete järjekord, mille kohaselt arvestatakse kõigepealt viivis ja alles siis põhivõlg, tuleneb ka VÕS 88 lg-st
2. Kolleegium märgib, et VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tegemist ei ole aga imperatiivse õigusnormiga, millest ei saaks teisiti kokku leppida. Hageja selgitustest nähtuvalt oli korteriühistus eelnevalt otsustatud, et maksed arvestatakse kõigepealt põhinõude ja siis viiviste katteks. 21.05.2013 üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega seda korda muudeti. Kohus on tuvastanud, et see otsus on tühine. Seega jäi kehtima vana kord, mille kohaselt arvestati maksed kõigepealt põhivõla katteks ja siis viiviste katteks.
3. Ringkonnakohus tegi hagejale ettepaneku esitada kostjate võlaarvestus 01.06.2014 seisuga selliselt, et esmalt on korteriühistule laekunud maksed arvestatud põhivõla ja siis viiviste katteks. Hageja esitas 02.11.2018 võlaarvestuse, mille kohaselt puudub sellisel juhul kostjatel põhivõlg 01.06.2014 seisuga, kuid viivisevõlgnevus perioodi eest 01.07.2009 – 01.06.2014 on 1687,66 eurot, mille hageja palus kostjatelt alternatiivselt välja mõista.
4. Maakohtus nõudis hageja põhivõlga perioodi 2013 aprill – 01.06.2014 eest. Kolleegium leiab, et hageja ei saa ringkonnakohtu menetluses pärast apellatsioonkaebuse esitamist nõuet muuta ning nõuda viivise väljamõistmist alates 01.07.2009 (

§ 376lg 1 ja 2).

Arvestades, et hageja nõudis maakohtus põhivõlgnevust perioodi 2013 aprill – 01.06.2014 eest, ja seda, et kohus on leidnud, et kõigepealt tuli võlgnetavad summad arvestada põhivõla ja siis viivise katteks, samuti asjaolu, et sellisel juhul puudub kostjatel põhivõlg 01.06.2014 seisuga, siis on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagejal on käesoleval juhul õigus nõuda viivist alates 2013 aprillist esitatud makseteadete tasumisega viivitamise eest. KÜS § 7 lg 4 alusel on viivise määraks 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt. Maakohtu arvestuse kohaselt võlgnevad kostjad perioodil 2013 aprill – 2014 aprill esitatud makseteadete tasumisega viivitamise eest viivist 160,40 eurot. Hageja poolt 2014 mais esitatud 7 makseteate tasumise tähtpäev oli 31.05.2014 ning 02.11.2018 esitatud võlaarvestuse kohaselt kostjad selle makseteate tasumisega ka ei viivitanud. Ka hageja ise on apellatsioonkaebuses avaldanud, et kui üldkoosoleku otsus ei kehti, siis on hageja nõue 160,40 eurot. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus 26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad käesoleva apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja käesoleva apellatsioonimenetluse kulude kohta. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjatel oleks käesolevas apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8