KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2018 1-11-7376 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Ahti Paemurru (isikukood 37110050255) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Ahti Paemurru (Paemurd) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Sari Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ Advokaadibüroo Barrister Narva osakonnale Ahti Paemurrule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ahti Paemurrult Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- septembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8447 tunnistati Ahti Paemurd süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud vangistuse kandmata osa 6 kuu 28 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti
- juulist
- Harju Maakohtu
- septembri
- a määrusega asendati A. Paemurrule Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 karistuseks mõistetud ja tasumata rahalise karistuse jääk 338,80 eurot 1 kuu 5 päeva pikkuse vangistusega. Kohus määras, et A. Paemurrul tuleb asenduskaristusena kohaldatud 1 kuu 5 päeva vangistust ära kanda kohe pärast kriminaalasjas nr 1-17-8447 mõistetud vangistuse ärakandmist. Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 suurendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 413 ette nähtud korras A. Paemurrule Pärnu Maakohtu
- septembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8447 karistuseks mõistetud 2 aasta 1 kuu 28 päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu
- septembri
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-7376 asenduskaristusena kohaldatud 1 kuu 5 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega loeti alates
- juulist
- Karistusaeg lõpeb
- oktoobril
- augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Paemurru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toetanud A. Paemurru ennetähtaegset vabastamist.
- Tartu Maakohus jättis
- oktoobri
- a määrusega A. Paemurru karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et A. Paemurd kannab vangistust mitme kohtuotsuse alusel. Ka on teda varem kriminaalkorras karistatud. Kuritegude toimepanemist soodustas alkoholi tarvitamine. A. Paemurrul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangistuse ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud ja kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on läbitud. Väidetavalt on see, et viimase kuriteo tagajärjel hukkus tema elukaaslane, pannud A. Paemurru mõtlema alkoholi tarvitamisharjumuste muutmise peale. Edaspidi ei soovi ta enam alkoholi tarvitada. A. Paemurru käitumine vanglas on olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid ei erine oluliselt varasematest. Seetõttu ei ole need määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Seega esineb A. Paemurru puhul nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Kaalukamad on negatiivsed asjaolud, s.o A. Paemurru isik, varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Viimase kuriteo tagajärjel hukkus inimene – A. Paemurru elukaaslane. Praeguseks kantud karistus ei ole kuriteo raskust arvestades piisav. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine katseajal näitab äärmist ükskõiksust nii ühiskonnas kehtivate reeglite kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara suhtes. Kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistustähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Karistuse eesmärke A. Paemurru puhul on võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega vanglas. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Paemurru kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada. Kaitsja teeb maakohtule järgmised etteheited. Kohus on jätnud põhjendamata, miks negatiivsed asjaolud (kinnipeetava isik, varasem elukäik, kuriteo asjaolud) kaaluvad üles A. Paemurru hea käitumise vanglas ning vabanemisjärgsed elu- ja töötingimused. Ka ei ole maakohtu seisukoht, et kinnipeetava poolt ära kantud karistuse pikkus ei ole kuriteo raskust arvestades piisav, kooskõlas vangistusest ennetähtaegse vabastamise põhimõtetega. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus on kõigil kinnipeetavatel, sõltumata 2
(5)kuriteo raskusest. Väär on ka kohtu väide, et põhjendatud ei ole kinnipeetava vabastamine enne karistustähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal. A. Paemurdu ei ole varem karistuse kandmisest vabastatud. Vale on ka kohtu see seisukoht, et kinnipeetava puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärk vaid selle lõpuni kandmisega vanglas. Maakohus välistab selliselt üleüldse võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et A. Paemurru puhul tuleb eelkõige arvestada tema käitumist vanglas ja vabanemisjärgseid elutingimusi. Kinnipeetav on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, tal on kindlad elu- ja töökoht ning ta on motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Seega on täidetud kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Paemurru puhul saab eeldada, et ta on edaspidi seaduskuulekas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21.)
- Maakohus leidis, et kuigi A. Paemurd on end vangistuses ülal pidanud hästi ja täitnud kõik täitmiskavas ettenähtud eesmärgid ning tema elutingimused vabaduses on head, ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist negatiivsed asjaolud – kinnipeetava isik, tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud.
- Ringkonnakohus leiab, et A. Paemurru kuritegeliku käitumise kordumine on tõenäoline juba tema korduvaid karistamisi arvestades. Nimelt on süüdimõistetul karistusregistri andmetel kehtivaid kriminaalkaristusi kolm. Ühel korral on A. Paemurd varasemalt viibinud ka vanglas – ehk siis praegune vangistus ei ole temale esmakordne. Mitmed karistamised ja vanglakogemus ei ole kinnipeetavat seaduskuulekusele mõjutanud. Uusi kuritegusid ärahoidvat toimet ei olnud ka Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a otsusel kriminaalasjas nr 1-16-
- Viidatud kohtuotsusega karistati A. Paemurdu KarS § 424 järgi 6 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Otsuses teavitati süüdimõistetut, et tema karistust ei pöörata täitmisele juhul, kui ta katseajal ei pane toime uut kuritegu. Uue kuriteo pani A. Paemurd toime
- juulil 2017, s.o katseajal. Ehk siis süüdimõistetu käitus kuritegelikult vaatamata teadmisele, et see võib kaasa tuua vanglakaristuse. Kirjeldatud asjaoludel oleks põhjendamatu arvata, et praegune vangistus on oma eesmärgi täitnud juba praegu, s.o rohkem kui 10 kuud enne karistusaja lõppu.
- Süüdimõistetu õiguskuulekusele ja uue kuriteo riskile antavat hinnangut mõjutab negatiivselt seegi, et A. Paemurrul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav sõltuvust ei tunnista, kuid möönab, et tal tuleb alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Tema maakohtu istungil antud selgitustest nähtub, et alkoholi tarvitamist on ta loobuda püüdnud varemgi, kuid kainusaeg kestis vaid aasta. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd A. Paemurd on alkoholi tarvitamisega liialdanud pikka aega ning tal on tekkinud sõltuvus, siis ei saa tagasilangust välistada selgi korral. Kuna süüdimõistetu on korduvalt pannud kuritegusid toime 3
(5)alkoholijoobes (sh oli ta joobes viimase kuriteo, s.o oma elukaaslase surmaga lõppenud liiklussüüteo ajal, kui mõõdeti joove 2,45 mg/g), siis on ilmselge, et alkoholi tarvitamine suurendab tema puhul uue kuriteo toimepanemise riski tunduvalt.
- Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et A. Paemurru kuritegeliku käitumise jätkumise tõenäosus on liiga suur ja tema ennetähtaegne vabastamine on seetõttu välistatud juba süüdimõistetu eelnevat elukäiku silmas pidades. Maakohus nimetas kinnipeetava vabastamist n-ö takistavate negatiivsete teguritena ära veel A. Paemurru isiku ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohtumäärusest võib aru saada, et süüdimõistetu isiku raames pidas kohus silmas A. Paemurru süü suurust ning kuriteo asjaolude all teo raskust ehk siis eelkõige seda, et tema viimase kuriteo tagajärjel hukkus inimene. Miks need tegurid annavad aluse arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses uue kuriteo toime panna, kohus ei põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et A. Paemurru isik ja tema kuriteo toimepanemise asjaolud tõepoolest annavad aluse karta kuritegude kordumist. Kohtukolleegium märkis määruses eespool, et A. Paemurrul on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kahel viimasel korral pani ta toime KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi kvalifitseeritud liiklussüüteod. Enne neid kuritegusid pani A. Paemurd toime varguse katse kauplusest ning sama sündmuse käigus lõi ta kahel korral poe turvamehele pudeliga pähe, tekitades kannatanule lahtised hulgihaavad peas (kriminaalasi nr 1-11-7376). Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav selle kuriteo kohta selgitanud, et vedas sõpradega kihla ja seetõttu pidi poest alkoholi varastama. Kuna turvatöötaja sekkus, siis läks omavaheliseks kähmluseks. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad eelkirjeldatud kuritegude asjaolud (sh viimasel korral mootorsõiduki juhtimine joobega 2,45 mg/g), et A. Paemurd võib käituda hoolimatult ning tagajärgedele ja teistele inimestele mõtlemata. Tema sellise käitumise tõenäosus on oluliselt suurem, kui ta tarvitab alkoholi.
- Arvestades eelmärgitut on selge, et A. Paemurru vangistusse jätmine ei baseeru vaid tema viimase kuriteo raskusel. Süüdimõistetu varasem elukäik, tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud kogumis annavad aluse teha riskiprognoos, et tema kuriteod võivad korduda. A. Paemurru osas täheldatavad positiivsed asjaolud sellist negatiivset hinnangut ei muuda. Positiivsed tegurid, mida tähele panna, on järgmised. Kinnipeetav on vanglas käitunud hästi. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad ja ta on täitnud kõik temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. A. Paemurd töötab majandustöödel ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Suhtlemisel vanglaametnikega on A. Paemurd olnud viisakas ja korrektne. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses on head. Tal on olemas elu- ja töökoht ning ema ja täiskasvanud tütar on valmis teda igati toetama. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Paemurru head käitumist vanglas tuleb tunnustada, ei saa sellest veel järeldada tema muutumist. Ka soodsad elutingimused vabaduses ei ole asjaolu, mis hoiaks A. Paemurdu alkoholi tarvitamast ja kuritegusid toime panemast. Olid ju elu- ja töökoht ning toetavad lähedased süüdimõistetul ka enne vanglasse sattumist. Vabaduses ja eriti juhul, kui A. Paemurd tarvitab alkoholi, võib tema kuritegelik käitumine korduda.
- Viimaseks märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumääruses jääb kohtukolleegiumile (nagu ka kaitsjale) mõneti arusaamatuks, mida mõtles maakohus järgmise lausega: “Kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega.“ Kolleegium leiab siiski, et kohus ei tahtnud kõnealuse lausega öelda seda, et A. Paemurdu on praeguse vangistuse jooksul varem juba ennetähtaegselt vabadusse lubatud. Maakohus pidas ilmselt silmas, et kuna A. Paemurrule mõisteti Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10667 vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi, siis on ta kohtu usaldust kuritarvitanud juba sellega, kui pani
- juulil 2017 toime liiklussüüteo, mis kvalifitseeriti 4
(5)KarS § 422 lg 1 järgi ning milles ta mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu
- septembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse muutmata ja A. Paemurru kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister Narva osakond määruskaebemenetluses A. Paemurrule osutatud riigi õigusabi eest tasu 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal A. Paemurruga määruskaebuse esitamise asjaolude arutamisele (telefoni teel) 1 pooltund ning kaebuse koostamiseks 2 pooltundi, s.o kokku 3 pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (90 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu A. Paemurrult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5
(5)