← Eesti

3-19-191/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-191 Haldusasi A.P.i kaebus pärimisasja uueks läbivaatamiseks ja kaebaja pöördumisele vastamise kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja — A.P. RESOLUTSIOON

  1. Tagastada A.P.i kaebus.
  2. Jätta A.P.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  3. Tagastada määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
  4. A.P. esitas 30.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna notari Tea Türnpuu kohustamist L. P. pärimisasja uueks läbivaatamiseks ning 28.11.2018 kirjalikule pöördumisele vastamiseks. Samuti taotleb A.P. Tallinna notari Sirje Velsbergi poolt tõestatud pärandist loobumise avalduse kehtivuse ja õiguspärasuse tuvastamist. Esialgse õiguskaitse korras palub A.P. keelata pärimistunnistuse väljastamine L. P. pärimisasjas.
  5. A.P.i kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkti 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 2.
  6. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 2.
  7. Pärimisega seotud küsimused on oma olemuselt eraõiguslikud ning seega on ka pärimisasjadega seotud vaidlused eraõiguslikud vaidlused, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Seda vaatamata asjaolule, et pärimismenetlust viib läbi notar, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalik-õiguslikku funktsiooni ning, et kaebuses on taotletud muuhulgas ka notari kohustamist ametitoimingu tegemiseks (pärimisasja läbivaatamiseks) ja järelepärimisele vastamiseks. 2.
  8. Notariaadiseaduse (NotS) § 29 lg 3 p-i 2 kohaselt on pärimismenetluse läbiviimine notari ametitoiminguks. NotS § 1 lg-st 3 tulenevalt ei kohaldata notari ametitoimingutele haldusmenetluse seaduse sätteid. Seega tuleb notari ametitoimingu vaidlustamisel lähtuda NotS-es sätestatust. NotS § 14 lg 1 näeb ette notari vastutuse ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ning vastav nõue vaadatakse läbi hagimenetluse korras maakohtus. Lisaks võib NotS § 41 lg 5 kohaselt isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses, mis on samuti maakohtu pädevuses.
  9. Kuivõrd kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu, jätan läbi vaatamata ka kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse.
  10. HKMS § 121 lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Pärimisega seotud vaidlused on käsitletavad tsiviilasjadena ning seega on A.P.il võimalik pöörduda asja lahendamiseks maakohtu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
  11. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv, 30 eurot, kuulub HKMS § 104 lg 1 p-i 2 alusel tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.