RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-12587 Otsuse kuupäev Tartu, 20. veebruar 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

) § 222 lg 1), mille esitamise tingimused ei ole täidetud. Põhjendatud ei ole ka nõuda kahjuna õigusteenuse kulu. Viivisenõue on alusetu.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. detsembri
3. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 106 583 eurot 26 senti, hagi esitamise ajaks kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 810 eurot 46 senti ja sealt edasi kuni kahjuhüvitise tasumiseni viivise

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas, et lepingu ese ei vastanud veevarustussüsteemi ja puurkaevu, samuti kütteseadmete ning elektripaigaldiste osas müügilepingu tingimustele (

§ 77lg 1 ja § 217 lg 2 p 2).

Kostja on müünud hagejale varjatud puudustega kinnisasja. Kostja ei teavitanud hagejat puudustest ja neid ei ole lepingus märgitud. Kuivõrd ei ole ka muid kostja vastutust välistavaid asjaolusid, tuleb kostjal hüvitada puuduste kõrvaldamisega hagejale tekitatud kahju (

§ 115lg 1).

Hageja puuduste kõrvaldamise kulud on põhjendatud, seda arvestades on põhjendatud ka õigusabikulude hüvitamise nõue. Rahuldada tuleb ka hageja seadusjärgse viivise nõue.

1. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagist mitte rohkem kui 6717 eurot 95 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. oktoobri
4. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ühtlasi rahuldas ringkonnakohus kostja taotluse parandada ringkonnakohtu istungi protokoll, hageja sellekohane taotlus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel tähelepanuta kostja alternatiivse vastuväite, et hageja on esitanud täitmisnõude, mis ei ole asjaolusid arvestades

§ 222lg 1 järgi lubatud.

Nõuete esitamisel müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme kohta kehtivad ka

§-de 217–227 erireeglid.

§ 222

on erisäte

§ 108suhtes.

Hageja nõuab kahjuna asja parandamise kulusid, mistõttu konkureerib kahju hüvitamise nõue täitmisnõudega (

§ 222lg 1, § 222 lg 5 ja § 115 lg 2). 2

§ 222lg 1 eeldusi.

Maakohtul tuleb välja selgitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata, kas täitmisnõue võib olla võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega müüjale ebamõistlikult koormav (arvestades, et kinnisasja väärtus on 190 000 eurot ja hageja nõuab lepingu esemel ilmnenud puuduste likvideerimise kulude hüvitamiseks 104 993 eurot 26 senti (s.o ca 55% ostuhinnast)). Kuivõrd maakohus tegi eelmenetluse toiminguid puudulikult, ei saa ringkonnakohus ise asja sisuliselt lahendada. Asi tuleb saata maakohtule läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Maakohtul tuleb välja selgitada

§ 222lg 1 kohase vastuväite hindamise aluseks olevad asjaolud.

Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ka osas, milles hageja nõuab kahjuna kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, sest juhul, kui tuvastatakse eeldused, mis välistavad kulutuste hüvitamise täitmisnõudena, ei saaks olla põhjendatud ka kohtueelse õigusabi kulu. Hinnates

§ 222

lg-s 1 sätestatud eeldusi, tuleb eelkõige kindlaks teha, kui palju hageja tõendatud puudused kinnisasja turuväärtust vähendavad. Seejärel on võimalik leida kinnisasja alandatud hind, lähtudes

§ 112lg-s 1 sätestatud valemist.

Pärast alandatud hinna kindlakstegemist saab hinnata nõutavate kulude mõistlikkust võrreldes hinna alandamise tulemiga.

§ 223

lg 2 võimaldab ostjal asendada alguses esitatud kohustuse täitmise nõue ka lepingust taganemisega, kui täitmine ebaõnnestub või põhjustab ostjale ebamõistlikke kulutusi. Taganemisõiguse kasutamise puhul tuleks hinnata, kas see taastaks lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaalu lepingupoolte kohustuste vahel võrreldes müüjale ebamõistlikke kulutusi kaasa toova täitmisnõudega. Seega tuleks võrrelda hüpoteetiliselt muude õiguskaitsevahendite rakendamise tagajärgi kostjale. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, kuid maakohus saaks kaaluda selle nõude rahuldamist ulatuses, milles nõue ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulutusi muude õiguskaitsevahenditega võrreldes ja arvestab

§ 222lg-s 1 sätestatud piirangut.

Lähtudes menetlusökonoomia kaalutlustest, ei ole vajalik hinnata apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada, ning jätta uue otsusega jõusse maakohtu otsus või alternatiivselt saata asi tagasi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja väljus hagi aluseks olevatest asjaoludest ning hagi esemest, kui leidis, et hageja kahju hüvitamise nõudele tuleb kohaldada täitmisnõude eeldusi. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude (puuduste kõrvaldamiseks kantavate kulutuste hüvitamise nõude). Hageja ei ole tuginenud täitmisnõudele ning selle eelduseks olevatele asjaoludele. Täitmisnõue (

§ 108

ja § 222) ja kahju hüvitamise nõue (

§ 115

lg 2 ja § 127 lg 1) on oma eesmärgilt ja eeldustelt erinevad õiguskaitsevahendid. Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et vaidlusaluse kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvestada

§ 112lg-s 1 sätestatud hinna alandamise reeglitega.

Ka hinna alandamise õiguskaitsevahendil on oluliselt erinevad eesmärgid ja ülesanded, samuti maksmapaneku eeldused ja tagajärjed. Kahju hüvitamise nõude eeldused on reguleeritud ammendavalt sellekohastes sätetes (eelkõige

§ 115). 3

§ 115lg-t 1 ja § 128 lg-t 3.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, leides, et hageja kahju hüvitamise nõue konkureerib kostja vastuväidet arvestades lepingu täitmise nõudega, mistõttu tuleb hageja nõude lahendamisel arvestada

§ 222lg-s 1 sätestatud piirangutega.

Ringkonnakohus saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist suunisega hinnata hageja nõude põhjendatust, arvestades

§ 222lg-t 1, samuti § 112 lg-t 1.

1. Kolleegium märgib esmalt, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu
4. septembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Kui võlausaldaja tugineb asjaolule, et võlgnik on rikkunud nendevahelist kohustust, võib ta kasutada

§ 101lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Kolleegium on selgitanud, et

§ 101

lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumise korral kasutada, ning sama sätte teine lause täpsustab, et igal juhul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohus ei või pooltele õiguskaitsevahendi valikut ette heita (vt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 24). Kostjal ei ole õigust praegusel juhul esitada vastuväidet, et hageja peaks nõudma mõne muu õiguskaitsevahendi kohaldamist, st valima võimalikest õiguskaitsevahenditest sellise, mis kostja arvates on sobivam.
3. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kahju hüvitamise (puuduste kõrvaldamiseks kantavate kulutuste ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise) nõude ning tugines selle nõude aluseks olevatele asjaoludele. Maakohus lahendas hageja nõuet lähtuvalt hagiavalduses esile toodud asjaoludest kahju hüvitamise nõudena

§ 101lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Hageja ei tuginenud võimalike alternatiivsete õiguskaitsevahendite (nt kohustuse täitmise või hinna alandamise nõue) kohaldamiseks vajalikele asjaoludele. Ta ei ole väitnud, et ta oleks alandanud hinda, ega ka seda, et ta oleks asja ise parandanud või lasknud seda parandada ning teinud selleks kulutusi. Seetõttu ei olnud maakohtul alust kaaluda, kas hageja nõude võiks kvalifitseerida kulutuste hüvitamise nõudena

§ 222

lg 5 järgi või hinna alandamisest tuleneva nõudena

§ 112lg 3 järgi.

Eeltoodut arvestades on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et kuigi hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, tuleks asjas kostja vastuväite alusel arvestada kohustuse täitmist sätestavat

§ 222

lg-t 1, samuti

§ 112lg-t 1.

Ringkonnakohus on põhjendamatult kohustanud maakohut arvestama sätetega, mille kohaldamine ei ole hageja esitatud asjaolusid ja nõuet arvestades võimalik, st andnud maakohtule asja uueks läbivaatamiseks vale juhise (vt TsMS § 658 lg 2). Ebaõige 4

§ 222lg-s 1 sätestatud piirangutega.

12. Hageja nõue kohtueelse õigusabi kulude hüvitamiseks on kvalifitseeritav

§ 115lg 1 järgi.

Kuna hageja nõuab ka kulutuste hüvitamist, mis on vajalikud müüdud asja viimiseks müügilepingus kokkulepitud seisu, siis on hageja see nõue kvalifitseeritav

§ 115lg-te 1–3 järgi (vt selle kohta nt Riigikohtu 20.

märtsi

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p-d 26 ja 27; Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 15 ja 24).

§ 115

lg-s 1 sätestatakse, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Kõnealuse nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina

§ 115lg 3 järgi tähtaega andmata.

Kolleegium on selgitanud, et kahju hüvitamise nõude käsitlemisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millal on kostja hagejat puudustest, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas hageja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul on ühtlasi eelduslikult tegemist

§ 115

lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust (vt selle kohta Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõude puhul tuleb mh arvestada

§ 127lg-tes 2 ja 3 sätestatut (vt nt Riigikohtu 30.

septembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 24; Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16).
4. Ülaltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium on varem selgitanud, et apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus TsMS § 652 järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul teinud eelmenetluse toiminguid puudulikult, nagu leidis ringkonnakohus. Kuid ka juhul, kui maakohus ei ole kõiki asjas tähtsaid asjaolusid välja selgitanud või ei ole hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, saab ringkonnakohus sellised rikkumised üldjuhul ise kõrvaldada. Kui ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, saab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi muuta või täiendada (vt Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191/82, p-d 11–12). Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades hinnata kostja apellatsioonkaebuse alusel hageja nõude põhjendatust.
7. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
8. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Hageja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo NOVE OÜ-le. Henn Jõks Ants Kull Tambet Tampuu 5