2-18-119544/7

2-18-119544 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-119544 Kohtuasi Eesti Vabariigi maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX vastu 774 euro 27 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. novembri
3. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-18-119544 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340), lepinguline esindaja Raigo Lille Menetluse liik Kirjalik menetlus Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON:
4. Jätta Pärnu Maakohtu
5. novembri
6. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-18-119544 muutmata.
7. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
8. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda. XX-lt on Riigi Tugiteenuste Keskuse kasuks maksekäsuga menetluskulude hüvitis maksimummääras (20 eurot) välja mõistetud. Kohtu selgitused Ringkonnakohtu määruse peale ei saa TsMS § 4891 lg 5 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada. 2-18-119544 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Riigi Tugiteenuste Keskus (avaldaja) esitas
10. septembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (võlgnik) põhivõla 771 euro 55 sendi ja viivise saamiseks.
11. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi tegi
12. septembri
13. a makseettepaneku määruse, milles tegi võlgnikule ettepaneku tasuda võlg 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest või esitada nõudele sama tähtaja jooksul vastuväide. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte
14. novembril 2018 kl 16.31 e-toimiku vahendusel. Võlgnik ei esitanud makseettepanekule vastuväidet.
15. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi kohustas
16. novembri
17. a maksekäsu määrusega võlgnikku tasuma avaldajale 800 eurot 44 senti (sh menetluskulude hüvitise 20 eurot) koos jooksva viivisega, kuna võlgnik ei olnud makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega esitanud makseettepanekule vastuväidet.
18. Võlgnik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätta maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt teavitas kohus võlgnikku makseettepanekust telefoni teel ning lubas saata makseettepaneku tutvumiseks ja vastuväite esitamiseks tähitud postiga. Makseettepanekut võlgnikule tähitud postiga ei saadetud. Kuna võlgnik viibis sel ajavahemikul tihti välislähetustes, kus ligipääs isiklikule e-postile oli raskendatud, ei olnud võlgnikul võimalik reageerida e-toimiku teavitustele piisavalt kiiresti. Neil põhjendustel jäi vastuväide makseettepanekule tähtaegselt esitamata.
19. Avaldaja arvates ei esine asjas maksekäsu tühistamise aluseid. Võlgnik ei ole väitnud ega tõendanud, et makseettepanekule tähtaegse vastuväite esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Hagimenetlus tooks võlgnikule kaasa üksnes täiendavad ebamõistlikud kulud, kuna ta võttis määruskaebuses võla omaks.
20. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu maksekäsuosakonna määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu maksekäsuosakonna määrus muutmata, kuid arvestades seda, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 täiendada kohtumääruse põhjendusi.
22. Kolleegium selgitab, et võlgnik võib TsMS § 4891 lg 2 p 2 järgi tugineda määruskaebuses mh sellele, et ta ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse 2 2-18-119544 esindajat. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks võib lisaks sellele olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis põhjustada reageerimata jätmise, arvestades menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust (vt Riigikohtu
23. mai
24. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 15.1). Mõjuvaks põhjuseks saab pidada sellist asjaolu, mille ilmnemine ei olene võlgniku tegevusest ja mille vältimiseks puudusid võlgnikul mõistlikud võimalused, s.o objektiivne põhjus ehk sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
25. jaanuari
26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12).
27. Praegusel juhul väidab võlgnik, et tal jäi makseettepanekule vastuväide tähtaegselt esitamata seetõttu, et kohtuametnik lubas telefonivestluses saata talle makseettepaneku tähitud postiga, kuid seda ei tehtud. Samuti ei saanud ta reageerida piisavalt kiiresti e-toimiku teavitustele, sest viibis sel perioodil tihti välislähetustes ja isiklikule e-postile on juurdepääs raskendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja toonud esile selliseid asjaolusid, mille kohaselt oli vastuväite esitamine makseettepanekule võlgnikust sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu võimatu. Toimiku materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna
28. septembri
29. a makseettepanek toimetati võlgnikule
30. novembril 2018 kell 16.31 elektrooniliselt kätte. Seega kinnitas võlgnik makseettepaneku kättesaamist e-toimiku kaudu ja tal oli võimalus selle sisuga tutvuda. Mh sai ta tutvuda selles sisalduva olulise teabega makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja kohta. Seda arvestades ei olnud makseettepaneku kättetoimetamine võlgnikule tähitud kirjaga iseenesest enam põhjendatud ega vajalik. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et võlgnik oleks pärast makseettepaneku elektrooniliselt kättesaamist esitanud kohtule kirjaliku teate või taotluse, mille kohaselt ei olnud tal võimalik tehnilistel vms põhjustel makseettepanekuga tutvuda ja/või sellele vastata. Seega ei saanud võlgnikul tekkida enne ega pärast e-toimiku vahendusel makseettepaneku vastuvõtmist kohtuametnikega telefonitsi suheldes põhjendatud ootust, et makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema mingist muust sündmusest. Asjaolu, et pärast makseettepaneku kättesaamist (15 päeva jooksul) viibis võlgnik tihti välislähetustes ei saanud olla objektiivseks takistuseks makseettepanekule vastamata jätmiseks. Praegusel juhul on võlgnik väitnud, et välislähetuste tõttu oli ligipääs tema isiklikule e-posti aadressile üksnes raskendatud aga mitte võimatu. Eelnevat arvestades saanuks võlgnik makseettepanekule vastuväite esitada ka välislähetuses viibides. Seejuures ei ole võlgnik väitnud ega tõendanud, et viibis välislähetusetes kogu makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja jooksul, mistõttu ajal, mil võlgnik viibis Eesti Vabariigis, puudusid mistahes takistused maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiseks.
31. Neil põhjendustel tuleb jätta maakohtu maksekäsuosakonna määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud
32. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda. Siiski ei ole praeguses asjas alust võlgnikult avaldaja menetluskulusid välja mõista, sest maakohus on juba mõistnud võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise maksimummääras. 3 2-18-119544 Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus TsMS § 484² järgi maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, sh muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et 20 euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang kehtib kogu maksekäsu kiirmenetlusele, sh määruskaebemenetlusele (Riigikohtu
33. märtsi
34. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4